2-17-129344/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-129344

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-129344

Tsiviilasi

AS Elisa Teleteenused hagi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

398,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659,

asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja:

Xxxxxx

xxxxxxx(isikukood

xxxxxxxxxx,

registreeritud elukoht Xxxxxxxxxx; tegelik elu- või

viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xxxxxx xxxxxxxhageja Elisa Teleteenused AS kasuks võlgnevus

233,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 92,88 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Xxxxxx xxxxxxxhageja Elisa Teleteenused AS kasuks alates

22.03.2018 kuni põhinõude (233,09 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt

(233,09 eurot) määras 0,05% päevas, kuid mitte enam, kui 140,21 eurot.

4. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmise kulude 30 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxxxx xxxxxxxkanda.

5.2 Mõista kostjalt Xxxxxx xxxxxxxhageja Elisa Teleteenused AS kasuks välja

menetluskulud 190 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 90 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (190 eurot) tuleb Xxxxxxxx

xxxxxxxx’il tasuda Elisa Teleteenused AS-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

2-17-129344

2 (4)

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale Xxxxxx xxxxxxxavalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

˗

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

˗

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

˗

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

˗

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

˗

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõudes 30 eurot.



2-17-129344

3 (4)

 Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt on

hageja saatnud kostjale 3 meeldetuletuskirja: I tasulise kirja saatmine 15 eurot; II tasulise

kirja saatmine 5 eurot; III tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

kulud 5 eurot. Alates 01.10.2015 reguleerib tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist

VÕS § 1132, mille lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb

tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu.

Sissenõudmiskulude nõude aluseks on hagiavalduses nimetatud AS Starman üldtingimuste

punkti 10.3 (tl 38 pöördel). Mainitud punkti 10.3 kohaselt „Ültingimuste punktis 9.6

sätestatud Kliendi kohustuse rikkumisel on Starmanil lisaks muudele Ülddokumentides,

Lepingus ja seaduses nimetatud õiguskaitsevahenditele õigus nõuda Kliendilt igakordsel

rikkumisel Hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist.“ Kohtule ei nähtu AS Starman

üldtingimuste punktist 10.3 selgelt määratletud sissenõudmiskulude arvestamise

tingimused ega kokkulepe, mis annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist. Kohus leiab, et AS Starman üldtingimuste punkti 10.3 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1

alusel ei ole õiguslikult põhjendatud hagiavalduses sissenõudmiskuluna esitatud muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Samuti ei pea kohus põhjendatuks

meeldetuletuskirjade saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132

lg 2 p 1 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud

lepingu. Kohtu hinnangul puudub hageja ja kostja vahel selline leping, mis annaks hagejale

õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitist, kohtu arvates ei ole selliseks lepinguks AS

Starman üldtingimuste üldsõnaline säte, pealegi on meeldetuletuskirjad käesoleval juhul

saadetud hoopis Julianus Inkasso poolt. Kohus märgib, et kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema

reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

˗

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

˗

Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja

kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad

menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 55 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja

õigusabikulu 425 eurot, kokku 525 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

˗

Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev

tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

2-17-129344

4 (4)

määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta

ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS § 174 lg 10

ettenähtud kinnitust. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (100+90)

190 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 190 eurot ning

menetluskuludelt (190 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

˗

Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad

kostjal menetluskulud.

˗

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik