2-18-3848/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-18-3848

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 08.mai 2018.a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3848 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi T T vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 300 eurot, intressi 19,9 eurot, lepingu haldustasu 4,5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 59,29 eurot ja jooksva viivise nõudes Tsiviilasja hind 407,67 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS, reg kood 11919806; aadress: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn Harju maakond Lepinguline esindaja Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115; e-post menetlus@plusplus.ee, tel +372 6224021 Kostja: T T, ik XXXXXXXXXX. Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista T T’lt (ik XXXXXXXXXXX) PlusPlus Capital AS (reg k 11919806) kasuks välja T T ja Krediidipank vahelisest 17.04.2015.a laenulepingust nr L3700267661 tulenev: 2.1. põhivõlgnevus 300,00 eurot (kolmsada eurot); 2.2. intress 19,90 eurot (19 eurot ja 90 senti); 2.3. lepingu haldustasu 4,50 eurot (neli eurot 50 senti); 2.4. sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 12.03.2018.a 59,29 eurot (viiskümmend üheksa eurot 29 senti); 2.5. viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 13.03.2018.a, põhinõude (300,00 eurot) tasumata jäägilt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (sh arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.4. väljamõistetud viivist).

2-18-3848

2 3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p1). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4. Jätta menetluskulud kostja T T kanda.

5. Määrata kindlaks PlusPlus Capital AS menetluskulud summas 300 eurot, so tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 200 eurot. Kostjal T T menetluskulud puuduvad.

6. Välja mõista T Tlt PlusPlusCapital AS kasuks välja menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot. Mõista menetluskuludelt välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust,kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Pangas või arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2).

2-18-3848

3 Juhindudes TsMS § 444 lg 3 võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tagaseljaotsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ei saa nõuda mistahes asjaoludel, sealhulgas otsust ei täiendata kaja või kaebuse esitamise korral. TSMS § 417 lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus 1. PlusPlus Capital AS esitas 12.03.20018 a. Pärnu Maakohtule hagi T T vastu kostja T T ja Krediidipank vahelisest 17.04.2015.a laenulepingust nr L3700267661 tuleneva võlgnevuse nõudes. 2. Kohus võttis hagiavalduse 19.märtsi 2018. a määrusega menetlusse, määras asjas lihtmenetluse ja kohustas kostjat kohtule vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamisest. Kostjale T T on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid TsMS § 322 lg 1 kohaselt kätte toimetatud tema rahvastikuregistrijärgsel elukoha aadressil XXXXXXXXX, postiteenuse osutaja Omniva vahendusel väjastusteatega, dokumendid võttis vastu kostja elukoha aadressil XXXXXXXXXX 02.04.2018.a. (t lk 23). 3. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem nõutud vastust hagile ei esitanud. 4. Kostjat on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tagaseljaotsuse võib kohus teha TsMS § 444 lg 3 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata. 5. TsMS § 407 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel. 6. Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude jaotuse ja menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest tema kahjuks on otsus tehtud.

2-18-3848

4 TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja õigusabikulu vastavalt § 144 p 1 kohtuväline kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtule esitatud menetluskulusid kulusid tõendavatest dokumentidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud 250 eurot. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 200 eurot, kokku menetluskulu summas 300 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik