Legislator Case Law & Legislation
1-16-11536/85 AI generated

1-16-11536/85 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-16-11536/85
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-11536/85 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1

Keywords

AI generated
cure of procedural defects untimely rectification cured procedural defect asylum seeker's cooperation failure breach of cooperation duty failure to attend counselling
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.mai 2018.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11536 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Sten Lind Ivi Kesküla ja Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi T.P süüdistuses KarS § 203 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 6. aprilli 2018.a otsus

üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava T.P kaitsja Mart Missik Prokurör Triinu Ol

ev Kaitsja Mart Missik

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 6. aprilli 2018. a otsus ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks ja otsuse kuulutamiseks samas kohtukoosseisus.

T. - vahistamine -

P suhtes valitud tõkend jätta muutmata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. mai 2017.a otsusega T.P temale inkrimineeritud mõisteti kuritegudes

ja

KarS § 203 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi süüdi AP mõisteti temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 203 lg 1 järgi õigeks.

2 1.1 Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 30. mai 2017 otsus T.P le mõistetud karistuste ning - kannatanu tsiviilhagi rahuldamise RA osas. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi Harju Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Muus osas jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ning selles osas on kohtuotsus jõustunud.

1.2 Harju Maakohtu 6. aprilli 2018.a otsusega mõisteti T.P temale inkrimineeritud kuritegudes

KarS § 203 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi süüdi.

2.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja. süüdistatava Apellatsioonimenetluse ettevalmistamisel tekkisid kohtunikul kahtlused, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p tähenduses. 3, 4 Nimetatud küsimuse peab ringkonnakohus KrMS § 340 lg st 1 lahendama sõlt d - umata esitatud apellatsioonist. Sellest tulenevalt korraldas ringkonnakohus eelistungi.

3. Apellatsioonimenetluse eelistungil asus p seisukohale, et rokurör maakohus jättes kohtuotsuse kuulutamata kohtuistungil rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3, 4 mõttes.

3.1 Kaitsja kuna kohtuotsust ei kuulutatud kohtuistungil möönis, et , siis tuleb nõustuda, et rikutud on

3, 4

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p tähenduses.

3.2 Prokurör asus seisukohale, et tulenevalt Riigikohtu lahendist, on võimalik saata kriminaalasi maakohtule otsuse kuulutamiseks samas kohtukoosseisus, kuivõrd tuleb arvestada menetluse mõistliku ajaga, kuigi KrMS § 339 lg 1 p 3, 4; § 341 näeb ette kriminaalasja tühistamise ja maakohtule uueks arutamiseks saatmise teises kohtukoosseisus. Kaitsja jättis küsimuse kohtu otsustada, kuid asus seisukohale, et T.P suhtes tuleb tõkend vahistamine muuta ning seega ei ole välistatud ka asja saatmine maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kolleegium seisukoha kas antud asjas on tuvastatav maakohtu poolt võtab kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 33 tähenduses 9 lg 1 p 3, 4 .

4.1 Kohtukolleegium asub seisukohale, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 3, 4 mõttes.

Lisaks tuvastati eelistungil, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. ka Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

4.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt asunud seisukohale, et KrMS § 315 lg 1 kohaselt peab maakohus kohtuotsuse avalikult kuulutama. Kohtuotsuse kuulutamine tähendab selle ettelugemist kohtusaalis. Erandi sellest reeglist kehtestavad KrMS § 315 lg-d 4 ja 5, mille kohaselt ei pea kohus tervikotsust enam kuulutama, kui ta on avalikult kuulutanud kohtuotsuse resolutiivosa, selgitanud suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi ja teatanud päeva, millal kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et KrMS § pärast 315 lg 3 kohaselt peab kohus kohtuotsuse kuulutamist küsima, kas õigeksmõistetu või süüdimõistetu on kohtuotsusest aru saanud, ja vajadusel otsuse sisu selgitama. Samuti peab kohus pärast otsuse kuulutamist selgitama menetlusosalistele kohtuotsuse peale edasikaebamise korda. See nõue peab tagama

3 kohtuotsuse legitiimsuse tulenevalt avalikkuse põhimõttest (vt 3-1-1-26-13, p 15). Seevastu kohtuasja uuel arutamisel (sh uue kohtuotsuse tegemisel) maakohtus ei ole kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisele erandit ette nähtud (vt 3-1-1-75-13, p 13).

4.3 Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 30. mai 2017 otsus osaliselt ning tühistatud osas saadeti kriminaalasi Harju Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, siis pidanuks maakohus peale uue kohtuotsuse tegemist kohtuotsuse ka kuulutamata, kuid maakohus saatis otsuse posti teel süüdistatavale , kannatanule e-posti kaudu. KrMS § 269 lg 1 kohaselt ei ole süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest kohustuslik. Küll aga peab kohus süüdistatava kohtuotsuse kuulutamisele kutsuma ja tema soovil võimaldama tal kohtuistungil osaleda (KrMS § 269 lg 1 ja § 265 lg-d 1 ja 2). Jättes kohtuotsuse kuulutamata ja kohtuistungi pidamata, jättis kohus ühtlasi süüdistatava ilma võimalusest osaleda enda kohtuotsuse kuulutamisel. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

4.4 Prokuröri ja kaitsja osas seadus KrMS § 269 lg 1 sätestatud erandit üldmenetluses ette ei näe. KrMS § 270 lg 1 kohaselt on prokurör kohustatud osalema kohtuistungil ja KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt üldisest kohtumenetlusest kohustuslik. Kohtuotsuse tegemine ja selle kuulutamine on kohtuistungi osad. Maakohus, jättes kohtuotsuse kuulutamata ja võttes sellega prokurörilt ja kaitsjalt ära võimaluse osaleda kohtuistungil kohtuotsuse kuulutamisel, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõ § 339 lg 1 p 4 tähenduses. igust KrMS -de 3,

4.5 KrMS § 341 lg 1 näeb üheselt ette ringkonnakohtule sellises olukorras kohustuse saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kuid kolleegium võttes arvesse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-75-13 p 17 toodud seisukohta, et pidades silmas kriminaalmenetluse senist kulgu (kriminaalasja saatmine juba teistkordselt tagasi maakohtule), aga ka seda, et T.P viibib 2016. aasta oktoobri vahi all, et st kriminaalasja menetlemisel tuleb arvestada kriminaalasja mõistliku menetlusaja nõudega (tegemist on üldmenetlusega, mistõttu ka kriminaalasja uus menetlemine toimuks üldmenetluse korras) ja asjaolu, et apellatsioonimenetluses tuvastatud menetlusõiguse

rikkumised puudutavad üksnes maakohtu kohtuotsuse kuulutamist, peab kolleegium võimalikuks juhinduda KrMS § 341 lg s 4 sätestatust ja saadab kriminaalasja m - aakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks KrMS § s 315 ettenähtud - korras. Seejuures tuleb maakohtul anda teada kohtuotsuse kuulutamise ajast kõigile kohtumenetluse pooltele, sh kannatanule ja tema esindajale.

5. Kolleegium tuv , lg 2 astades KrMS § 339 lg 1 p 3, 4 kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise esimese astme kohtu poolt, puudub kolleegiumil võimalus analüüsida sisuliselt apellatsioonis ja peatuda apellatsioonis toodud

tõstatatud küsimusi väidetel.

6. T.P suh

- vahistaminetes KrMS § 130 lg 2 alusel kohaldatud tõkend jäetakse muutmata.

7. Kuivõrd ringkonnakohus saadab kriminaalasja maakohtule samas koosseisus uue otsuse tegemiseks, märgib ringkonnakohus sedagi, et uue otsuse tegemisel tuleb juhinduda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-83-14, p 14 toodud seisukohast, mille kohaselt ei ole kriminaalmenetluse seadustikus otsesõnu sätestatud, millistele nõuetele peab vastama uus osaotsus - st uus kohtuotsus kriminaalasjas, milles varem tehtud kohtuotsus tühistati osaliselt ja kriminaalasi saadeti vaid tühistatud osas uueks arutamiseks. On selge, et selle uue osaotsuse koostamisel ei saa täies mahus järgida kõike KrMS §-s 306 kohtuotsuse

4 tegemisel lahendatavate küsimuste kohta märgitut ega KrMS §-des 311 - 314 kohtuotsuse struktuuri kohta sätestatut. Uue otsuse tegemisel on menetlusese piiratud vaid selle küsimusteringiga, mida kõrgema astme kohus pidas vajalikuks uuesti käsitleda. Siiski peab kolleegium õigusselguse huvides mõistlikuks järgida kohtupraktikas vähemalt osaliselt juurdunud arusaama, et uus osaotsus tuleb seostada varem samas kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. Maakohtul tuleb uue otsuse sissejuhatava osa lõpus muuhulgas märkida, et selles kriminaalasjas on 30. mail 2017 tehtud maakohtu otsus ja refereerida uue otsuse konteksti mõistmiseks vajalikus ulatuses selle resolutiivosa. Järgnevalt tuleb kajastada seda, millises osas maakohtu varasem otsus tühistati ja kriminaalasi uueks arutamiseks (uue otsuse tegemiseks) saadeti. Edasiselt - maakohtu uue otsuse põhiosas tuleb esitada T.P le - mõistetud karistuste ning tsiviilhagi rahuldamise põhjendused. Ja lõpuks RA - maakohtu uue otsuse resolutiivosas – tuleb formuleerida põhiosas sisalduvatele põhjendustele vastav menetlusotsustu tsiviilhagi kohta. s mõistetud karistuste ning RA

7.1 Arvestades asjaolu, et

AP osas jättis Tallinna Ringkonnakohus 29. jaanuari 2018 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning selles osas on kohtuotsus jõustunud, siis ei ole vajalik uue otsuse tegemine osas, vaid ainult osas, mis puudutab T.P-d , arvestades AP küsimusteringi, mida kõrgema astme kohus pidas vajalikuks uuesti käsitleda. Seejuures märkis ringkonnakohus 29. jaanuari 2018 otsuses, et maakohus on rikkunud kohtulahendi põhistamise kohustust T.P le mõistetud karistuste ja - kannatanu Riine Airenne tsiviilhagi lahendamisel, mistõttu tuleb maakohtul uue otsus tegemisel analüüsida ka kohtuvaidlustes esitatud nende asjaolude kohta. kaitseväiteid

8. Eeltoodu alusel ja lg 2 p 2; ; 3, 4, lg 2 juhindudes KrMS § 337 § 338 p 3 § 339 lg 1 p ; § 341 lg 4 a otsus ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule tühistada Harju Maakohtu 6. aprilli 2018. uue kohtuotsuse tegemiseks ja otsuse kuulutamiseks samas kohtukoosseisus.

(allkirjastatud digitaalselt)