1-17-10041/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-10041

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-10041

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katrina Saar

Kaitsja

Eve Jundas (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid L.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu L.V (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.05.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada L.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus)

kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada L.V katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada L.V suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) taastada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. L.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. L.V vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista L.V-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise

eest summas 90 € (üheksakümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse L.V-le eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

7. Jätta menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest (sõidukulu) summas 38,16 € (kolmkümmend kaheksa eurot ja 16 senti) - riigi kanda.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele, L.V-le ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 11.04.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava L.V kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohus tunnistas 10.11.2017 otsusega L.V süüdi KarS § 424 järgi ning mõistis talle karistuseks 7 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 15.12.2017.a ja lõpp on 15.07.2018.a

L.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral (sh arhiveeritud 5), vangistuses

viibib teist korda. Vangistuse ajal distsiplinaarrikkumised puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

L.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et L.V suhtleb õdedega. Suhted head. L.V toetub tugevalt MTÜ Xxxx direktorile, kes juhatab xxxx.

Seal elas enne vanglasse sattumist ka L.V . Sotsiaalmaja seltskond on mitmekesine. Mõnda elanikku on kriminaalkorras karistatud. L.V ennast mõjutada ei lase. Ta teeb nii oma head kui halvad otsused ise. L.V saab vabanedes tagasi oma endise privaatse toa xxxx, kus kõik eluks vajalik on olemas.

L.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha L.V vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja avaldas, et kuritegu ei olnud raske ja karistusest üle poole on kantud. Inimene on nõus ravile minema. Kinnipeetav on piisavalt vana, et elus õiged järeldused teha.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

L.V ja kaitsja arvamused, leiab, et L.V võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik L.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud

vangistust ning selle aja jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Järelikult on kinnipeetav võimeline alluma kehtivatele reeglitele. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja

heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud

järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise

soodusteguriks alkohol, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava

kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu

hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi

järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

L.V vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast

vabanemist on L.V olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

KrMS § 180 alusel tuleb L.V hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud

korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 128,16 eurot riigi õigusabi osutamise eest, millest 38,16 eurot on sõidukulud (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks L.V-lt välja mõista 90 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest

summas 38,16 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 38,16 eurot, mis seisneb kaitsja poolt näidatud tasus õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, sõidukulus (31,80 eurot + käibemaks 6,36 eurot). Seega arvestab kohus summast 128,16 eurot maha summa 38,16 eurot ning tasumisele kuulub 90 eurot.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/