1-14-6191/30 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-6191

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2018. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-6191

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katrina Saar

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid R.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu R.R (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.05.2018. a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.R karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla

Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve

alla ning kohustada R.R järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada R.R kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada R.R suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate ja/või

kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

4. R.R-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. R.R vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja R.R-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 03.04.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.R on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 21.07.2014. a kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistust – 11 kuud, jäetakse täitmisele

pööramata, kui R.R ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti R.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 11-kuuks.

Pärnu Maakohtu 04.02.2015. a kohtumäärusega pöörati täies ulatuses täitmisele Pärnu Maakohtu

21.07.2014. a kohtuotsusega R.R-ile mõistetud 1 aasta vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates kinnipidamisest.

Karistuse kandmise algus oli 05.10.2017. a ja lõpp on 05.10.2018. a.

R.R kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav

vangistuses on töötanud alates 14.02.2018. a, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama oma sugulaste juurde, kus on eluase aga ülerahvastatud. Tema poeg aitab tal leida omale üürikorterituut pinda, kuhu tal oleks võimalik vabanemisjärgselt elama minna.

R.R kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt

on R.R võimalik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise üürikorteriga,

üürileping tehtud xxxx nimele ja lepingus on kirjas, et R.R võib nimetatud korteris

3 elada. Praegu on ette makstud kahe kuu üür. xxxx kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et korter on üüritud selleks, et tema isal oleks eluase võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel.

R.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Andrus Ööbik edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt ta toetab vangla seisukohta R.R vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik R.R isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5-

korral kriminaalkorras karistatud, neist 2 on kehtivat, kannab oma 1. reaalset vangistust.

Käesolevalt kannab karistust alkoholijoobes juhtimise eest, varasemalt on karistatud

alkoholijoobes juhtimise, varguste ja tulirelva või laskemoona ebaseaduslik valmistamise,

omandamise, hoidmine, kandmise, kasutamise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või

edasiandmise eest. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja oma tegude tagajärgedega mitte arvestamine.

Vangistuses kinnipeetav on alates 14.02.2018. a töötanud ning vangistuse jooksul teda

distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt väidab R.R, et esimest korda jõi alkoholist purju 17- või 18-aastaselt. Tal on olnud periood peale naisest lahkuminekut, kus tarvitas alkoholi väga palju.

Enne vangistust tarvitas rohkem alkoholi nädalavahetustel, nädala sees jõi õhtuti kaks pudelit

lahjat alkoholi. Peamiseks alkohoolseks joogiks on õlu. Isik on toime pannud korduvalt

alkoholijoobes juhtimisi. Väidab, et ravil ei ole viibinud. Leiab, et suudab oma alkoholitarvitamist kontrollida. Isik on tarvitanud ka kanepit, tegi seda Soomes paar aastat tagasi mõned kuud. Isiku impulsiivne, läbimõtlematu käitumine on seotud alkoholi kuritarvitamisega,

tema tuleviku eesmärgid on üldised. Agressiivset käitumist ei ole tema puhul täheldatud,

tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. Isik saab aru, et peab oma käitumist muutma, kuid vajab muudatuste elluviimisel abi. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Tunnistab oma süüd ja nüüd on teinud omad järeldused. Ka

kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab R.R tingimisi

ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.R-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima

seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi toetab ka prokurör ja Vangla. R.R on ärakandmata karistusaeg alla 5 kuu, mistõttu on see aeg piisavalt pikk andes R.R-ile võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kohtu hinnangul on R.R

vajalik läbida sotsiaalprogramm, kindlustamaks õiguskuulekaid käitumismalle. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka R.R, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest.

Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/