2-17-129061/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-129061 Tsiviilasi

Osaühingu Juta & Kaido hagi Green City Arhitektuur OÜ vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 3914,10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing Juta & Kaido (registrikood 10300826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja Green City Arhitektuur OÜ (registrikood 11197879), seaduslik esindaja Kardo Grünthal Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

8. mai 2018. a Hageja esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja esindaja Kardo Grünthal RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista Green City Arhitektuur OÜ-lt Osaühingu Juta & Kaido kasuks 3914,10 eurot.

3. Käesolev kohtuotsus on punkti 2 osas tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Menetluskulud jätta Green City Arhitektuur OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks Osaühingu Juta & Kaido maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Green City Arhitektuur OÜ-lt Osaühingu Juta & Kaido kasuks välja menetluskulud 695 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

6. Jätta Osaühingu Juta & Kaido taotlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 462 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.05.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu põhjendused

1. Osaühing Juta & Kaido esitas Pärnu Maakohtule avalduse Green City Arhitektuur OÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Võlgnik esitas talle esitatud makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 18.01.2018 määrusega anti nõue üle hagimenetlusse. 26.02.2018 esitas Osaühing Juta & Kaido (hageja) hagi Green City Arhitektuur OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 3914,10 euro nõudes.

2. 08.05.2018 toimunud kohtuistungil võttis hageja hagi põhinõude ulatuses õigeks. Hageja nõue tuleneb 02.05.2017 hinnapakkumisest nr 363-2 15 ukse valmistamiseks. Kostja vaidleb vastu muudele võimalikele kõrvalnõuetele, sh menetluskulud. Kostja tunnistab, et hageja on arve esitanud. Kostja seaduslik esindaja märgib, et alates 14.08.2017 välistati teda kui seaduslikku esindajat kogu suhtlusest ning hageja suhtles edasi Meelis Niin’ega. Seega ei nõustu kostja pärast 14.08.2017 tekkinud kuludega (s.o menetluskulud).

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud

4. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et hageja on põhjendamatult esitanud hagi kohtusse. Kostja vastuväited ei anna alust jätta menetluskulusid hageja kanda. Kostjat teavitati tellimuse täitmisest ning kostjale esitati arve. Maksekäsu kiirmenetluses oli kostjal võimalus menetluskulude tekkimist vältida, kuid kostja esitas vastuväite, mis tingis hagiavalduse esitamise ning täiendava riigilõivu tasumise ja lepingulise esindaja kulud.

5. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 325 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 770 eurot ja (käibemaksuta, tl 34 ja pöördel; 51-52, millele lisandub protokollitud taotluse alusel esindaja kohtuistungi ajakulu, tl 54). Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS §

174 lg 10).

6. Riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu on põhjendatud menetluskulud (TsMS § 138 lg 2; § 144 p 7).

7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Hinnates hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkus leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus vähendab hagiavalduse koostamisega seotud toimingute (sh materjalidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine) ajakulu ja peab põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kostja vastusega tutvumise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 1 tund ja 30 min. Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud 3 tunni ja 30 min ulatuses. Tunnitasu 100 eurot arvestades tähendab see 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

8. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik