Legislator Case Law & Legislation
2-17-130769/6 AI generated

2-17-130769/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-17-130769/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista S. N.lt 23.02.2017 Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr Välja mõista S. N.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 705 eurolt) alates 04.04.2018

Legislator headnote

AI generated

2-17-130769/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista S. N.lt 23.02.2017 Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr Välja mõista S. N.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 705 eurolt) alates 04.04.2018

Keywords

AI generated
debt collection performance in lieu of fulfillment costs under foreigners act threshold value bank charges hail insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-130769

Tsiviilasi

ITM Inkasso OÜ hagi S. N. vastu võlgnevuse ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

895,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ITM Inkasso OÜ (registrikood: 11100041;

asukoht: F.R. Kreutzwaldi tn 4, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Pille

Martin (e-post jurist@itm.ee)

Kostja: S. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxxxxxxxxx xxx x, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista S. N.lt 23.02.2017 Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr

SR580599 tulenev põhivõlg 705,00 eurot, intress 51,02 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 54,68 eurot (periood 26.03.2017-03.04.2018), kokku 810,70 eurot ITM

Inkasso OÜ kasuks.

3. Välja mõista S. N.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 705 eurolt) alates 04.04.2018

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (seisuga 07.05.2018

summas 5,25 eurot) ITM Inkasso OÜ kasuks.

4. Menetluskulud jätta kostja S. N. kanda.

5. Määrata ITM Inkasso OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 175,00

eurot.

6. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista S. N.lt ITM Inkasso OÜ kasuks

menetluskulude katteks välja kokku 175,00 eurot.

7. Väljamõistetud võlgnevus, intress, viivis ja menetluskulud tuleb tasuda ITM Inkasso

arvelduskontole nr EE172200221026942756 Swedbank AS. Selgituses märkida

„võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja nr“

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-17-130769

2 (5)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S

Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ITM Inkasso OÜ esitas 19.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 987,27 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik S. N.

esitas nõudele vastuväite. 28.03.2018 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 29.03.2018 maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. ITM Inkasso OÜ esitas

03.04.2018 Pärnu Maakohtule nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

Pärnu Maakohus 05.04.2018 jättis hagiavalduse veelkord käiguta kohustades hagejat

täpsustama sissenõudmiskulude nõuet. Hageja 09.04.2018 esitas hagiavalduse täienduse.

3. Hagiavalduses ja selle täienduses märgitud asjaolude kohaselt sõlmisid PLACET GROUP

OÜ ja kostja S. N. 23.02.2017 laenulepingu nr SR580599, mille alusel kanti kostjale üle

laenusumma 900,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma ja intressi tasuma kahes osas

Tsiviilasi nr: 2-17-130769

3 (5)

kokku lepitud tähtpäevadel (25.03.2017 ja 24.04.2017) laenuandja arvelduskontole. Kostja

tagastas 29.05.2017 laenu summas 200 eurot, millest võlausaldaja arvestas: 04.04.2017 tasuline

meeldetuletus 5 eurot ja põhiosa 195 eurot. Kostja rohkem laenu ei tagastanud. 25.04.2017

saatis võlausaldaja kostjale teate nõude loovutamise kohta hagejale. PLACET GROUP OÜ

loovutas hagejale põhinõude koos kõrvalnõuetega.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 705,00 eurot, lepingu ajal

sissenõutavaks muutunud intressi 25.03.2017 summas 33.81 eurot + 24.04.2017 summas 17.21

eurot; lepingust tulenev viivis 0,13% päevas põhisosalt 246.70 eurot perioodil 26.03.2017 kuni

25.04.2017 summas 9.94 eurot; viivis lepingu ülesütlemisest 26.04.2017 kuni hagiavalduse

esitamiseni 53 eurot; ITM Inkasso OÜ-lt tasulised võlateatised 29.06.2017 (15 eurot) ja

14.08.2017 (5 eurot); viivist põhinõudelt alates 04.04.2018 kuni selle kohase tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõiv summas 175 eurot.

5. 09.04.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 11.04.2018, kui kostja kinnitas hagimaterjalide

kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 25.04.2018 kell

23:59. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha ka

kirjeldava ja põhjendava osata.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust

tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust

tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma,

laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud PLACET GROUP OÜ-ga 23.02.2017 sõlmitud

laenulepingust tulenevat rahalist kohustust täies ulatuses ning nõue on loovutatud hagejale.

Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad lisatud tõendid: 23.02.2017 leping nr

SR580599, 25.04.2017 teade nõude loovutamise kohta. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg

1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel

nõuda rahalise kohustuse täitmis, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks

muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

10. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS

Tsiviilasi nr: 2-17-130769

4 (5)

§ 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 26.03.2017 – 03.04.2018 on

0,00%.

11. Hageja nõuab kostjalt seadusest tulenevat viivist (ehk 0,022 % päevas) perioodi 26.04.2017-

03.04.2018 eest põhiosalt (705 €) summas 53 eurot ning viivist põhinõudelt alates 04.04.2018

kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses

tasumata summalt päevas. Kohus leiab, et eelnimetatud viivisenõuded on põhjendatud, samuti

ei ole kostja viivisenõuetele vastu vaielnud.

12. Hageja nõuab kostjalt samuti viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 246,70 eurot

lepingust tulenevas määras 0,13% päevas ajavahemiku 26.03.2017 – 25.04.2017 eest summas

9,94 eurot (seega viivisemäär 47,75% aastas).

Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset

viivisemäära rohkem kui 5 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu

10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 26.03.2017

– 25.04.2017 eest osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras.

Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 1,68 eurot (0,022%

x 246,70 € x 31 päeva).

13. Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 29.06.2017,

15 eurot ja 14.08.2017, 5 eurot) 20 euro väljamõistmiseks. Hageja hinnangul kostja pidi olema

teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostjal kohustus hüvitada laenusaajale

ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 8.3.

Menetlusega seotud sissenõudekulud koos muu võlgnevusega on loovutatud hagejale

koostöölepingu alusel, mistõttu toimub nõude loovutamine koos kõrvalnõuetega. Hageja võttes

laenuandjalt nõude üle, millest tulenevalt tekkivad koos ülevõtmisega ka sissenõude kohustused

ehk hageja teavitab kostjat laenu tähtajalise tagastamise viivitamisest. Hagiavalduse kohaselt

hageja juhindus sissenõudmiskulude nõudmisel VÕS 1132-st ja PLACET GROUP OÜ

hinnakirjast.

VÕS § 1132 sätestab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude piirmäärasid ega ole

iseseisvaks nõude aluseks. Sissenõudmiskulude hüvitamise eelduseks on sõlmitud leping.

Hageja ei ole kohtule esitanud ega kinnitanud, et hageja ja kostja vahel oleks lepingut, millega

kostja kohustuks hagejale sissenõudmiskulusid hüvitama. PLACET GROUP OÜ laenulepingu

üldtingimuste p 8.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulud. Kohus märgib, et hageja ei ole laenuandjaks, vaid nõude

omandaja loovutamise teel, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt oma nõude

sissenõudmisel tehtud kulutuste hüvitamist.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt.

Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine seisnes

Tsiviilasi nr: 2-17-130769

5 (5)

viivise väljamõistmises hageja taotletud lepingujärgse määra asemel seaduses sätestatud määras

ning sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmises, peab kohus õigeks jätta kostja kanda

riigilõivu ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud ulatusele vastava hinnaga hagi

esitamisel. Hageja lepingulise esindaja kulusid ei ole kohtule avaldanud ega palunud neid jätta

kostja kanda, mistõttu kohus nende suurust kindlaks ei määra ega kostjalt välja ei nõua. Kohus

jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud

ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu

kokku 175 eurot, mis oli nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning mis vastavalt kulude

jaotusele jääb kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik