Legislator Case Law & Legislation
1-18-2429/14 AI generated

1-18-2429/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-18-2429/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-18-2429

Legislator headnote

AI generated

1-18-2429/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-18-2429

Keywords

AI generated
alcohol dependence suspension of insurance cover capacity to incur bill liability medical expenses suspension of disability pension suspended monetary penalty
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-18-2429

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-18-2429 Kohtukoosseis Meelika Aava, Andres Parmas, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 21. 2018. a otsus Z.Z-i märtsi süüdistuses KarS -

§ 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Z.Z ja tema kaitsja advokaat

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

1. Z.Z-i ja tema kaitsja advokaat Jätta

Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt id põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. d

2. Partnerid Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

30 (kolm (

5 eurot) Z.Z-ile apellatsioonimenetluses kümmend) eurot sh käibemaks osutatud riigi õigusabi eest.

3 Z.Z-ilt

. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks välja

30 (kolm

kümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Z.Z-ile eraldi dokumendina. Menetluskulu kohtuotsuse tuleb tasuda 30 päeva jooksul

jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 2 2018 tunnistati Z.Z ja

1. märtsi . a otsusega lühimenetluses süüdi karistati 199 lg 2 p 9

kuu vangistusega, mida kohaselt

KarS § järgi 6 KrMS § 238 lg 2 vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti

19. märtsil

4 kuud vangistust alates kinnipidamisest 2018.

2. Z.Z 199 mõisteti KarS § lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime

paneva isikuna pani taas Tallinna

XXX kauplusest toime ühe viskipudeli varguse 35,99 euro suuruses summas. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Z.Z ja kaitsja advokaat Merike süüdistatav Allikmäe.

3.1 Z.Z as, taotledes selle asendamist vaidlustab kohtuotsuse üksnes mõistetud karistuse os üldkasuliku tööga.

Apellatsiooni motiivide kohaselt ta väga kahetseb oma tegu ja lubab edaspidi kuritegusid mitte

toime panna. Tunnistab, et on varem korduvalt vargusi toime pannud, kuid on kõik nende eest

mõistetud karistused ära kandnud. Tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, mis jäi katse staadiumi.

Varastatu väärtus on väike. Ta on küll invaliidsuspensionär, kuid see asjaolu ei takista teda töötamast. Lubab minna alkoholismivastasele ravile, sest tarvitab vahel liigselt alkoholi.

3.2 Kaitsja taotleb Z.Z-ile mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist või selle asendamist üldkasuliku tööga.

Kaitsja apellatsiooni motiivid kattuvad valdavas osas süüdistatava apellatsiooniga. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et Z.Z-ile mõistetud karistus ei vasta süüdlase isikule ega kuriteo raskusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendama ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma id tud seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Kohtukolleegium , et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märgib

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid

ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

K

ohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo

3(4) kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole

arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Asjaolusid, et kuritegu jäi katse staadiumi, varastatu väärtus on väike ja varaline kahju puudub, on

maakohus karistuse mõistmisel juba arvestanud. Samuti on maakohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et iga järgnev karistus peab olema senisest raskem. Juba ainuüksi seetõttu ei ole võimalik Z.Z-ile mõistetud karistuse tähtaega vähendada ega asendada seda üldkasuliku tööga. Süüdlast on juba varem vabastatud vangistuse kandmiselt ja asendatud see

üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele aga Z.Z üldkasulikku tööd tegema ei asunud ja pani

toime uue kuriteo. Z.Z-i isik näitab, et vaatamata varasematele karistustele ei ole ta asunud seadusekuulekalt elama. Z.Z-ile mõistetud vangistus jäeti üldkasuliku tööga

asendamata mitte tema invaliidsuse, vaid sellise karistusliigi perspek

tiivituse tõttu.

Seega puudub süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidel ilmselge edulootus.

5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11

kehtestab, et menetluskulude

määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike

1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab

menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava ning kaitsja apellatsioonid rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

Kaitsja advokaat M. A esitas koos apellatsiooniga llikmäe taotluse riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses , sealhulgas käibemaks

30 eurot

5 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 1 pooltunni ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 25 eurot.

Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud

ning nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud. Kohtukoosseis ei vaidlusta ka kaitsja poolt esitat

ud ühe tööühiku hinda.

Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 § 21 lg lg-st 1 ja -st 3 ning justiitsministri 26.07.2016

määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning t - aotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 30

5 eurot

eurot, sh käibemaks ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt.

4(4)

6. Eeln Z.Z-ile evat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus on

seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. de

Seega on apellatsioon

d ning ringkonnakohus need juhindudes id ilmselt põhjendamatu jätab KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. -

/allkirjastatud digitaalselt/