4-18-2204/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2204 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2018.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-2204 (2316,18,001001) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi M.L-i (M.L) 24.04.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi’i 28.03.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2316,18,001001. Kaebuse esitaja M.L, isikukood: XXX; elukoht: xxxx ; e-mail: xxxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri M.L-i (M.L) 24.04.2018.a kaebus Politseikorrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja

politseileitnant Kairi Palitsi’i 28.03.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2316,18,00 kohtuvälise 1001 menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse Politseikohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi’i 28.03.2018.a otsus väärteoasjas nr 2316,18,001001 muutmata.

Vastavalt LS § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest M.L arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse ärakiri saata Piirivalveameti Põhja M.L-ile (M.L) ning Politseija prefektuuri korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu

kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

4-18-2204 2

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati M.L-i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel põhikaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 (viieks) kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et M.L 11.03.2018.a kell

11:39 ajal xxxx suunaga xxxx poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg. Samuti puudus mootorsõidukil liikluskindlustus.

Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et

menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo , väärteoprotokoll on koostatud d õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad.

Oma sellise tegevusega rikkus M.L i ja LS § 69 lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuh

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes

liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on al – – koholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni järgi. /

Samuti rikkus M.L LKindlS § 3 lg 2 /Liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud

sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset nõudeid, pannes toime väärteo, /

mis on kvalifitseeritav 81 / LKindlS § Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis

põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või

abipolitseinikule liikluskindlustuse

olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni

100 trahviühikut/ järgi. LKindlS § 81 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod pandi toime ühe teoga, määrati nende eest

KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 järgi. käitumises karistust raskendavaid M.L-i ja kergendavaid asjaolusid puudusid. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et isiku süü on suur, kuna ta pani toime teo, mis vastab kahele

kvalifikatsioonile. Karistusregistri andmete kohaselt omab menetlusalune isik kehtivaid karistusi

liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Määratud rahatrahvid on jäetud seaduses ettenähtud aja jooksul

tasumata, isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist.

K M.L-ile 48 ohtuväline menetleja määras KarS § 1

lg 1, 56 lg 1 alusel § ja § 63 lg 1

põhikaristuseks LS § järgi mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmise 5 (viieks) kuuks. 224 lg 2

KAEBUSE SISU 24.04.2018.a esitas M.L kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi’i

4-18-2204 3

28.03.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2316,18,001001 kohtuvälis

e menetleja otsuse ks ning tühistamise rahatrahvi määramiseks. Kaebuse kohaselt arvas isik, et on kaine ning võib sõita, ei teadnud kindlustuse puudumisest (ei küsinud

ka sõbranna käest). Seoses tööga on vajalikud juhiload. Kaebaja soovib karistuseks rahatrahvi määramist, kahetseb oma tegu.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Kohtuväline Maakohtusse 10.05.2018.a. menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused karistuse kergendamiseks puuduvad. Kaebajal oli väärteo toimepanemise ajal 5 kehtivat väärteokaristust, millest saab järeldada, et isik ei ole olnud seni mitte just kõige õiguskuulekam liikleja. Samuti istus kaebaj

autorooli, mil alkoholi piirmäär ületas lubatut 2 korda. Mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmis kohaldamine 5 kuuks on käesoleval juhul vägagi põhjendatud.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistus kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menet väärteoasja materjalide juurde leja edastas Harju Maakohtule 11.05.2018.a lisamisek 26.06.2016.a väärteomenetluse otsus nr 2490,16,001404. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et M.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi’i 28.03.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2316,18,001001 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, tuleb

jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p

6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8

), kas

lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju (p 9) ning kuidas lahendada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et M.L juhtis 11.03.2018.a kell 11:39 ajal xxxx suunaga xxxx poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem mootorsõi kui 0,25 mg ning dukil puudus liikluskindlustus.

Antud asjaolu kinnitavad muuhulgas väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokoll, mille kohaselt 11.03.2018.a kell 11:43-11:47 tuvastati M.L tõendusliku

alkomeetriga ( Safety Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr AR -0051) joobeks 0,25 mg/l. Dräger DF

Tunnistaja Eerik Purgel , mille juhil M.L ütluste kohaselt peatas ta sõiduki r/n XXXXXX tuvastas alkoholijoobe, samuti oli mootorsõidukil tegemata kohustuslik liikluskindlustus leping alates 05.12.2017.a. Eesti Liikluskindlustus Fondi väljatrükkiga, mille kohaselt mootorsõidukil r/n XXXXXX

4-18-2204 4

kehtis kindlustus ajavahemikul 01.08.2017.a kuni 04.12.2017.a. Kindlustus ei kehtinud 11.03.2018.a kell 11:39.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et juhtis mootorsõidukit, M.L

olles juhile keelatud seisundis, ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,25 mg. r/n liikluskindlustus. Samuti puudus M.L poolt juhitud mootorsõidukil XXXXXX

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides

mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus ning olles samal ajal alkoholijoobes, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-

10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus on seisukohal, et M.L poolt toimepandud od on tuvastamist leidnud ning tema teod väärte vastavad LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki

või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni/ ning LKindlS § 81 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele

/Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt

riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu

tõendava dokumendi esitamata jätmi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/. se eest

Kohus leiab, et M.L rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas asuda juhtima mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kuivõrd M.L tuvastati 0,25 mg/l joobe, siis ei saanud

antud joove jääda isikule märkamatuks ning ta pidi oma seisundist arusaama, tegemist ei ole

jääknähtudega. Tuvastatud joove ületas lubatut 2 korda Samas M.L juhtides mootorsõidukit, . millel puudus liikluskindlustus, pani teo toime hooletusest, kuna ta ei kontrollinud kas tema sõbranna

mootorsõidukil on kehtiv liikluskindlustus või mitte. Oma sõnade järgi ei küsinud ta sõbrannalt, kas autol on kindlustus tehtud.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest - lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud

kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Kohus selgitab, et Eesti Vabariigis kehtiva seaduse kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus olla 0,10 milligrammi või rohkem. Seega sisuliselt tähendab see

seda, et Eesti Vabariigis kehtiva seaduse kohaselt, ei tohi isiku asuda mootorsõidukit juhtima isegi

jääknähtudega. Oluline on juhtida tähelepanu, et Eesti Vabariigis on mootorsõiduki juhtimine

alkoholijoobes massiliselt toimepandud väärtegu, mille tulemusena hukkuvad igal aastal kümned

inimesed. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat

suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elu-, terviseja varasse. Seisundis, kus lubatud

4-18-2204 5

alkoholi piirmäär väljahingatavas õhus oli ületatud võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Teatavasti

on risk võimalik oht, igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on ka võimalik, et see oht realiseerub. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ning vastab koosseisule. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses

hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning

välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejate ohtlik. Päevast päeva saavad süütud inimesed selliste vastutustundetute isikute süü läbi surma.

Lähedased peavad matma endale kalleid inimesi, samas kui mootorsõidukit juhtinud isik võib

õnnetusest pääseda ilma tervisekahjustusteta. Juba ainuüksi selle põhjal kõiki LS rikkujad karmilt peab

karistama. Kui isik, ei arvesta alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asudes võimalikke fataalsete tagajärgedega süütutele isikutele, suhtub ta ilmselgelt üleolevalt teistesse isikutesse ning on ära teeninud

raske karistuse kohaldamise. Kohus leiab, et sellisele suhtumisele peab piiri tõmbama, seega on kohtuväline menetleja võtnud õige seisukoha ja rakendanud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kui isikul on õigus oma teo tagajärjel mitte arvestada võimalikke hukkunutega, siis on kohtuvälisel menetlejal õigus isikule määrata karistus vastavalt tema teo raskusele.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, kuna

menetlusaluse isiku M.L kohtule ei ole avaldanud kahetsust ega tunnistanud oma süüd. Kuigi

esitatud kaebuses avaldab kahetsust ( ) väga kahetsen , leiab kohus et antud kahetsust ei saa käsitleda siirana, kuivõrd see on antud sooviga saavutada enda kergem karistusõiguslik kohtlemine. M.L

on oma k ning ilma selleta ta ahetsuse sidunud sellega, et tal on tööl käimiseks vajalik juhtimisõigus

kaotaks oma töö, mis talle väga meeldib tuvastatud joove, ületas piirmäära . M.L 2 korda.

Karistusregistri väljatrüki kohas kehtivat väärteokaristust, mis kõik seonduvad elt on M.L 4

erinevate liiklusalaste rikkumistega. Kusjuures LS § 259 lg 2 p 1 alusel kvalifitseeritud tegu pandi toime alkoholijoobes (isik alkoholijoobes jalakäijana tekitas liiklusohu, hüppas sõiduteele sõiduautodele ette). M.L-i on nende rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega. Viimase teo pani M.L toime 26.06.2016.a. Määratud rahatrahvid on karistusregistri väljatrüki kohaselt osaliselt tasutud (viimase teo

eest määrati rahatrahv 60 eurot, tasutud on 58,32 eurot) Samuti on vajalik märkida, et M.L ei .

tasunud määratud rahatrahve õigeaegselt vaid viivitas nende tasumisega, nt .a määratud 26.11.2015 trahvi tasus isik 08.12.2017.a Oma ütluste kohaselt pidi isik valima kas elamise või trahvide tasumise vahel. Samas M.L teades, et tal pole võimalusi trahve tasuda, jätkas seaduse rikkumist, samuti

ei nähtu materjalidest et ta oleks taotlenud ositi tasumise võimalust kohtuväliselt menetlejalt. Kohtu

hinnangul M.L Arvestades, et M.L pani 26.06.2016.a toime pani toime ohtliku väärteo. väärteo (mis seondus ka alkoholijoobega), mis kvalifitseeriti LS § 259 lg 2 p 1 alusel ning 11.03.2018.a

tegu kvalifitseeriti muuhulgas lg 2 alusel M.L-i LS § 224 , siis nähtub ilmselgelt et teod lähevad järjest ohtlikumaks.

LS § 224 lg 2 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LKindlS § 81 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud

ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd M.L-i rikkumistest o raskeim li

LS § 224 lg 2 nõuete eiramine, määrati karistus LS § 224 lg 2 alusel. LS § 224 lg 2 alusel on maksimaalseks karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks, rahatrahv 1200 eurot ning arest

30 päeva. Santsiooni keskmiseks määraks oleks rahatrahv 15o trahviühikut, s.o 600 eurot, arest 15

päeva ning juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. M.L i karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 5

kuuks. Seega karistus on alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on

arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, samuti eelnevate

karistustega osaliselt tasumata) ning on (väärteo toimepanemise ajal 5 kehtivat karistust, rahatrahvid määranud isikule õiglase karistuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et M.L

4-18-2204 6

poolt toimepandud tegu, ilmestab tema üldist suhtumist kehtivasse liikluskorda (isik teadlikult asus

juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes, oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, ei kontrollinud oma

tervislikku seisundit, tegu pandi toime Tallinna linnas pühapäeva keskpäeval, isikul oli teo toimepanemisel 5 kehtivat karistust, rahatrahvid osaliselt tasumata, ei kontrollinud kas mootorsõidukil

on liikluskindlustus olem ). Seega hoolimata varasematest karistustest, otsustas M.L as või mitte

ikkagi asuda juhtima mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus ning olles samal ajal alkoholijoobes, kusjuures alkoholi piirmäär ületas lubatut 2 korda. Kohtu hinnangul M.L tegutsedes selliselt näitas oma üleolevat suhtumist kehtivatesse reeglitesse, liiklusohutusse ning võimalikku saabuvass tagajärge. Samas peab kohus selgitama mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et temale on vaja juhtimisõigust seoses tööülesannetega. Kohus selgitab, et M.L oli teadlik, et ta peab käima tööl

ning selleks on talle vajalik omada juhtimisõigust, ometi ei takistanud sellise asjaolu teadmine teda tarvitamast alkoholi ning seejärel mootorsõidukit juhtima asumisest. Seega ei ole antud põhjendus kohtu hinnangul asjakohane ning ei anna alust karistuse kergendamiseks.

Kohus on seisukohal, et M.L-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/