1-18-3142/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M R U S Ä Ä

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2018 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-18-3142 (14221000059)

Kohtunik

Kohtuistungisekretär Larissa Prokopenko

Ingrid Koddo

Kohtuasi

Xxx Xxx -

süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi üldmenetluse korras

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Sigrid Nurm prokurör

Süüdistatav

Kaitsja

Kohtuistungi aeg

XXX XXX, isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, keskharidu xxx s, emakeel eesti keel, töökoht , varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub. Arvo Suuban 10.05.2018

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § ja § 385 p 10 202 kohus

MÄÄRAS :

Kriminaalmenetlus Xxx Xxx - süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi lõpetada KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Xxx Xxx´t tasuma kindla summa riigituludesse – eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. 500

Kindel summa 500 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINOR BANK EE221700017003510302 DANSKE BANK EE513300333522160001 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900000627

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud/kindel summa.

2

Kui Xxx Xxx talle pandud kohustust , uuendatakse kriminaalmenetlus ei täida tähtaegselt kohtumäärusega.

Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA

KOHTU PÕHJENDUSED

Xxx Xxxt xxx xxx) ainuke süüdistatakse selles, et tema olles alates 12.12.2011 OÜ (rk

juhatuse liige osutas kaasabi Xxx -le (alates 16.07.2014 xxx Xxx OÜ OÜ, edaspidi OÜ,

aadress xxx, Ida-Viru maakond), kes esitas Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute

Keskus (edaspidi - KIK) väljamaksetaotlustes valeandmeid akteeritud töödest, mida

tegelikult ei olnud tehtud xxx (xxx) ja xxx (xxx) katlamajade rekonstrueerimisel

eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise hinda tegelikkusest

kõrgemana ning saada sellisel viisil rohkem soodustust, jättes tegemata kulutused n

õutavaks omafinantseeringuks.

KIKi ja Xxx -10/415-8 projekti OÜ vahel sõlmiti 29.11.2012. a rahastamise leping nr 3

„ katlamaja ümberehitus biokütusele“ rahastamiseks ja 29.11.2012. a rahastamise Xxx leping nr 3-10/2123- Xxx katlam 6 projekti „ aja ja kaugküttevõrkude rekonstrueerimine“,

eesmärgiga saada KIKilt projektide finantseerimisel toetust kuni 50% projektide

abikõlblikest kuludest. katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 863 700 Xxx eurot ja Xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot.

Mõlema projekti puhul koostas OÜ KIKiga lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt Xxx peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja toetuse saaja aktsepteerimist, samade lepingute punkti 4.20 kohaselt

peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste

isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) § s 3 sätestatud hanke korraldamise -

üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti

eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, OÜ Xxx Xxxi korraldusel ning Xxx volitatud esindaja Xxx Xxx kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks AS

Xxx, mille juhatuse liige Xxx Xxx Xxxit andis nõusoleku kasutada enda äriühingut AS variisikuna peatöövõtja rollis katlamajade ümberehitusel. AS Xxx ja Xxx Xxxi variisikuna

kasutamiseks koostas Xxx Xxx Xxx Xxx kaasaaitamisel fiktiivsed pakkumised katlamajade projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Antud pakkumised esitas Xxx Xxx Xxx -le ning hankekomisjon koosseisus Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx tunnistasi OÜ d mõlemal korral AS Xxxi poolt esitatud pakkumised edukaks.

Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade endiste hoonete ja seadmete lammutamise ja

demontaaži enda äriühingu OÜ tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui xxx

vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata xxx t katlamajade OÜ tegevus

lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis tema kontrolli all olevale peatöövõtjale AS Xxx Xxx Xxxile korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti mõju all oleva osaühinguga Xxx Xxxi xxx (juhatuse

liige Xxx Xxx). Lisaks korraldas N. Xxx majandusliku sisuta arvete esitamise AS Xxx järgnevate firmade kaudu:

3

Xxx katlamaja kohta esitas xxx Xxx Xxx nevad majandusliku OÜ juhatuse liige alljärg sisuta arved:

-30.07.2013. aastal arve nr 130706 summas 4 640,95 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgituse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: katlamaja“ “, mille alusel

Xxx 09.08.2013. aastal tegi AS Xxx xxx

pangaülekande OÜ kontole.

Kaerpere katlamaja kohta esitas xxx Xxx Xxx OÜ juhatuse liige alljärgnevad majandusliku sisuta arved:

-30.07.2013. aastal arve nr 130706 summas 7 225 eurot (ilma käibemaksuta), arve

selgitusse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: katlamaja“, mille alusel

Xxx 09.08.2013. a tegi AS Xxx xxx

pangaülekande OÜ kontole.

Tegelikkuses xx Xxx ja Xxx katlamajade ehitamisel ei teostanud ning OÜ ühtegi tööd

ettevõttel puudus võimekus nimetatud tööde tegemiseks, seega oli tegemist näilike arvetega ja xxx.Xxx pidi möönma, et tema tegevus näilike arvete väljastamisel võib kaasa aidata kuriteo toimepanemisele.

Ülal märgitud näilistee lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksete a OÜ bil tekitas Xxx

xxx Xxx Xxx kaasabil Xxx ja Xxx katlamajade rekonstrueerimisel OÜ juhatuse liikme majandusliku sisuta rahade liikumise Xxx katlamaja puhul vähemalt 4 640,95 euro (ilma

käibemaksuta) ja puhul vähemalt 7 225,00 euro (ilma käibemaksuta) Xxx katlamaja

selleks, et näidata nimetatud käivet KIK le esitatud väljamaksetaotlustes nõutud -

omafinantseeringuna, eesmärgiga saada aluseta rahalist abi kuni 50% ulatuses nimetatud summa käibest.

Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx Xxx Xxx Xxxi korraldusel OÜ nimel ja

KIK-i ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde

(projekteerimistööd, lammutus ja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning -

kuludokumentidele lisati AS Xxxi poolt väljastatud arved. Tegelikkuses vaheaktides

nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks.

Xxx katlamaja puh 778 eurot ja Xxx katlamaja puhul 488 094 ul tegi KIK väljamakseid 339 euro suuruses summas.

Kuna väljamaksete tegemiseks puudus OÜ ja KIKi vahel sõlmitud rahastamise Xxx

lepingutest tulenev alus ja Xxx Xxxni juhendamisel KIKile teadvalt OÜ esitas N.

valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua KIK is pettekujutus väljamaksete -

suuruse osas, on väljamaksete saaja OÜ saanud Xxx Xxx katlamaja ja Xxx katlamaja puhul alusetult toetust, mis soodustas tema majandustegevust.

Seega Xxx Xxx xxx OÜ juhatuse liikmena osutas tahtlikult füüsilist ja vaimset kaasabi OÜ pettuse teel riigieelarvelistest vahenditest väljamaksete saamiseks -le Xxx eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi - kvalifitseeritava kuriteo.

Viru Maakohtu 10.05.2018 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse

lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, tema

teosüüd saab hinnata väikeseks. Tegemist on kaasaaitaja kahes episoodis, kes on ga

kohtumenetluse Tema teod ei tekitanud suurt kahju. Avalik menetlushuvi s andnud ütluseid. nende osas ei ole suur.

4

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma

kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.

Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui

menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema

suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega

tões pidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik tanud, et tema edas

korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on

olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise

huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Xxx Xxx on varem kriminaalkorras karistamata.

Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine Xxx

Xxx entatiivset vajadust. osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eriprev Muuhulgas võib välja tuua järgmist:

k etteheidetav tegevus leidis aset 5 aastat tagasi, äesolevas kriminaalasjas süüdistatavale süüdistatav on nõus tasuma kindla summa riigituludesse. Tegemist on II astme kuriteoga.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Xxx Xxx suhtes pole ei eriega

üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine /

karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jä suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise tkamiseks Xxx Xxx korral võib osas menetluse lõpetada. nende

Xxx Xxx nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Xxx Xxx la summa 50 KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kind 0 eurot 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud.

KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § näeb

210 lg 2

ette karistusena kas rahalise karistuse v viieaastase vangistuse Xxx Xxx on varem õi kuni . kriminaalkorras karistamata, tema kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei süüd

ole. Kuna tema süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi.

5

Xxx Xxx kindla summa riigituludesse - 500 eurot. on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna mõjutamine Xxx Xxx uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole

otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks suhtes KrMS § Xxx Xxx 202 lg 1 alusel

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tegemist on teise astme kuriteoga.

kindla süüdistatav on võtnud endale kohustuseks tasuda summa riigituludesse 6 . - kuu jooksul alates määruse kuulutamisest Süüdistataval on kindel elu ja töökoht, mille tõttu on võ õigeaegselt täitma. ta imeline oma kohustust

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava poolt toime pandud

süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Kohus leiab, et süüd võib mõjutada mittekaristuslik istatavat ke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuse määramine.

KOHTU MEETEMED

Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Xxx Xxx -

süüdistuses KarS § 22 lg 3 § 210 lg 2 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu.

Määrata ´le Xxx Xxx kohustuseks tasuda kindla summana riigituludesse 500 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest.

Kohtunik Larissa Prokopenko