1-17-9340/29 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-9340

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-9340

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katrina Saar

Kaitsja

Leelo Viil (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid P.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu P.K (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.05.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

22.12.2018 ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.K katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada P.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. P.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. P.K vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista P.K-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse P.K-le eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele, P.K-le ja tema kaitsjale.

Teavitada P.K ennetähtaegsest vabanemisest Maanteeametit.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 18.04.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava P.K kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.K mõisteti süüdi Harju Maakohtu 01.11.2017.a otsusega KarS § 329 järgi ja

karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju

Maakohtu 07.12.2015.a. otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra (31.10.2017.a. seisuga on ärakandmata karistus 6 kuud ja 3 päeva) ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 3

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 05.08.2017 – 17.10.2017.a., s.o. 2 kuud ja 12 päeva. Kandmata karistus on 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust. (Varasema, s.o Harju Maakohtu 07.12.2015.a kohtuotsusega, tunnistati süüdi P.K KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati P.K karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.11.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 20 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõisteti P.K-le 2 (kaks) aastat 20 (kakskümmend) päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.06.2015.a, kokku 2

3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 (kaks) aastat 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse P.K vahistamise päev 24.11.2015.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti P.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) aastaks ).

Karistuse kandmise algus oli 01.11.2017.a ja lõpp on 22.12.2018.a.

P.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

on 4 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses kümnendat korda. Vangistuse ajal töötab,

distsiplinaarkaristusi ei ole kohaldatud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

P.K kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et P.K soovib asuda elama ennetähtaegse vabanemise korral aadressile Xxxx. Nimetatud eluase kuulub

kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt isikule, kes on P.K tuttava poeg. Tuttava ja poja

vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võib tuttav koos enda valitud isikutega elada

nimetatud eluasemel elu lõpuni. Seega on P.K võimalik asuda elama nimetatud

eluasemele. Vabanemisjärgselt plaanib P.K tööle asuda ettevõttes xxxx OÜ.

Telefonivestluses ettevõtte kontaktisikuga vesteldes kinnitas viimane P.K tööle asumise võimalust. P.K on nimetatud ettevõttes tööl käinud ka varasemalt.

P.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha P.K vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja avaldas, et ühineb vangla ja prokuröri seisukohaga. P.K on vabanedes võimalik tööle asuda. Vanglas ei ole kinnipeetava käitumisele pretensioone olnud.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud P.K

ja kaitsja arvamused, leiab, et P.K võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust ning on suuteline alluma kehtivatele reeglitele. Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud P.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi

kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu

hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kuritegelike hoiakute muutmiseks saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse

4 § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul võimaldab P.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.K-le võimaluse tõestada, et ta on

asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on P.K olemas ka kindel elu- ja töökoht ning P.K on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise

elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/