3-17-2190/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-2190 Haldusasi A.B. kaebus Tartu Vangla 06.09.2017. a kirja nr 6- 24/7354-1 ja 11.10.2017. a vaideotsuse nr 1-11/500-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.01.2018. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.B. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja A.B. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.B. taotlus elektriohutuse alaste eriteadmistega isikult arvamuse küsimiseks.

2. Jätta A.B. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.2018. a otsus muutmata.

3. Jätta A.B. menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 08.06.2018 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus on põhjendatult A.B. kaebuse rahuldamata jätnud. Kaebaja soovib, et Tartu Vangla võtaks tema televiisori e-Star kasutamise tasu arvestamisel aluseks Euroopa Liidu sertifikaadi, mille kohaselt on tema televiisori võimsus 14 W. Tartu Halduskohtu otsuses (tl 33-34), Tartu Vangla 11.10.2017. a vaideotsuses (tl 15-15p), 06.09.2017. a teates elektriseadme kasutamise tasu ümberarvestamisest (tl 14), 08.12.2017. a vastuses kaebusele (tl 24-25) ja 06.02.2018. a vastuses apellatsioonkaebusele (tl 45-45p) on ammendavalt selgitatud, miks kaebaja nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

3. Vastuseks A.B. apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Õige on vastustaja seisukoht, et televiisori energiamärgisel olev tähis 14 W (tl 6, kaebaja on nimetanud ka sertifikaadiks) väljendab televiisori elektritarbimist sisselülitatud seisundis. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010, 28.09.2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega1, Lisa V kohaselt esitatakse märgisel (alapunkt a) IV) sisselülitatud seisundi elektritarbimine vattides. Samas on vangistusseaduse § 31 lg 3 ls 2 järgi elektriseadme kasutamise kulude arvestamise aluseks elektriseadme võimsus. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kaebaja televiisorile on tootja märkinud seadme võimsuseks 36 W, millisel juhul tuleb kaebajal vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 59¹ lg 1 p-le 2 tasuda teleri kasutamise eest 2,23 eurot (31-100 W seadme eest), nagu vastustaja ka 06.09.2017. a teates märkis. Vanglale ei tulene seejuures ühestki õigusaktist kohustust põhjendada, kuidas mõõdeti teleri võimsuseks 36 W. Televiisori sisselülitatud seisundi elektritarbimise mõõtmine on reguleeritud eelnimetatud Euroopa Komisjoni määruse VII lisas (p 2), millest nähtuvad mõõtmise tingimused. Seega kajastub märgisel televiisori sisselülitatud seisundi võimsustarvet käsitlev teave (V lisa, märgise kujunduse selgituse p d, joonise p 9), mitte seadme võimsust käsitlev tootja teave. Kehtiva vangistusõiguse kohaselt on vanglas elektriseadme kasutamise tasu arvestamine võimsuspõhine, mitte kulupõhine. Seega nii Tartu Vangla kui ka halduskohus leidsid õigesti, et kuna kaebaja televiisori võimsus on 36 W, siis tulenevalt VSkE § 59¹ lg 1 p-st 2 on kaebajal kohustus isikliku televiisori kambris kasutamise eest tasuda 2,23 eurot kuus. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

4. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A.B. apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.01.2018. a otsuse muutmata.

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus elektriohutuse alaste eriteadmistega isikult arvamuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puudub käesolevas asjas vajadus. Käesolevas asjas on vaidlus vangistusõiguse kohaldamise üle, nagu ka halduskohus vaidlustatud kohtuotsuses õigesti märgib.

6. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

1 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32010R1062&from=ET