3-16-824/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-824

Haldusasi

XX kaebus Päästeameti peadirektori 31.03.2016

käskkirja nr 86P õigusvastaseks tunnistamiseks ning

hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Olga Väina

Vastustaja – Päästeamet, volitatud esindaja Silvia

Vospert

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.03.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästeameti ja XX apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 02.05.2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Päästeameti apellatsioonkaebus.

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.03.2017 otsus ning teha asjas uus otsus, millega

jätta XX kaebus rahuldamata.

4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2018.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-824

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Päästeameti peadirektor määras 31.03.2016 käskkirjaga nr 86P Päästeameti Põhja

päästekeskuse Kesklinna päästekomando rühmapealikule XX-le distsiplinaarkaristuseks

teenistusest vabastamise, lugedes teenistussuhte viimaseks päevaks 31.03.2016. Käskkirja

põhjenduste kohaselt seisnes distsiplinaarsüütegu selles, et XX postitas 24.02.2016 oma

Facebooki kontole video samal päeval toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva paraadist, milles

kommenteeris paraadi (sh riigiteenistujaid ning välisriikide esindajaid) ebatsensuursete ja

solvavate sõnadega. Video oli filmitud päästeautost ajal, mil Kesklinna päästekomando

rühmapealik ja kolm päästjat tagasid paraadil turvalisust. XX tegevus oli ametnikule sobimatu

ja vääritu ning kahjustas Päästeameti ja avaliku teenistuse mainet.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Päästeameti 31.03.2016 käskkirja

õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist

kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja palus 13.12.2016 kaebuse täienduses välja

mõista suurema kui kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise, jättes selle suuruse kohtu

määrata.

1)

Kaebaja videos kasutatud väljendid tulnuks esmalt tõlkida eesti keelde ning seejärel neid

analüüsida. Käskkirjas ei ole esitatud põhjendusi ega analüüsi, miks olid Päästeameti arvates

videos kasutatud võõrkeelsed väljendid halvustavad, laimavad, alandavad ja solvavad ning

kahjustasid Päästeameti mainet. Distsiplinaarmenetlust läbi viinud komisjon ei ole püüdnud

videot eesti keelde tõlkida või ei valda vene keelt tasandil, mis võimaldaks jõuda järelduseni,

et video solvas inimesi. Väide, et kaebaja kommentaarid on kohatud, alandavad ja solvavad iga

„mõistliku inimese“ seisukohalt, ei ole piisavalt konkreetne.

2)

Vaidlustatud käskkiri on selliste motivatsioonipuudustega, mis ei võimalda selle

kohtulikku kontrolli. Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12 praeguses asjas ei kohaldu.

Vastustaja ei ole põhjendanud, miks on tegemist erandliku olukorraga, mille puhul võib kohus

lähtuda haldusorgani kohtumenetluses esitatud põhjendustest.

3)

Vastustaja tellitud video teksti tõlge on väär, kuna selles on tõlgitud kaebaja

kommentaarid eesti keelde eeldusega, et tegemist on vene keelega. Kaebaja tellis ka ise tõlke,

milles tõlkebüroo jättis mõned sõnad tõlkimata, kuna need ei ole vene keele päritolu. Kaebaja

ei kasutanud neid sõnu eesmärgiga riivata kellegi tundeid, au, head nime või kõlblust.

Vastustaja ei ole tõendanud ega põhjendanud oma seisukohta, miks on kasutatud väljendid

vulgaarsed, alandavad jne. See, et video sai negatiivset vastukaja ja tekitas inimestes pahameelt,

ei sõltu kaebajast.

4)

Distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne, arvestades, et kaebaja pani teo toime

hooletusest. Kaebaja kirjutas juba seletuskirjas Päästeametile, et ta lisas video Facebooki

eesmärgiga seda hiljem korrigeerida, kuid ei pannud tähele, et video on kõigile avatud. Seega

pole õige käskkirjas väidetu, et kaebaja diskrediteeris sihilikult asutuse ja avaliku teenistuse

mainet. Karistuse ebaproportsionaalsuse tingib ka asjaolu, et kaebaja päästeteenistuse staaž on

üle 28 aasta ja 9 kuu, ta on pälvinud elupäästja II klassi medali ning on alati olnud eeskujulik

teenistuja.

5)

Teenistusest vabastamise tõttu kaotab kaebaja 10% pensionilisa, mille ta oleks saanud 30-

aastase teenistusstaaži täitumisel. Kaebaja keskmine töötasu oli 13 000 eurot aastas ja kuna

kaebaja soovis teenistuses olla veel seitse aastat, siis jäi tal saamata tulu 91 000 eurot. Need

asjaolud õigustavad suurema hüvitise väljamõistmist kui kolme kuu keskmine palk.

3. Päästeamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

3-16-824

3(10)

1) Puudub vaidlus, et kaebaja, viibides teenistuskohustuste täitmisel 24.02.2016 Tallinnas

Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 98. aastapäeva auks korraldatud kaitsejõudude paraadil,

salvestas päästeautost oma nutitelefoniga ca 15-minutilise video koos oma kommentaaridega ja

laadis selle hiljem üles oma Facebooki kontole, tehes video avalikkusele kättesaadavaks.

Kaebaja rikkus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg-t 4. Ametiasutus ja ametnik on

põhjendatult avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Ametnik peab sõnavabaduse õiguse

kasutamisel järgima mõõdukuse ja tagasihoidlikkuse kohustust, mille rikkumine saab reeglina

üldsuse poolt tauniva hinnangu osaliseks ja mõjutab ametniku ning ametiasutuse autoriteeti.

Kaebaja video on sisustatud kohatute, alandavate ja lugupidamatute kommentaaridega paraadil

osalenud riigi kaitsejõudude ja välisriikidest saabunud külaliste vastu, mis väljub Päästeametis

kehtestatud ja tunnustatud väärtushinnangute raamest. Seega ei ole kaebaja järginud

päästeteenistuse eetikakoodeksi punkte 4a, 4d ja 8. Kaebaja kommentaarid on iga mõistliku

inimese seisukohalt alandavad ja lugupidamatud. Video tõi kaasa üldsuse pahameele ja

hukkamõistu nii kaebaja enda kui ka Päästeameti suhtes.

2) Kaebaja väide hooletuse kohta on paljasõnaline ja ebausutav. Selle väite lükkab ümber

Päästeameti kommunikatsioonijuhi AK seletuskiri, mille kohaselt vaidles kaebaja järgmisel

päeval vastu palvele võtta video Facebookist maha. Facebooki kasutatakse suhtlemiseks ja info

jagamiseks, mistõttu on sellesse keskkonda video üleslaadimise eesmärk seda kellegagi jagada.

Selliste kommentaaridega video salvestamine ja üleslaadimine saab olla ainult tahtlik tegevus.

Iga mõistlik inimene saab aru, et sotsiaalmeediasse postitatud video võib levida ja meediasse

jõuda. Kaebaja ei ole seni oma tegu kahetsenud ega selle eest vabandust palunud. Päästeametis

on teenistujatele korduvalt selgitatud, kuidas peab sotsiaalmeedias käituma ning milliseid

postitusi on ebasobilik teha. Päästeteenistuses olevad isikud peavad oma rolli tõttu ühiskonnas

olema tavakodanikest enam võimelised aru saama oma tegevuse tähendusest ja võimalikest

tagajärgedest. Pikaajalise teenistusstaažiga kaebaja oli teadlik sotsiaalmeedias käitumise korrast

ja tagajärgedest ning tema tegevus on Päästeametis tunnustatud väärtushinnangute ja

käitumistavade järgi niivõrd oluline rikkumine, et seda ei vabanda kaebaja pikk staaž ega talle

omistatud autasud. Kaebaja on täielikult kaotanud Päästeameti usalduse ning on alust arvata, et

ta võib ka edaspidi eirata Päästeameti teenistujatele kehtestatud käitumisreegleid ja

väärtushinnanguid. Seega on teenistusest vabastamine proportsionaalne distsiplinaarkaristus.

3) Käskkiri ei ole selliste motivatsioonipuudustega, mis muudaks selle kohtuliku kontrolli

võimatuks. Riigikohtu 29.11.2012 otsusest nr 3-3-1-29-12 tulenevalt on lubatud haldusakti

täiendav põhjendamine kohtumenetluses. Ka praeguses asjas on tegemist erandliku olukorraga,

mis võimaldab vastustajal kohtumenetluses vaidlusaluse käskkirja põhjendusi täiendavalt

sisustada, esitamata seejuures täiendavaid tõendeid. Vastustaja on esitanud kohtumenetluses

täiendavad põhjendused ja analüüsinud, milliseid konkreetseid venekeelseid väljendeid kaebaja

videos kasutas, mida need eesti keeles tähendavad ning miks on need Päästeameti hinnangul

lugupidamatud, alandavad jne. Vastustaja pidas nende vulgaarsete, alandavate ja solvavate

väljendite käskkirjas kajastamist ebasobivaks, tuginedes Riigikohtu 03.02.2015 otsusele nr 3-

1-1-3-05 ja Virgo Saarmetsa artiklile „(Üld)tuntud ja tundmatu (ema)keel“ (Õiguskeel,

2011/3). Kaebaja ei ole pädev andma hinnangut OÜ Ainult Inglise Tõlkebüroo tõlketeenuse

kvaliteedile. Mõiste „mõistlik inimene“ sisustamisel saab lähtuda võlaõigusseaduse §-st 7.

4) Hüvitisnõude suurendamine on alusetu. Keegi ei oska prognoosida kaebaja töövõimet,

eluiga vms, mis kinnitaks, et kaebaja oleks Päästeameti teenistuses olnud pensionieani.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.03.2017 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 2),

tunnistas Päästeameti peadirektori 31.03.2016 käskkirja nr 86P õigusvastaseks ja muutis XX

teenistusest vabastamise alust, lugedes selleks teenistusest vabastamise ametniku soovil

(resolutsiooni p 3). Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4) ja

3-16-824

4(10)

menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 5). Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja

taotluse 24.02.2016 videosalvestisest vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlke

tellimiseks (resolutsiooni p 1).

1)

Vaidlustatud käskkirjas on kaebaja süütegu kirjeldatud üldsõnaliselt („XX kommenteeris

videos paraadi ebatsensuursete ja solvavate sõnadega“, „kommenteeris ametnikule ebasobivalt

paraadil osalenud teisi Eesti Vabariigi riigiasutusi ja välisriikide esindajaid, kes paraadist osa

võtsid“, „XX päästeametnikuna laimas ja halvustas teisi riigiasutusi ja välisriikide esindajaid“).

Käskkirjas ega ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes pole kordagi märgitud, milliseid

konkreetseid venekeelseid väljendeid kaebaja kasutas, mida need eesti keeles tähendavad ning

miks tuleb neid mõista laimavatena, alandavatena, solvavatena, kohatutena, lugupidamatutena

jne. Päästeamet ei ole kaebaja distsiplinaarsüütegu piisava selgusega määratlenud. Käskkirja

andmise faktiline alus on puudulikult põhjendatud, sest käskkirjast ega selles viidatud

distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest ei selgu konkreetselt, milliste sõnade, väljendite või lausete

kasutamist kaebajale ette heideti ja millised paljudest käskkirjas kasutatud omadussõnadest

(laimav, alandav, kohatu, lugupidamatu jne) vastustaja arvates mingi sõna või väljendi kohta

käivad. Sellises olukorras ei olnud kaebajal distsiplinaarmenetluses võimalik käskkirjale ka

sisuliselt vastu vaielda. Kuna kaebajale etteheidetavat tegu on haldusaktis ebapiisavalt

kirjeldatud ja analüüsitud, ei vasta haldusakt oluliste põhjendamispuuduste tõttu

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-te 1 ja 2 nõuetele.

2)

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-3-05 p-st 7.2 ja V. Saarmetsa artiklist järeldub, et ebasündsate

jms väljendite kordamata jätmine kohtudokumentides on lubatav, kuid samas eeldab see, et

kohtuasja materjalides on mõnes muus dokumendis fikseeritud, milliseid väljendeid solvavaks

peeti. Praeguses asjas oli distsiplinaarmenetluses olemas küll video, kuid sealt iseenesest ei

selgu, milliseid väljendeid pidas Päästeamet solvavaks, alandavaks vms ja miks. Praeguses

asjas ei menetle kohus tühistamisnõuet, mille suhtes saaks rakendada HMS §-i 58. Päästeameti

31.03.2016 käskkiri tuleb tunnistada põhjendamispuuduse tõttu õigusvastaseks olenemata

sellest, kas see puudus tingiks HMS § 58 järgi haldusakti tühistamise või mitte (Riigikohtu

otsuse nr 3-3-1-29-12 p 26).

3)

Kaebaja märkis 16.05.2016 kohtule esitatud avalduses, et soovis enne vaidlustatava

käskkirja andmist esitada Päästeametile avalduse omal soovil teenistusest vabastamiseks alates

2017. aasta juunist. Seega ei ole hüvitise suurendamiseks alust seoses asjaoluga, et kaebaja

oleks veel seitse aastat oma senisel ametikohal edasi töötanud ja palka saanud. Usutav on see,

et kaebaja soovis Päästeametis 2017. aasta juunini töötades teenida välja 50% pensionilisa 40%

asemel. Arvestades, et teenistussuhte lõpetamise aja seisuga (31.03.2016) oli kaebajal

päästeteenistuse staaži 28 aastat, 10 kuud ja 7 päeva, oleks ta 2017. aasta juuniks ületanud 30-

aastase päästeteenistuse staaži. Kuna pole välistatud, et kaebaja asub uuesti päästeteenistusse

ning teenib endale välja 50% pensionilisa, ei ole alust väita, et kaebaja on vaidlustatud käskkirja

tõttu kaotanud 10% pensionilisa. Seega saab kaebaja saamata jäänud tulu seisneda eeskätt

Päästeametist saamata jäänud palgas kuni 2017. aasta juunini. ATS § 105 lg-s 1 sätestatud

kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis on mõeldud korvama seda, et lähikuudel pärast

teenistusest vabastamist ei saa ametnik enam sissetulekut eelmiselt tööandjalt ning pole veel

jõudnud leida uut töökohta, kus sissetulekut teenida. See hüvitis ei pea kompenseerima

ametnikule eelmiselt tööandjalt saamata jäänud tulu mistahes ajani, sest eelmine tööandja ei saa

vastutada näiteks selle eest, kui teenistusest vabastatud ametnik ei otsigi uut töökohta. Kaebaja

pole väitnud, et ta oli pärast teenistusest vabastamist pikemat aega töötu või tal oli eriti keeruline

uut töökohta leida.

4)

Teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades ei ole alust

hüvitist suurendada, vaid seda tuleb hoopis vähendada nullini tulenevalt sellest, et kaebaja enda

osa teenistussuhte lõpetamisel oli väga suur. Vastustaja esitatud videosalvestise tõlkest nähtub

3-16-824

5(10)

vaieldamatult, et kaebaja ei ole paraadi kommenteerides ja videot avalikustades käitunud

väärikalt, nagu oleks ametnikule kohane (ATS § 51 lg 4). Sellele viitavad ainuüksi rohked

ebatsensuursed sõnad ja väljendid, millega kaebaja on oma kommentaare vürtsitanud.

Usaldusväärsemaks saab pidada just vastustaja tellitud tõlget, sest OÜ Ainult Inglise

Tõlkebüroo 13.10.2016 kinnitusest saab järeldada, et tõlgiti kõik kommentaarid, samas kui

kaebaja tellitud Mill Tõlkebüroo OÜ tõlke kohta on kaebaja ise selgitanud, et nimetatud tõlkest

on välja jäänud sõnad, mis väidetavalt ei ole vene keele päritolu. Hüvitise suuruse hindamisel

pole oluline, millisest keelest on kaebaja kasutatud vulgarismid pärit, sest ilmselt on need vene

keelde juurdunud, kui kaebaja neid oma venekeelsetes kommentaarides korduvalt kasutas.

5)

On ilmne, et kaebaja laadis sobimatute kommentaaridega video Facebooki üles

eesmärgiga teha see koos kommentaaridega avalikuks. Isegi kui kaebaja ei soovinud, et video

oleks kõigile avatud, vaid ta tahtis seda jagada üksnes oma sõpradega, oleks ka sellisel juhul

tegemist avalikustamisega. On üldteada, et suure tõenäosusega levib video sõprade seast

jagamise kaudu edasi ka laiemale avalikkusele. Video tõlgetest nähtub samuti kaebaja kavatsus

video koos kommentaaridega Facebooki teistele näitamiseks ja kuulamiseks üles laadida.

Distsiplinaarmenetluse materjalidest (AK 10.03.2016 seletuskiri) selgub lisaks, et Päästeameti

kommunikatsioonijuht AK palus 25.02.2016 hommikul kaebajal video Facebookist maha võtta.

Kaebaja küsimusele, miks ta seda tegema peaks, vastas AK, et video on ebaviisakas ja

sobimatu. Selle peale teatas kaebaja, et võib videol hääle maha võtta. Sellest järeldub, et kaebaja

enda arvates polnud ta midagi valesti teinud. Kaebaja ei ole väljendanud mingit kahetsust ei

oma kommentaaride ega nende avalikustamise pärast. Samuti pole kaebaja vastu vaielnud

vastustaja väitele, et päästeametnikele on korduvalt selgitatud, kuidas sotsiaalmeedias käituda

ning ametnikuna oli kaebaja väärikuskohustusest teadlik.

6)

Lisaks tuleb arvesse võtta kaebaja teo tagajärgi, s.o avaliku teenistuse ja eelkõige

Päästeameti seadmist halba valgusse, millest annavad muu hulgas tunnistust distsiplinaarasja

materjalides sisalduvad inimeste kaebused Päästeametile ning artiklid, milles on käsitletud

vabariigi aastapäeva paraadi mõnitamist. Meediakajastusest on ilmne, et kaebaja kui

päästeametniku käitumine vabariigi aastapäeva paraadil töökohustusi täites ei vastanud paljude

inimeste arvates ametnikule esitatavatele kõrgendatud nõudmistele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis

rahuldamata kaebaja nõude hüvitise maksmiseks. Kaebaja palub uue otsuse tegemist, millega

lugeda, et kaebajal polnud osa teenistussuhte lõpetamisel, ning mõista välja hüvitis, mis

arvestab asjaoluga, et teenistusest vabastamise tõttu jäi kaebajal saamata 91 000 eurot tulu ning

ta kaotas 10% suuruse pensionilisa.

1)

Kõik videos kasutatud sõnad ei olnud venekeelsed. OÜ Ainult Inglise Tõlkebüroo ega

Mill Tõlkebüroo OÜ ei viidanud allikatele, mida nad kasutasid nende sõnade tõlkimiseks, mis

ei ole vene keele päritolu. Mõlemad tõlkebürood on osad sõnad valesti tõlkinud. Kohtuotsusest

ei selgu, miks peab kohus vastustaja tellitud tõlget kaebaja esitatud tõlkest usaldusväärsemaks.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et kõik videos kasutatud sõnad olid venekeelsed. Kohus oleks

esmalt pidanud välja selgitama nende sõnade päritolu ja seejärel tähenduse. Tõendite ebaõige

hindamine on viinud kohtu ebaõigete järelduste tegemiseni.

2)

Videosalvestise kommentaaride põhjal ei saa teha järeldust, et kaebaja eesmärk oli riivata

teiste isikute tundeid, au, head nime või väärikust. Kaebaja tellitud lingvistilise ekspertiisi

tulemusena koostatud arvamuse kohaselt näitavad videosalvestise kommentaarid kaebaja

teravalt negatiivset ja kategoorilist arvamust jälgitava ja kommenteeritava sündmuse ehk

3-16-824

6(10)

paraadi kohta, mitte aga sellel osalejate kohta. Eksperdiarvamus kinnitab, et kaebaja ei

kasutanud ebatsensuursed sõnu paraadil osalejate aadressil.

3)

Tunnistades vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks, jõudis kohus väärale seisukohale, et

kaebaja oli suuresti ise süüdi selles, et ta teenistusest vabastati. Kohus ei põhjendanud, miks ta

leidis, et kaebaja osa teenistusest vabastamisel oli väga suur ja hüvitist tuleb vähendada nullini.

6. Päästeamet vaidleb XX apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

1)

Halduskohus on õigesti leidnud, et sellel, millisest keelest üks või teine kaebaja kasutatud

vulgarism pärineb, ei ole sisulist tähtsust. Kaebaja väide vastustaja esitatud tõlke

ebausaldusväärsuse kohta on paljasõnaline.

2)

Kuna Päästeameti 31.03.2016 käskkiri on õiguspärane, pole alust kaebaja kasuks hüvitist

välja mõista. Kaebaja teenistusest vabastamise ja sissetuleku kaotuse põhjustas tema enda

vääritu käitumine. Päästeamet hindab kõrgelt oma organisatsioonikultuuri väärtusi, eelkõige

ausust ja usaldusväärsust ning päästeteenistujale kohaste käitumisnormide järgimist.

7. Päästeamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus

osaliselt rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

1)

Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Kohtuotsuse p-s 17 märkis kohus, et ei

kontrolli 31.03.2016 käskkirja sisulist õiguspärasust, kuid samas pidi kohus otsuse p-s 22

esitatud järeldustele jõudmiseks just seda tegema. Seega lahendas kohus kaebust sisuliselt

tühistamiskaebusena, mille puhul on kohtupraktikas (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12)

erandkorras lubatud haldusakti täiendav põhjendamine kohtumenetluses.

2)

Ka juhul, kui ringkonnakohus loeb kaebuse tuvastamiskaebuseks, on vaidlustatud

käskkiri kohtulikult kontrollitav. Päästeamet ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja süütegu pole

vaidlustatud käskkirjas piisava selgusega määratletud. Distsiplinaarmenetluses puudus vajadus

tõlkida XX-le tema enda emakeelset teksti, mis oli tervikuna halvustava alatooniga ja täis

roppusi, vene keelest eesti keelde. Tõlkimata jätmine ei saanud kuidagi kahjustada kaebaja

huve. Kui kaebaja enda tellitud tõlkes toodud ebatsensuursed sõnad ja väljendid ei olnud

kaebaja arvates solvavad, alandavad ja lugupidamatud, siis poleks vastustaja saanud ka

distsiplinaarmenetluses video kommentaare tõlkides kaebaja arvamust muuta. Puudus vajadus

kajastada ebatsensuurseid sõnu ja väljendeid distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja käskkirjas.

Kaebaja kasutatud ebatsensuursete sõnade tähendus, nende adressaadid ja eesmärk jagada

videot avalikkusega, oli kahtlemata temale endale arusaadav ega vajanud tõlkimist ja

tõlgendamist. Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja jagas videot tahtlikult.

8. XX vaidleb Päästeameti apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Päästeamet ei ole distsiplinaarsüütegu piisava selgusega määratlenud ning käskkirja andmise

faktiline alus on puudulikult põhjendatud. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja kasutas

laimavaid, alandavaid, halvustavaid jne väljendeid. Kaebaja sai oma sõnavabaduse kasutamise

tulemusel kahju 91 000 eurot saamata jäänud tulu näol.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Päästeameti 31.03.2016 käskkirja järgi on kaebajale etteheidetavaks teoks 24.02.2016

päästeautost teenistuskohustuste täitmise ajal kolme alluva juuresolekul videosalvestise

tegemine, milles kaebaja kommenteerib ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid kasutades

vabariigi aastapäeva paraadi ning sellel osalevaid Eesti ja välisriikide kaitsejõudude esindajaid,

3-16-824

7(10)

videosalvestise samal päeval Facebooki kontole postitamine ja avalikkusele nähtavaks

tegemine. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja ATS § 51 lg-test 1 ja 4 tulenevaid kohustusi. ATS

§ 51 lg-te 1 ja 4 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja

hoolikalt ning käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas

hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.

Lisaks on vastutuse tekkimise alustena viidatud Päästeameti sisekorraeeskirja p-dele 71 ja 72,

ametniku eetikakoodeksile ning päästetöötajate eestikakoodeksi p-dele 4a, 4b, 5a, 8a ja 8b.

ATS § 51 lg-st 4 tulenevat väärika käitumise nõuet saab mõista kui teenistuskohustust ning selle

nõude rikkumist teenistuskohustuste rikkumisena (Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-13-16,

p 20). Seejuures pole vaja tuvastada tegelikku diskrediteerimist, vaid tuleb hinnata, kas

ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat

ametnikuna diskrediteerida (Riigikohtu 16.11.2016 otsus nr 3-3-1-29-16, p 10).

10. Halduskohus asus seisukohale, et Päästeamet ei ole kaebaja distsiplinaarsüütegu piisava

selgusega määratlenud: käskkirjast ei selgu, milliseid väljendeid pidas Päästeamet solvavaks,

alandavaks vms ja miks. Ringkonnakohus möönab, et käskkirjas ei ole nimetatud, milliseid

konkreetseid videosalvestisel kasutatud väljendeid peab vastustaja laimavateks, kohatuteks jne,

kuid samas ei saa nõustuda halduskohtuga, et süütegu pole piisavalt selgelt määratletud.

Halduskohus on Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-3-05 ja V. Saarmetsa artiklile „(Üld)tuntud ja

tundmatu (ema)keel“ (Õiguskeel, 2011/3) viidates nõustunud vastustajaga, et ebasündsate jms

väljendite kordamata jätmine kohtudokumentides on lubatav, kuid kohtuasja materjalides või

mõnes muus dokumendis peab olema fikseeritud, milliseid väljendeid solvavaks peeti.

Praeguses asjas on distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas ligikaudu 15 minuti pikkune

videosalvestis, mille kaebaja tegi 24.02.2016 Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil

(distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte lisa 9) ning mis on ka kohtule esitatud. Asjaolu, et vastustaja

ei ole üheski kirjalikus dokumendis kajastanud, milliseid sõnu ta solvavaks ja alandavaks peab,

ei tekita ebaselgust kaebajale etteheidetavas teos. Kaebaja suulised kommentaarid on fikseeritud

videosalvestisel ning on sellel nähtavaga lahutamatult seotud. Päästeameti 31.03.2016

käskkirjas (lk 3) on märgitud, et video koos kommentaaridega on tervikuna solvav ja

ebaeetiline. Ringkonnakohus märgib, et probleemiks ei ole seejuures mitte üksnes

ebatsensuursete sõnade kasutamine, vaid kommentaaride läbivalt naeruvääristav ja mõnitav

sisu. Näiteks nimetab kaebaja Balti Kaitsekolledži lippu „pederastlikuks“, teeb USA sõdurite

suhtes rassistliku märkuse („meie neegrid, oi, meie sõbrad, mustad“), nimetab Kuperjanovi

pataljoni võitlejaid „piraatideks“ ja „SS-laste lastelasteks“ ning alavääristab Eesti kaitsevõimet

ja paraadil osalevate väeüksuste võitlusvõimekust ja esindatust paraadil (näiteks mõnitavalt

öeldud „meid päästavad need neli inimest“, „Moskva, [---], kadesta, [---], vahi, kui palju vägesid

tuleb meie tänavaid mööda“, „lähevad nähtamatud väeüksused“). Ka kaebaja esitatud keelelises

hinnangus (eriteadmistega isiku arvamus, mis on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 272 lg 2 mõttes) on leitud, et kommentaarid väljendavad kaebaja teravalt

negatiivset suhtumist, demonstreerides tema arvamust, et videos nähtav paraad ei vasta

„näidisparaadile“ ning selles osalevad väed on „natsionalistid“.

Kaebaja leiab, et vastustaja ei saanud ilma kommentaare tõlkimata ja tema kasutatud sõnade

päritolu välja selgitamata süütegu üheselt määratleda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

videosalvestisel kasutatud ebatsensuursed või muul moel solvavad väljendid pole venekeelsed.

Kaebaja esitatud keelelise hinnangu järgi ei ole venekeelsete sõnadena käsitatavad vaid sõnad

„vahipataljon“ ja „viru“. Pole oluline, milline on kaebaja kasutatud ebatsensuursete sõnade

päritolu (s.o millisest keelest on need vene keelde jõudnud) – kohtule esitatud materjalidest

(tõlked ja kaebaja esitatud eksperdiarvamus) järeldub, et tegemist on vene keeles juurdunud

väljenditega, mis tavakasutuses on solvava tähendusega. Sellest, et osasid kaebaja kasutatud

3-16-824

8(10)

sõnu ei ole teatud vene keele sõnastikes, ei saa järeldada vastupidist. Tõlke puudumine ei

takistanud ei kaebajal ega vastustajal mõistmast kaebaja kommentaaride sisu. Halduskohtu

nõudel esitas vastustaja kohtumenetluses videosalvestise kommentaaride tõlke eesti keelde ning

seega sai kohus hinnata, kas kaebaja kommentaaride sisu on solvav ja alandav, nagu leiab

Päästeamet vaidlustatud käskkirjas. Asjaolu, et tõlge on koostatud pärast distsiplinaarkaristuse

määramist, ei anna põhjust järelduseks, et vastustaja on asunud haldusakti põhjendusi

kohtumenetluses täiendama. Kõik olulisemad kaalutlused, millest vastustaja lähtus, on

käskkirjas olemas. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ja vastustaja esitatud tõlked on

mõnevõrra erinevad, kuid nende ja lisaks kaebaja esitatud keelelise hinnangu põhjal on piisavalt

selge, et kaebaja kommentaarid olid solvavad ja alavääristavad. Määravat tähtsust pole sellel,

kas kaebaja kasutas ebatsensuurseid sõnu otseselt paraadil osalejate suhtes või oli tegemist

hüüde- ja parasiitsõnadega, kuna igal juhul on kaebaja kommentaarid ametnikule sobimatud.

Avalikkuse reaktsioon kaebaja videosalvestisele (uudislood erinevates Eesti ja välisriikide

meediaväljaannetes, mille näideteks on vastustaja esitanud Delfi ja Interfaxi artiklid (tl 41-42),

ning inimeste kirjad (tl 40)) näitas selgelt, et kaebaja tegu oli üldisest õiglustundest ja ühiskonna

õigusteadvusest lähtudes laiduväärne ning diskrediteeris kaebajat nii kolleegide kui ka

kolmandate isikute silmis ja võis kahjustada Päästeameti mainet.

Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebajale etteheidetava teo sisu on 31.03.2016

käskkirjas piisavalt selgelt määratletud ning pidi olema kaebajale arusaadav.

11. ATS § 74 lg 1 järgi vastustab ametnik distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral.

Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (ATS § 74 lg 2). Süü hindamisel arvestatakse

ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi (ATS § 74 lg 6). Päästeameti hinnangul

pani kaebaja rikkumise toime tahtlikult. Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik

soovimine (ATS § 74 lg 5).

Pole kahtlust, et juba filmimise ajal oli kaebaja teadlik, et tema käitumine on sobimatu. Esiteks

filmis kaebaja videot tööülesannete täitmise ajal alluvate juuresolekul ning teiseks viitavad

sellele ka kaebaja enda kommentaarid („Ütlevad veel, et meil ei tohi filmida – vaatas minu

poole nii“ (Kuperjanovi pataljoni filmimise ajal)). Ringkonnakohus ei pea veenvaks kaebaja

väidet, et ta ei pannud videot Facebooki postitades tähele, et see on „avatud kõigile“. Facebooki

üks peamisi eesmärke on jagada postitusi teiste inimestega. Arvestades, et kaebaja profiil oli

avalik, pidi ta teadma, et ka sinna laetud video on avalikkusele nähtav. Videosalvestisel kõlavad

kommentaarid viitavad sellele, et kaebajal oli plaanis video üldsusele avalikustada („ma panen

selle praegu veel Facebooki ka üles“, „Moskva, [---], kadesta, [---], vahi, kui palju vägesid tuleb

meie tänavaid mööda“, „seda teile televiisorist ei näidata“, „laon selle kõik moskvalastele

naermiseks välja“). Ka kaebaja esitatud keelelises hinnangus leitakse, et videosalvestise

adressaat on massiline ning kõneleja teavitas oma kavatsusest avaldada paraadi videosalvestis

koos oma negatiivselt hindavate kommentaaridega, mis kõneleja meelest on vastuolus paraadi

korraldajate huvidega. AK märkis oma kirjalikus seletuses (tl 39), et kui ta palus kaebajal video

maha võtta, küsis kaebaja, miks [ta seda tegema peaks]. AK selgitas kaebajale, et videosalvestis

on ebaviisakas ja sobimatu, mille peale kaebaja vastas, et ta võib videol hääle maha võtta.

Kaebaja kustutas video oma Facebooki kontolt alles 25.02.2016 hommikul pärast seda, kui tema

poole olid pöördunud AK ja komandopealik vastava korraldusega. Samas pidi kaebaja staažika

teenistujana ka ilma ülemuse korralduseta aru saama, et paraadil tehtud videosalvestise

avalikustamine ei ole kooskõlas ametnikule esitatavate käitumisnormidega. Lisaks oli

Päästeameti teenistujatele korduvalt räägitud sotsiaalmeedias käitumisest (2012., 2013. ja 2014.

aastal) ning 11.09.2015 edastati kõikidele Päästeameti teenistujatele uudiskiri, milles oli rubriik

„Sotsiaalmeedias käitu targalt!“. Avalikus teenistuses töötavad isikud peavad arvestama

tavakodanikega

võrreldes

rangemate

piirangutega

mh

sõnavabaduse

teostamisele.

3-16-824

9(10)

Päästeteenistuse eetikakoodeksi p 8a järgi vastutab päästetöötaja iga oma väljaöeldud sõna ja

tehtud teo eest.

Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebaja rikkus teenistuskohustusi

tahtlikult.

12. ATS § 75 lg 1 järgi määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo

raskusastmega. Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse süü vormi, süüteo

tagajärgede raskust, kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus, ametniku eelnevat

teenistusalast käitumist ning rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus

pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel (ATS §

75 lg 2). ATS § 75 lg 4 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui

rikkumine on oluline. Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa

usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et

ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5). Rikkumise

olulisust eeldatakse ATS § 75 lg 6 kohaselt muu hulgas juhul, kui rikkumine on toime pandud

tahtlikult (p 1).

Kohtupraktika järgi tuleb teenistusest vabastamist kui rangeima distsiplinaarkaristuse

määramist alati väga hoolikalt põhjendada. See ei ole automaatne tagajärg ka juhtudel, mil

avaliku teenistuse seadus näeb ette põhimõttelise võimaluse rakendada distsiplinaarkaristusena

teenistusest vabastamist. Pädeval ametiisikul on distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistuse

valikul väga ulatuslik kaalumisruum. Seadusest tulenevalt on ta kohustatud igal üksikjuhtumil

arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid, neid vajalikul määral kaaluma, seejuures

arvestades ka teenistuja varasemat käitumist (Riigikohtu 18.05.2011 otsus nr 3-3-1-13-11, p

10).

Vaidlustatud käskkirjast ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtub, et kaebajal oli

teenistusest vabastamise ajaks päästeteenistuse staaži üle 28 aasta ja 9 kuu ning ta oli seni olnud

eeskujulik teenistuja, keda polnud varem distsiplinaarkorras karistatud. Vastustaja asus

seisukohale, et rikkumise olulisus kaalub üles pikaajalise teenistuskäigu. Käskkirjas on

rikkumist iseloomustatud tahtliku tegevusena, mis kahjustas nii Päästeameti kui ka avaliku

teenistuse mainet. Vastustaja leidis, et kaebaja tegu ja selle mittekahetsemine tingis usalduse

kaotuse tema vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on karistuse valikut piisavalt põhjendatud ning

karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskuse ja selle tagajärgedega. Olukorras, kus

riigiteenistuja halvustab avalikult ning äärmiselt vulgaarsel ja mõnitaval moel riiki, mida ta oma

ametikohal töötades esindab, võib tema teenistusest vabastamine olla õigustatud sõltumata

varasemast laitmatust teenistuskäigust. Kuna kaebaja ei ole avaldanud rikkumise

toimepanemise suhtes kahetsust ega mõistmist, et tema teguviis oli kohatu ja lugupidamatu, on

alust arvata, et ta ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuste täitmist. Neid asjaolusid

arvestades ei saanud Päästeametilt eeldada teenistussuhte jätkamist kaebajaga.

13. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane,

ei ole alust mõista kaebaja kasuks välja hüvitist ATS § 105 lg 1 alusel.

14. Eelneva põhjal tuleb Päästeameti apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus

tühistada. XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse,

millega jätab kaebuse rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades, et ringkonnakohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb muuta

menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja esimese ja teise astme menetluskulud

jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud (HKMS § 104 lg

3-16-824

10(10)

10) ning pole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka vastustaja

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)