2-18-2793/7 · 2-18-2793/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 11. mai 2018. a. Pärnu kohtumaja 2-18-2793 Tsiviilasi Alaealise N N hagiA N vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N N (isikukood XXXXXXXXXXXa); Hageja seaduslik esindaja Õ R (isikukood XXXXXXXX)

Kostja:A N (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõistaA Nlt tema alaealise lapse N N ülalpidamiseks alates 01.03.2018 igakuine elatis 200 eurot kuni N N täisealiseks saamiseni XXXXXXXX.a. 3. Elatis tuleb tasuda Õ R arvelduskontole XXXXXXXXX AS-s igakuuliselt selgitusega „Elatis,“ näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta kõik menetluskulud kostjaA N kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskulusid kandnud ei ole.

Kaja esitamine Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-18-2793 2

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Luminor Bank. Selgituseks: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 21.04.2018 (tl. 24). Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuid kohus peab põhjendatuks selgitada järgmist: Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Rahvastikuregistri andmetest ning kohtule esitatud sünni tõendilt (tl 5; 8) nähtub, et kostja on hageja vanem, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Hageja on käesoleval ajal alla 18-aastane isik, seega alaealine. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2018 on Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Hageja on elatise väljamõistmist taotlenud summas 200 eurot alates märtsist 2018. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt elatise välja alates 01.03.2018 igakuiselt summas 200 eurot (s.o, alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.05.2033. Kohus selgitab, et kuna elatist taotletakse vähem kui seaduses sätestatud elatusraha alammääras ning kuna seaduses sätestatud

2-18-2793 3

elatusraha alammäär katab lapse ülalpidamiseks vaid hädavajalikud kulutused, siis ei tule elatist saama õigustatud isikul elatise suurust ka eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole kostjal rohkem alaealisi lapsi peale hageja. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud muid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik