1-16-6963/34 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-6963

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-6963

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katrina Saar

Kaitsja

Leelo Viil (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Kristjan Riet tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Kristjan Riet (ik: 38108300287; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.05.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Kristjan Riet karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida- Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Kristjan Riet katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada Kristjan Riet suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. Kristjan Rietile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Kristjan Riet vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista Kristjan Rietilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Kristjan Rietile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Kristjan Rietile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 18.04.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava Kristjan Riet kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 19.01.2017.a kohtuotsusega tunnistati Kristjan Riet süüdi KarS § 424, § 199 lg

2 p 4,8, § 345 lg 1 ja § 200 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 10 kuu ja 5-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 08.10.2016.a ja lõpp on 13.08.2018.a.

Kristjan Riet kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on Eestis kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales kutseõppes maastikuehituse erialal, loobus õpingutest, kuna soovis töötada, osales tööhõives, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kristjan Riet kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et 06.03.2018 võttis Kristjan Riet ühendust Vangla kontaktisiku ning kriminaalhooldusametnikuga, et muuta vabanemisjärgseks elukohaks Xxxx. Kokku on lepitud kodukülastus kinnipeetava emaga. Korteri omanik on andnud varasemalt kirjaliku nõusoleku, et lubab Kristjan Rietil elada korteris elektroonilise valve perioodil. Kinnipeetava ema on toetanud Kristjan Rieti rahaliselt vangistuse perioodil. Ametnik on võtnud telefoni teel ühendust ettevõtte juhatuse liikmega, kes on kinnitanud, et firma xxxxOÜ pakub Kristjan Rietile vabanedes töökohta.

Kristjan Riet taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kristjan Riet vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja avaldas, et kinnipeetava käitumine on olnud üldjuhul positiivne, muidu tal ei lubataks väljaspool vanglat tööd teha. Isikul on olnud võimalus kohaneda eluga vabanemisel. See on Rieti puhul tähelepanuväärne ja oluline ka see, et Rieti puhul peetakse uute kuritegude riski madalaks. Arusaamatu, miks vangla ei pea otstarbekaks Rieti vabaks lasta. Pealegi Riet 2018 teisel poolel vabaneks juba niigi. Palun tõsiselt kaaluda Rieti vabastamist – ta on vanglas tööl käinud, raha kogunud, nõuded tema vastu pole ülemäära suured. Kõik tingimused vabanemiseks – elukoht, töökoht – on olemas. Palub mitte arvestada vangla ja prokuröri arvamust.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Kristjan Riet ja kaitsja arvamused, leiab, et Kristjan Rieti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kristjan Rieti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust. Samas KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega pärast tingimisi enne tähtaega vabanemist jääb K. Riet veel 6-kuulisele katseajale. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemine seotud ka alkoholi kuritarvitamisest tingituna, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüab senist kuritegelikku elustiili muuta ning alkoholist hoiduda, kinnitab ka sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimine vanglas. Pärast vabanemist on Kristjan Rietil olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning Kristjan Riet on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/