2-18-2954/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2018.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2954 Tsiviilasi

Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

19 488,24 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826) Hageja lepinguline esindaja Krista Arraste (e-post krista@julianus.ee) Kostja: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista XXXlt Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks võlgnevus summas 18 176,55 eurot (s.o põhivõlgnevus 16 396,08 eurot, intressid 469,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1310,99 eurot).

3. Välja mõista XXXlt Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 16 396,08 eurot tasumata osalt alates 23.02.2018 kuni põhinõuete täitmiseni.

4. Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud XXX kanda.

6. Välja mõista XXXlt Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulud 950 (üheksasada viiskümmend) eurot, s.o riigilõiv hagiavalduselt 750 eurot, põhjendatud õigusabikulud 200 eurot.

7. Välja mõista XXXlt Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 950 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 14.02.2014 võla tasumise kokkuleppest nr RA- 240701BN, milles kostja kinnitas võlgnevust hageja ees. Kostja sattus võla tasumisel viivitusse, hageja ütles lepingu 05.03.2017 seisuga üles. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud tähitult. Kostja esitas kohtule vastuse, milles võtab hagi õigeks.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 495 eurot. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 495 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses õigeksvõtul põhineva otsusega, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 200 eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 950 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik