1-18-3329/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-18-3329

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-18-3329 (18230200270)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker-Sala

Kriminaalasi

R.K süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Prokurör Alan Rüütel

Kohtuistungi toimumise aeg 18.04.2018

Süüdistatav

R.K – isikukood: XXX

; kodakondsuseta; keskharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx, juhatuse liige; ülalpidamisel 1 alaealine laps; varem

kriminaalkorras karistamata, 3 kehtivat väärteokaristust (liiklusalaste süütegude eest); tõkendit kohaldatud ei ole; kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.K KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust.

2. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui

R.K 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

2

3. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta mootorsõiduki R.K-lt juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb R.K loovutada juhiluba Maanteeametile 5

(viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

4. Välja mõista R.K-lt menetluskulud riigieelarve KrMS § 180 lg 1 alusel

tuludesse kokku summas 389 (kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot, sh ½ süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, s.o 375 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab et menetluskulusid on võimalik tasuda

, vabatahtlikult osade kaupa, s.o 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber on 99918700021479.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (4 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5

. Asitõend

CD-plaat, millel on fotod sündmuskohalt – jätta KrMS § 12

6 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. kohtus

SÜÜDISTUS R.K juhtis tahtlikult 13.04.2018 kella 6.16 ajal xxxx süüdistatakse selles, et tema mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholi veres 1,96 mg/g)

ning põhjustas liiklusõnnetuse. Oma tegevusega rikkus R.K liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem.

Oma tegevusega pani R.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

.

Poolte seisukohad

Prokurör taotles

R.K süüdimõistmist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 7 kuud, mida kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui R.K 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna autot juhtides oli R.K joove

3

suur ning vastu puud sõites põhjustas ta ka liiklusõnnetuse ning varem on teda liiklusalaste

väärtegude eest kolmel korral karistatud rahatrahvidega, jalikku mõju mis pole talle va avaldanud, jendatud ka lisakaristuse kohaldamine ning R.K-lt siis on põh tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus vähemalt kolmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatav R.K loobus kaitsja osavõtust; tunnistas kohtuistungil oma süüd ja kahetses toimepandut. Oma käitumist põhjendas pingetega tööl ja kodus, tunnistas vajadust pöörduda pingete maandamiseks psühholoogi poole. Leidis, et varasemad liiklusalased rikkumised pole olnud tõsised ning juhiload tuleks alles jätta, kuna tal tuleb abistada ka oma vanemaid. Menetluskulude tasumist palus võimaldada osade kaupa -4 kuu jooksu

(3 l), kuna peres on väike laps ja korteri eest tuleb tasuda eluasemelaenu.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

KarS § näeb ette vastutus ootorsõiduki 424 lg 1 e m juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse ( ) LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoo

malt bes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähe 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem.

Vaidlust ei ole selles, et 13.04.2018 kella 06.16 ajal juhtis R.K xxxx mootorsõidukit Audi A8, olles alkoholijoobes (veres oli alkoholi 1,96 mg/g) ning põhjustas liiklusõnnetuse (maja nr xx ta ). juures sõitis vasakule teelt välja vastu puud

Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil on see tõendamist leidnud tunnistajate X1 X2 X3 , ja

ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse skeemiga, joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga.

Tunnistaja X1 (tl 1 2) kohaselt pubis alkoholi ütluste – oli ta eelmisel õhtul koos R.K-ga tarvitanud. 13.04.2018 varahommikul id nad , sõitis koos šašlõkibaari (autot juhtis R.K tema oli kõrvalistmel) ning sealt tagasi sõites, ajal, kui ta oli autos magama jäänud, toimus xxxx avarii. Kiirabi viis ta sündmuskohalt haiglasse, tema vasaku käe sõrmel oli haav.

Tunnistaja (tl 3 4) kella 6.16 oma kodust. Maja nurga X2 ütlustest – nähtub, et ajal väljus ta tagant väljudes märkas ta sõidukit Audi, mis liikus silmnähtavalt . Seejäre

lubatust kiiremini l

oli kuulda avariid xxxx maja vastu puud. Tunnistaja ja juures oli Audi sõitnud teelt välja jooksis auto juurde ja nägi, et autos oli kaks meesterahvast. Roolis istuva mehe nina oli verine, mõlemad mehed olid uimased ning tunnistaja helistas numbrile 112.

Tunnsiaja X3 ütlustest (lk 6 8) nähtub - , et 13.04.2018 kella 6.15 paiku koeraga jalutades nägi ta

xxxx maja juures, kuidas Audi A8 sõitis suurel kiirusel, mingil põhjusel keeras teelt välja vasakule vastu puud. Selle peale helistas ta politseisse.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse skeemiga ja sõiduki vaatlusprotokoll (tl

12–18) tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta ning asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustas R.K, juhtides sõidukit Audi A8. Sündmuskoha vaatlus on läbi viidud 13.04.2018 kell 6.42

xxxx maja juures oleval teelõigul. R.K poolt juhitud mootorsõiduk Audi A8 registreerimismärgiga teelt välja sõitnud vastu puud, mille tüvi oli vigastatud XXX XXX oli .

4

Mootorsõidukil Audi oli esiosa deformeerunud. Vigastusi oli saanud juhi kõrvalistuja X1. Juht R.K oli joobes, teostati joobe

kontroll ning isik kõrvaldati juhtimiselt.

MTA õ mootorsõiduki Audi A8 (registreerimismärk XXX iendi kohaselt oli R.K XXX ) kasutaja (lk 29).

Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt (tl 19) veres tõendab asjaolu, et R.K l s toob kaasa kriminaalvastutuse (alates 1,50 mg/g). eidus alkoholi sellisel määral, mi

Ekspertuuringust

nähtub, et rohkem kui poolteist tundi pärast kurteo toimepanemist, st 13.04.2018 kell 07.55 on R.K tuvastatud etanoolisisaldus veres 2,02 (+/-0,06) mg/g, s.o 1,96 mg/g. Seega on täidetud KarS § 424 objektiivne teokoosseis.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on R.K tunnistanud mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes (lk 26-27). Tema ütlustest näntub, et eelmisel õhtul ja öösel oli ta käinud klubis ja pubis, kus tarvitas viski- X1 telliti taks sisaldusega kokteile. Koos sõbra o ja sõideti koju. Maja ees juttu ajades tekkis nälg ja kuna Audi oli pargitud maja ette, autovõtmed olid tal taskus, siis sõitis ta tulles põhjustas . Väidab, et ei autoga Osmani kebabi ning sealt koju tagasi avarii märganud õigeaegselt ristmikku, kust pidi vasakule pöörama, autol oli hoog suur, tee oli libe ja seepärast sõitis vastu puud. Kohale tuli kiirabi ja politsei.

Kuriteo on R.K toime pannud kavatsetult. Terve õhtu ja öö alkoholi (s.h viskit kui kanget

alkoholi) tarvitades

et ta on süüdistatav teadis, või vähemalt pidas seda võimalikuks, alkoholijoobes ning sellise seisun e on keelatud. dis mootorsõiduki juhtimin

KarS § 16 lg 2 teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks kohaselt paneb isik süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, mistõttu R.K vastutab

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Karistus

e mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. arvestada tuleb ka

Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse joobe määra, et alkoholisisaldus süüdistatava

veres oli 1,96 mg/g, mis ületab miinimumi 0,46 mg/g. Iga joobes juht kujutab ohtu mitte ainult endale, vaid kõigi kaasliiklejate elule ja tervisele, samuti varale. Antud juhul ei olnud tegemist ainult ohu loomisega, vaid põhjustati ka liiklusõnnetus, mis tõi kaasa

nii varalise kahju kui

põhjustas kaassõitjale. Nii joobe määr kui põhjustatud liiklusõnnet kerged vigastused

us kinnitavad, et tegemist on keskmisest suurema süüga.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS 424 lg 1 sanktsioon

i kuni kolmeaastase vangistuse. § näeb ette rahalise karistuse võ

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 ning § 424 lg 3 alusel võib kohus kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

5

Kuna süüdistatava ülalpidamisel on alla aastane laps ja tasuda tuleb eluasemelaenu, siis rahalise karistuse kohaldamist ei pea kohus põhjendatuks, sest see oleks karistus kogu perekonnale ning paneks selle pere raskesse materiaalsesse olukorda, kuna R.K tuleb hüvitada ka tekitatud

liikluskahj Kergemaliigilise u ning tasuda süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud. põhikaristuse kohaldamine ei vastaks ka tema süü suurusele ega oleks kooskõlas karistuse eri

- ja üldpreventiivsete eesmärkidega.

Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada , et süüdist asjaolu atavat on viimase aasta jooksul

eelnevalt juba kolmel korral karistatud väärtegude eest ning need on kõik (lk 28) olnud liiklusalased üleastumised olnud piisavalt mõjus abinõu, et ära . Rahatrahv ei ole tema puhul hoida uute süütegude toimepanemist. Vastupidi, liiklusalased süüteod on R.K puhul kord korralt muutunud aina ohtlikumaks. Kohus ei saa nõustuda süüdistatava seisukohaga, et senised rikkumised pole olnud tõsised

, sest nii keelava tulega ristmikule sõitmine (mille eest teda karistati rahatrahviga 100 eurot), kui ka kiiruse ületamine (mille eest teda karistati rahatrahviga 240 eurot) samuti endaga kaasa võivad tuua väga rasked tagajärjed. Süüdistatav ei ole siiani aru saanud, et liiklusseaduses sätestatud

normid on kõigile täitmiseks ning vajalikud kõigi liiklejate ohutuse tagamiseks. Kui liikluses juhina osaleja sellest aru ei saa, siis tuleb temalt see õigus mingiks ajaks ära võtta.

Kohus nõustub prokuröri taotlusega mõista varem kriminaalkorras karistamata R.K-le, kes oma süüd on puhtsüdamlikult kahetsenud, põhikaristuseks vangistus, mis on mõõdetav kuudes

ning kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist vähemalt 3 kuuks.

Kohus 6-kuulise vangistusega peab põhjendatuks karistada R.K , mida lühimenetlusest tingituna tuleb kolmandiku võrra vähendada ning kanda jääb 4 kuud vangistust. Kuna kuriteo on ta toime pannud esmakordselt, tema ülalpidamisel on laps ja tal on töökoht, siis on võimalik ja mõistlik tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, s.o mõista vangistus tingimisi ning määrata katseajaks 1 aasta ja 3 kuud (s.o mõnevõrra lühem katseaeg, mida taotles prokurör).

Lisaks põhikaristusele, mis mõistetakse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra ning jääb

kanda tingimisi, peab kohus vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristuse kohaldamine

tuleneb süü suurusest, on vajalik nii õiguskorra kaitsmise huvides kui ka süüdlase mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panema uusi süütegusid.

Kuigi kuriteo on R.K toime pannud esmakordselt, on ta aasta jooksul toime pannud neli

liiklusalast süütegu ning tema käitumine liikluses on ohtlik kõigile nii talle endale kui kaasliiklejatele. Tegemis

t ei ole juhusüüteoga. Ta on küll tasunud eelnevad rahatrahvid, kuid

pole suutnud hoiduda uutest liiklusalastest üleastumistest. Tingimisi vangistus pole kohtu

arvates piisav meede, mis paneks R.K liikluses järele mõtlema ning edaspidiselt õiguskuul lt käituma. ekama

Seega kohaldab kohus lisakaris

tust ja võtab R.K-lt ära mootosõiduki juhtimisõiguse

kolmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selle aja jooksul on süüdistataval võimalus

kasutada taksoteenust või Tallinna piires hästi toimivat ja tasuta ühistransporti. Juhilubade olemasolu ei ole

isiku põhiõigus ning mootorsõidukit kui suurema ohu allikat on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad.

Menetluskulud

6

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral tasuda ka menetluskulud.

Antud asjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot (lk 19) ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 750 eurot. Kuna asja lahendati kiirmenetluses, siis KrMS § 2565

lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra ja mõistab välja 375 eurot. Seega tuleb R.K-lt välja mõista menetluskulud kogusummas 389 eurot.

Kuna menetluskulude kohene tasumine käib süüdistatava seletuste kohaselt talle üle jõu, siis KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda ositi, s.o 4 kuu jooksul alates . otsuse jõustumisest

Menetlusnormid, millest kohus lähtu misel, on KrMS § s otsuse tege 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, 175, § § § § § § – 179, 180, 238, 306, 311 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt