1-18-1523/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated1(4) K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-6717 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjal Virgo Raudsepp tingimisi enne id tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2017 avalikul...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-6717 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi
Viru Vangla materjal Virgo Raudsepp tingimisi enne id
tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu
Kaitsja Virgo Raudsepp, isikukood: 37304072764, xxx Paul Järve RESOLUTSIOON
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega Virgo Raudsepp vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Virgo Raudsepp tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Virgo Raudsepp Harju Maakohtu 07.09.2016 255 on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS §
lg 1 64 lg 1 65 lg 1 alusel liitkaristusega 10 aastat 6 kuud järgi ja karistati KarS §§ , vangistust. Karistuse kandmise . algus 13.12.2011 13 6.2022 ja lõpp .0
Virgo Raudsepp andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 128 ).
2(4)
Kinnipidamisasutusest , Virgo Raudsepp kohta koostatud iseloomustusest nähtub
et
süüdimõistetul on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes asub elama xxx koos elukaaslase ning nende kolme ühise lapsega. Korteri seisukord on hea ning üürileping kehtib
kuni 2027 aastani. Korteri omanik A. V. ku andis elektroonilise valve paigaldamise nõusole ning korter vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Isikul on põhiharidus, õppis a
xxx eriala,
mis jäi pooleli, Täitise isikul täitmata nõudeid ja vabanemisfondis on andmetel puuduvad hoiustatud 1410 eurot. Tuginedes toime pandud kuritegudele aga ka uurimise käigus arestitud
varale, võib oletada, et suurema osa oma sissetulekust teenis isik ebaseaduslikul teel. Vangistuse ajal toetavad rahaliselt erinevad sõbrad ning elukaaslane. Vangistuses tööle ei asu, sest tema töötab ing saab palka 235 eurot. Kuhu saab ka tööle vabanemisel, xxx-s juhiabina n mida kinnitab M. K. (kes on kriminaalkorras karistatud isik). Uue kuriteo risk seisneb selles
kui soovib jätkata kiirete tulude saamist. lähivõrgustiku m õde, Tema oodus vad vennad, ta
elukaaslane nende laps . ja ed Elukaaslane oli kaasosaline viimases kuriteos. Ka üks vend on kriminaalkorras karistatud. Tutvusringkond on lai ja valdavalt kriminaalne. Kuriteod valdavalt
toime pandud grupis. Alkoholi tarvitas harva. 2002 karistatud joobes juhtimise eest. On
tarvitanud kokaiini, tegu on juhutarvitajaga, sõltuvust pole. Korduvalt on karistatid nii
kriminaal- Seni on eelistanud kasutada kui ka väärteokorras narkootikumide omamise eest. erinevate olukordade lahendamisel pasiivagressiivset käitumist, st ise otseselt kedagi ei ründa, küll aga on lõhkunud vangla vara, mille eest karistatud väärteokorras. Empaatiat väljendab vaid pereliikmete suhtes. Toime pandud kuriteod aga näitavad tegevuste etteplaneeritust ning on näha, et negatiivsed tagajärjed (korduvad karistused ja vangistused) ei ole muutnud tema
käitumist. Vangistuses on läbinud xxx. Kriminaalkorras karistatud 7 korda, neist 3 kehtivat,
viiendat korda vangistuses. Viimased kuriteod toime pandud katseajal. Uue kuriteo
toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuri 44% teo toimepanemise tõenäosus on Tegu on kõrgohtliku isikuga. 51%.
Vangla ei toeta Virgo Raudsepa ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. Tegu on 5-toalise üürikorteriga, kus elavad elukaaslane ja nende 3 alaealist last. Elukoht
vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõu on nõus etele. Omanik ja elukaaslane
elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetav xxx, kus töötab käesoleval ajal jätkab töötamist vabanemisel juhiabina. Isik on olnud kriminaalhoolduse all 2 korda, ta pani viimasel katseajal toime uu kuritegusid. si
Virgo Raudsepp taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on
e vabastamisega . nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsa arvamuse ära kuulanud süüdimõistetu
ning arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et Virgo Raudsepp prokuröri tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on
istusest vabastamine ennatlik. süüdimõistetu ennetähtaegne vang
KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab
kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
mist süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitu
karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele
3(4)
kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab
taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumi isikut iseloomustavad andmed - se nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil
Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 17. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja
oetus. töökoht ning lähedaste t
Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea
käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse
lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna isikul on 17 täidetud kehtivat distsiplinaarkaritust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama asub xxx Korteri omanik ja tema
elukaaslane ands id nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks
nimetatud aadressile. tema vendadest, elukaaslasest ja Isiku lähivõrgustik koosneb õest, lastest.
Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul
kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla
õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on
karistatud katseajal narkokuriteo toimepanemise
ning kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus arvestab
kas asjaolu, et eelnev kriminaalhooldus pole andud tulemust, isik pani katseajal toime uue esimese ja teise astme kuriteo KarS § 184 ja § 255 järgi. Samuti asjaolu, et tal on 17 kehtivat
distsiplinaarkaristust, näitab, et isik ei suuda alluda ka range distsipliiniga asutuses
kehtestatud normidele. Seega tekib kohus kahtlus, et ta suudaks vabaduses alluda
kriminaalhoolduse nõuetele ning mis kõige tähtsam, mitte toime panna uut kuritegu. Isikul, kes kuulus kuritegelikku ühendusse ja oli seotud narkootikumide kätlemisega, saades sellega
hõlbust kuritegelikku tulu, on kohtu arvates väga raske tulla toime legaalse tuluga, kui see pole ka eriti suur. Käesoleval ajal töötab V. Raudsepp enda sõnul , kus jätkab töötamist ka xxx pärast vabanemist. Käesoleval ajal on tema töötasuks 235 eurot, mis on pool miinimutasust. Tema ülemus pole küll märkinud, milline saab olema töötasu pärast vabanemist, kuid vaevalt
on see sellises määras, mis võimaldaks tal sellist elatustaset, mis oli enne vangistust. Seega võib tal tekkida suur kiusatus naasta kuritegeliku tuli teenimise juurde.
Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu
eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandm 13.06.2022 iseks on veel 5 aastat vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse väga
eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu
oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud
vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides . , õppida ja käia tööl
4(4)
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on
vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse
õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18- nda, et isiku 11 p 9.1) See aga ei tähe
vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku
ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu
temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise
korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal
tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on
veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik
korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu
Virgo Raudsepp temale Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
/ Kohtunik Larissa Prokopenko