2-17-130769/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVälja mõista S. N.lt 23.02.2017 Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr Välja mõista S. N.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 705 eurolt) alates 04.04.2018
Legislator headnote
AI generated2-17-130769/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista S. N.lt 23.02.2017 Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr Välja mõista S. N.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 705 eurolt) alates 04.04.2018
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. mai 2018, Pärnu
Tsiviilasja number
2-17-130769
Tsiviilasi
ITM Inkasso OÜ hagi S. N. vastu võlgnevuse ja
viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
895,57 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: ITM Inkasso OÜ (registrikood: 11100041;
asukoht: F.R. Kreutzwaldi tn 4, Kesklinna linnaosa,
Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Pille
Martin (e-post jurist@itm.ee)
Kostja: S. N. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht:
xxxxxxxxxx xxx x, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx,
xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista S. N.lt 23.02.2017 Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr
SR580599 tulenev põhivõlg 705,00 eurot, intress 51,02 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivis 54,68 eurot (periood 26.03.2017-03.04.2018), kokku 810,70 eurot ITM
Inkasso OÜ kasuks.
3. Välja mõista S. N.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 705 eurolt) alates 04.04.2018
kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (seisuga 07.05.2018
summas 5,25 eurot) ITM Inkasso OÜ kasuks.
4. Menetluskulud jätta kostja S. N. kanda.
5. Määrata ITM Inkasso OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 175,00
eurot.
6. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista S. N.lt ITM Inkasso OÜ kasuks
menetluskulude katteks välja kokku 175,00 eurot.
7. Väljamõistetud võlgnevus, intress, viivis ja menetluskulud tuleb tasuda ITM Inkasso
arvelduskontole nr EE172200221026942756 Swedbank AS. Selgituses märkida
„võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja nr“
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr: 2-17-130769
2 (5)
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30
päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon
tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:
EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)
Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S
Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank,
märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.
Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §
442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist
istungil.
Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. ITM Inkasso OÜ esitas 19.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikult 987,27 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik S. N.
esitas nõudele vastuväite. 28.03.2018 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu
Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 29.03.2018 maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda
hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. ITM Inkasso OÜ esitas
03.04.2018 Pärnu Maakohtule nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.
Pärnu Maakohus 05.04.2018 jättis hagiavalduse veelkord käiguta kohustades hagejat
täpsustama sissenõudmiskulude nõuet. Hageja 09.04.2018 esitas hagiavalduse täienduse.
3. Hagiavalduses ja selle täienduses märgitud asjaolude kohaselt sõlmisid PLACET GROUP
OÜ ja kostja S. N. 23.02.2017 laenulepingu nr SR580599, mille alusel kanti kostjale üle
laenusumma 900,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma ja intressi tasuma kahes osas
Tsiviilasi nr: 2-17-130769
3 (5)
kokku lepitud tähtpäevadel (25.03.2017 ja 24.04.2017) laenuandja arvelduskontole. Kostja
tagastas 29.05.2017 laenu summas 200 eurot, millest võlausaldaja arvestas: 04.04.2017 tasuline
meeldetuletus 5 eurot ja põhiosa 195 eurot. Kostja rohkem laenu ei tagastanud. 25.04.2017
saatis võlausaldaja kostjale teate nõude loovutamise kohta hagejale. PLACET GROUP OÜ
loovutas hagejale põhinõude koos kõrvalnõuetega.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 705,00 eurot, lepingu ajal
sissenõutavaks muutunud intressi 25.03.2017 summas 33.81 eurot + 24.04.2017 summas 17.21
eurot; lepingust tulenev viivis 0,13% päevas põhisosalt 246.70 eurot perioodil 26.03.2017 kuni
25.04.2017 summas 9.94 eurot; viivis lepingu ülesütlemisest 26.04.2017 kuni hagiavalduse
esitamiseni 53 eurot; ITM Inkasso OÜ-lt tasulised võlateatised 29.06.2017 (15 eurot) ja
14.08.2017 (5 eurot); viivist põhinõudelt alates 04.04.2018 kuni selle kohase tasumiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas. Samuti palub
hageja kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõiv summas 175 eurot.
5. 09.04.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati
hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 11.04.2018, kui kostja kinnitas hagimaterjalide
kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 25.04.2018 kell
23:59. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus
lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu
määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid
asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha ka
kirjeldava ja põhjendava osata.
7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama
paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses
õiguslikult põhjendatud.
8. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust
tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust
tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma,
laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.
9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt
omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult
põhjendatud. Kostja ei ole täitnud PLACET GROUP OÜ-ga 23.02.2017 sõlmitud
laenulepingust tulenevat rahalist kohustust täies ulatuses ning nõue on loovutatud hagejale.
Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad lisatud tõendid: 23.02.2017 leping nr
SR580599, 25.04.2017 teade nõude loovutamise kohta. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg
1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel
nõuda rahalise kohustuse täitmis, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks
muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
10. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär
kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS
Tsiviilasi nr: 2-17-130769
4 (5)
§ 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on
intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või
lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 26.03.2017 – 03.04.2018 on
0,00%.
11. Hageja nõuab kostjalt seadusest tulenevat viivist (ehk 0,022 % päevas) perioodi 26.04.2017-
03.04.2018 eest põhiosalt (705 €) summas 53 eurot ning viivist põhinõudelt alates 04.04.2018
kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses
tasumata summalt päevas. Kohus leiab, et eelnimetatud viivisenõuded on põhjendatud, samuti
ei ole kostja viivisenõuetele vastu vaielnud.
12. Hageja nõuab kostjalt samuti viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 246,70 eurot
lepingust tulenevas määras 0,13% päevas ajavahemiku 26.03.2017 – 25.04.2017 eest summas
9,94 eurot (seega viivisemäär 47,75% aastas).
Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset
viivisemäära rohkem kui 5 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat
ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt
VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud
viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu
10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise
kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist
vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-
2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 26.03.2017
– 25.04.2017 eest osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras.
Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 1,68 eurot (0,022%
x 246,70 € x 31 päeva).
13. Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 29.06.2017,
15 eurot ja 14.08.2017, 5 eurot) 20 euro väljamõistmiseks. Hageja hinnangul kostja pidi olema
teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostjal kohustus hüvitada laenusaajale
ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 8.3.
Menetlusega seotud sissenõudekulud koos muu võlgnevusega on loovutatud hagejale
koostöölepingu alusel, mistõttu toimub nõude loovutamine koos kõrvalnõuetega. Hageja võttes
laenuandjalt nõude üle, millest tulenevalt tekkivad koos ülevõtmisega ka sissenõude kohustused
ehk hageja teavitab kostjat laenu tähtajalise tagastamise viivitamisest. Hagiavalduse kohaselt
hageja juhindus sissenõudmiskulude nõudmisel VÕS 1132-st ja PLACET GROUP OÜ
hinnakirjast.
VÕS § 1132 sätestab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude piirmäärasid ega ole
iseseisvaks nõude aluseks. Sissenõudmiskulude hüvitamise eelduseks on sõlmitud leping.
Hageja ei ole kohtule esitanud ega kinnitanud, et hageja ja kostja vahel oleks lepingut, millega
kostja kohustuks hagejale sissenõudmiskulusid hüvitama. PLACET GROUP OÜ laenulepingu
üldtingimuste p 8.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse
sissenõudmisega seotud kulud. Kohus märgib, et hageja ei ole laenuandjaks, vaid nõude
omandaja loovutamise teel, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt oma nõude
sissenõudmisel tehtud kulutuste hüvitamist.
14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt.
Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine seisnes
Tsiviilasi nr: 2-17-130769
5 (5)
viivise väljamõistmises hageja taotletud lepingujärgse määra asemel seaduses sätestatud määras
ning sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmises, peab kohus õigeks jätta kostja kanda
riigilõivu ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud ulatusele vastava hinnaga hagi
esitamisel. Hageja lepingulise esindaja kulusid ei ole kohtule avaldanud ega palunud neid jätta
kostja kanda, mistõttu kohus nende suurust kindlaks ei määra ega kostjalt välja ei nõua. Kohus
jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud
ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude
rahalise suuruse. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu
kokku 175 eurot, mis oli nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning mis vastavalt kulude
jaotusele jääb kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Talu
Kohtunik