1-17-11293/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-17-11293

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11293 Kohtunik Rahvakohtunikud Annemarie Gerassimov Ruth Kuusik ja Jelena Laul Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Kriminaalasi K.C süüdistuses Karistusseadustiku § 118 lg 1 p 7 järgi Prokurör Milvi Väin Süüdistatav K.C

Elukoht: xxx ID: xxx, xxx Kehtivad karistused puuduvad Kaitsja advokaat Otto Preem määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS § 173, 175, 179, 180, 189 lg. 2 ja 3, 306, 309, 310, 311-313, 315, 318, 319 alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada K.C KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja karistada teda nelja (4) aasta ja kuue (6) kuu vangistusega.

KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt jätta vangistus K.C ’i suhtes tingimisi täitmisele pööramata kui K.C 4 (aasta) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista K.C-lt järgmised kriminaalmenetluse kulud riigi tuludesse:

- surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 250 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasud kohtueelses ja kohtulikus menetluses kokku summas 978 eurot; - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1250 eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele.

Asitõend CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Vastavalt Kohtuekspertiisiseaduse § 99 DNA proovide ja käejälje fragmendi registrisse kantud andmed säilitada seaduses ettenähtud korras ja tingimustel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 11. aprillil 2018.a. (11.04.2018.a). Apellatsioon esitada sellisel juhul Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne ( 15 ) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o. 07.mail 2018.

Selgitada, et KrMS § 315 lg. 6 alusel on õigus koheselt loobuda apellatsiooniõigusest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

1. Süüdistuste sisu

K.C on süüdistatav selles, et tema, 30.07.2017.a ajavahemikul kell 19:30-19:50, xxx (käesoleval ajal xxx) asuval haljasalal, tekkinud tüli käigus, lõi tahtlikult rusikaga A. P.’t rinna piirkonda ja vastu otsmikku, mille tulemusena kannatanu kaotas teadvuse ning kukkus, tabades kukkumisel peaga maas asuvat puutükki. Löögist pähe ja kukkumisest peaga vastu kõva tömpi piiratud pinnaga eset sai A.P. pea kinnise tömp trauma, traumaatiliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusen sündmuskohal a tekkis peaaju turse, ning millesse A.P. 30.07.2017.a kella 20:14 ajal suri, kuigi K.C püüdis teda elustada. „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 7 lg 2 p 3 kohaselt on raske peaajukahjustus eluohtlik. Raske tervisekahjustuse tekitamisega, millega on põhjustatud surm, pani K.C toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Tuvastatud asjaolud

Prokurör leiab, et kohtueelses menetluses ja kohtuliku uurimise käigus on K.C süü tõendamist leidnud. Prokurör palub K.C süüdi mõista KarS § 118 lg 1 p järgi.

Süüdistatav K.C ennast süüdi ei tunnistanud /kt lk /.

Kaitsja Otto Preem leiab, et K.C

118 lg 1 p 7 süü süüdistuses KarS § järgi ei ole tõendamist leidnud printsiibi kohaselt tuleb kõik kahtlused tõlgendada ja

in dubio pro reo kohtualuse kasuks ning K.C tuleb

õigeks mõista.

3. Kohtu seisukoht ja põhjendused

K.C-le heidetakse ette KarS § 118 lg 1 p 7 kirjeldatud kuriteo toimepanemist. KarS § 118 lg 1 koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele KarS § 118 lg 1 punktides loetletud tunnustele. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitati, kvalifitseerimisel tähtsust ei oma. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikus seoses. Antud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. KarS § 118 lg 1 p 7 näeb ette tagajärjena surma.

Surm on peaaju kõikide funktsioonide või vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine.

Sündmuskohal on käinud AS Lõuna Väljakutse tegi V -Eesti Haigla kiirabibrigaad. . O. kell

19.51 ning sündmuskohale jõuti 20.11. Kiirabikaardist nr xxx 30.07.2017 kell 20:36 on tuvastatud kiirabi poolt A.P. surm. nähtub, et Kiirabikaardi anamneesist nähtuvalt puudusid elutundemärgid, isik oli kahvatu, jahe, pupillid laiad, huuled tsüanootilised. Vasaku kulmu piirkonnas oli 2 cm põrutushaav. Diagnoosiks märgitud ebaselged ja täpsustamata muud surmapõhjused /kt, lk 30 /. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr. xxx/xxx /kt lk. 31-43 alt esinevad A.P. / nähtuv surnukehal järgnevad vigastused: ämblikuvõrkkelmealused verevalumid parema oimusagara ülemisel pinnal, ajupõhimikul ja väikeajul; verehüübed ajuvatsakestes; põrutushaav juustega kaetud peanahal kiirupiirkonnas vasakul; värsked nahamarrastused vasakul pool otsmikul ja vasaku õlavarre sirutuspinnal; värsked nahaalused verevalumid rindkere eespinnal ja parema põlveliigese välispinnal; imendumisjärgus nahaalune verevalum paremal reiel ja paranemisjärgus nahamarrastused paremal säärel. A.P. peapiirkonnas esinevad vigastused ja nende tüsistused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. A.P. peapiirkonnas paiknevad vigastused võivad olla saadud ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal – 30.07.2017 kukkumisest vastu kõva tömpi piiratud pinnaga eset või löögist/löökidest kõva tömbi esemega ning selle tagaj

ärjel kukkumisest vastu kõva tömpi piiratud pinnaga eset. Värsked nahaalused verevalumid rindkere eespinnal võivad olla saadud 30.07.2017 tömbi trauma toimel löögist kõva tömbi esemega (n: rusikaga) või ka elustamistegevuse käigus rinnakorvile surumisest. Imendumisjärgus nahaalune verevalum paremal reiel ja paranemisjärgus nahamarrastused paremal säärel on saadud tömbi trauma toimel mitte vähem kui 3 4 ööpäeva enne kannatanu - surma.

A. P. surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma traumaatiliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaaju turse. surm võis saabuda

A. P. ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal ja Antsla kiirabibrigaadi teate kohaselt – 30.07.2017 kell

20.14. A. P. surnukehal ei esine vigastusi, mis viitavad võitlusele või enesekaitsele. A. P.l ei esine peaaju atroofia . oli enne surma tarvitanud alkoholi (kõhetumine). A. P (toksikoloogiauuringu etanooli sisaldus veres 1,75 mg/g ja uriinis 2,26 mg/g).

Seega on tõendamist leidnud, et surm saabus süüdistuses nimetatud ajal ja viisil: A.P. 30.07.2017 kell 20.14, koos traumaatiliste pea kinnise tömbi trauma tõttu ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaaju turse.

Süüdistuse kohaselt tingis pea kinnise tömbi trauma koos traumaatiliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaaju turse K.C poolt tehtud tahtlik rusikalöök A.P. nna piirkonda ja vastu otsmikku, lle tulemusena kannatanu ri mi kaotas teadvuse ning kukkus, tabades kukkumisel peaga maas asuvat puutükki. Löögist pähe ja kukkumisest peaga vastu kõva tömpi piiratud pinnaga eset saigi kannatanu süüdistuse kohaselt eelkirjeldatud trauma, mis tõi kaasa isiku surma. KarS § 118 lg K.C ennast talle

1 p 7 järgi esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista nud.

Kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustest ning sündmuskoha kohta koostatud omakäelistelt skeemidelt/ kt lk 54-55,97/ xxx asuva nähtuvalt oli 30.07.2017 õhtupoolikul kogunenud haljasalal oleva pingi juurde seltskond, kuhu kuulusid V. O., M. O., U. A. A. F. , , süüdistatav K.C ning kannatanu A.P. F. . Kuigi süüdistatav märkis kohtuistungil, et tema märkas it sündmuskohal alles siis, kui kiirabi võttis A.P. üle, enne seda oli tume maa /kt lk 123-124, 127/, nähtub tunnistajate V. O i ütlustest, et ta oli sündmuskohal juba ., M. O., U. A.e ning ka A. F. enne A. P. saabumist, kes ühineski seltskonnaga kõige viimasena. Samuti selgitasid ülekuulatud tunnistajad, et pargis pingi juures ajas seltskond juttu ning tarvitas alkoholi. Ainuke, kes ei joonud, oli A. F..

Süüdistatav Erkki K.C selgitas samuti, et aeti juttu ja tarvitati alkoholi. Kannatanu A. P. seisis pingil istuvast

3 meetrit

, et kuidas süüdistatavast eespool ning süüdistatav küsis tema käest läheb, ütles ja sellega oli kõik esialgu. Üks hetk millega tegeled. A. P. , et mis see sinu asi on, läks tühjast kohast sõneluseks süüdistatava ja A. vahel. Algul ütles süüdistatav kannatanule

P. , et rahune maha, aga tema selle peale, et mis see sinu asi on, ütles lõuga tahad Süüdistatav ütles . vastu, et misasja, kannatanu , ja tõusis püsti, läks juurde, jättes pool meetrit üksteise vahele lõi lahtise käeseljaga A.P. rinna piirkonda, et ta rahuneks maha.

P. vaatas talle algul tigedalt le A. otsa, süüdistatav keeras otsa ringi ja istus oma kohale tagasi. A.P. seisis tükk aega. Süüdistatav vaatas, mis toimuma hakkab, kas tuleb nende juurde. V. O. ja U. A. olid kahel pool süüdistatava kõrval pingil ning ta ütles neile , et no nüüd mägi

irooniliselt -karabahhi mees tuleb ja annab meile kõigile lõuga istus süüdistatav rahulikult, jõi õlut Ühel läksid . Umbes 5-6 minutit

. hetkel A.P. lle kallale tulema käed puusa kõrgusele, mille peale süüdistatav vaatas, et nüüd hakkab ta selle eest, et t A.P. rinna piirkonda lajatas. A.P. tegi paar sammu ja hakkas a käeseljaga le vasakule vajuma, parema õlaga vastu puud ja sealt heki sisse peaga. Seltskond istus edasi. Üks hetk küsis tunnistaja U. A., et mis selle mehega juhtus. V. O. vastas, et nii purjus, et jalad ei kanna, on mälumulk. Mingi moment hakati ringi liikuma ning süüdistatav vaatas, et A.P.ei liigu ka, et midagi on mäda kui ta võssa kukkus läks kuskil 10 . Sellest hetkest, , minutit kun selleni, i kui A.P. juurde. Seal keeras

süüdistatav läks süüdistatav ta ümber, lahtise käega turgutas põse peale, aga

P. hingas raskelt ja vaatas, et kuidagi elutult on, A. mille peale ütles V.O.le, et helista kiirabisse ja hakkas elustama arsti juhendamisel tehes s keeramisel südamema saaži. Ümber süüdistatav ühtegi haava gastust ei näinud, kuna hämar oli ega vi /kt lk 123-127/.

Kohtus üle kuulatud tunnistajad selgitasid aga konflikti asjaolusid pisut teistmoodi. Tunnistaja

V. O. selgitas, et konflikt süüdistatava ja vahel algas sellest, kui K.C ütles A.P.

A. F. midagi ile seoses alkoholi mittejoomisega ning A.P.

F. kaitsma. Sellel ajal K.C istus ja A.P. läks it seis tema vastas pingi vastas A.t rinda ja kaela is . Sõnavahetus lõppes sellega, kui K.C lõi piirkonda. A.P. seisis löömise ajal näoga tunnistaja poole ning K.C seljaga. Esimene löök tabas rinnaku piirkonda ning teine löök aela või ülespoole, vasakule poole vist äps k , t elt ei

näinud, K.C varjas, a õhimõtteliselt kohe peale lööki vajus A ga umbes sinnakanti. P . P. kokku, liikudes küljega natuke kaugemale pingist paremale ning jäi sinna parema külje peale maha. Peale löömist tuli K.C ka A. juurde. A.P. korises maas ning tunnistaja kutsus kiirabi ja K.C tegi kunstlikku hingamist kiirabi juhendamisel. Kiirabi saabus umbes poole tunni pärast ning märkis kohapeal, et isik on surnud /kt lk 113-116 /.

Tunnistaja V.O. poolt kohtus antud ütlused on kooskõlas tunnistaja M. O. ütlustega. Tunnistaja

M. O. selgitas, et 30.07.2017 xxx

A. F. ütles K.C ile, et viimane pole viina võtnud mitu kuud. Siis oli vaikus ja A. ütles K.C-le, et kas sul on kahju. Siis K.C tõusis püsti ja ütles, et mis sa oma nina vahele topid ja läks lahti tõuklemiseks omavahel. A. oli paar meetrit pingist eemal ning K.C läks tema juurde. Läks sõnasõjaks ning mingi Afganistani värk oli vahepeal. Nad kaugenesid tunnistajast .le. külje peale ning siis nägi tunnistaja K.C käelööki pea piirkonda A Siis oli väike seisak kuskil paar sek nägi külg ees undit, peale mida , kuidas kaarega hakkas A.

maha kukkuma puu taha. Maapinnale kukkumist ei näinud, kuna puu oli ees, aga kuulis mütsu. Umbes 10 sekundi pärast läks K.C vaatama, mis juhtus. V. O. helistas kiirabisse ning K.C hakkas tegema kunstlikku hingamist. Kiirabi tuli umbes 15-20 minuti pärast ning arst ütles, et A.P. on surnud /kt lk 116-118/.

Sündmuse juures viibinud tunnistaja U. A. selgitas kohtus samuti, et kuulis üks hetk mütsatust, tõstis pea, vaatas seltskonna poole ja siis nägi A jalgu. Tunnistaja kõrval oli tema kott, edasi . puu ja siis jalad. . juurde, oli A.P. pool selili, pool A. Kui K.C läks A.P külili vasaku külje peal. Kui A.P. ei reageerinud, siis K.C keeras ta selili ja tegi kunstlikku hingamist ja O. läks ka sinna. Kiirabi tuli umbes 40 minutit ning tuvastas fakti, kuid selle ajaga arvati tunde järgi juba, et asi ei ole normaalne /kt lk 118-120 /.

Tunnistaja A. F.

tunnistajale, et praegu sa selgitas kohtus ütlusi andes, et K.C hakkas rääkima ei joo, aga kui astud korgi Sellest

peale, siis paned tagant järgi. läkski kõik lahti, A. ütles talle, et kas sul kade meel on. Siis hakkasid nad omavahel tülitsema, K.C läks tema juurde. Tunnistaja ise ei näinud, kuulis, et paar matsu käis, siis ütles K.C midagi, istus tagasi. Edasi tehti suitsu ja siis

A. kukkus võsa juurde pingi kõrval. Mütsude kõlamisest kuni kukkumiseni oli umbes 5 minutit, tunnistaja jõudis enda kinnitusel ka suitsu ära teha. Tunnistaja kontrollis maas lebava A.P. pulssi, pulss oli ja läks tagasi. Mingi aja pärast ta tegigi korisevat häält ja tunnistaja läks uuesti kontrollima, kuid pulssi ei olnud. Siis tuli ka K.C, pulssi ei olnud ja ta hakkas elustama kuni kiirabi tulekuni. Kiirabi kutsus välja V. O. ning see jõudis poole tunni pärast. Siis oli juba selge, et isik on surnud ning kiirabi kutsus politsei välja /kt lk 111-113/.

Kohtu hinnangul on eelpool analüüsitud tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et konflikt sai alguse sellest, kui süüdistatav asus tegema i suunas märkusi selle kohta, et viimane ei

A. F. tarvitanud enam alkoholi, lle peale astus

P. A. F. seni mi A. i toetuseks välja. Selle peale läks pingi peal istunud s A.P. juurde ning üüdistatav konflikt jätkus. Tunnistaja M. e ütluste O. kohaselt oli ka „mingi Afganistani värk“ vahepeal. Järgnes löömine. Tunnistaja V. O. kinnitas „K.C lõi pingi vastas t rinda ja /…/ teine löök kaela või ülespoole, vasakule poole“. A. Tunnistaja M. O. A.P. pea piirkonda. Ka tunnistaja mäletas vaid ühte lööki süüdistatava poolt

F. kinnitas, et kuulis „paari matsu“, mis viitab sellele, et toimus kaks lööki Kui süüdistatav . oleks tõepoolest le kergelt käeseljaga vastu rinda patsatanud nagu ta ise väidab, ei ole A.P. tõenäoline, et seda oleks keegi „matsuna“ kuulnud 6 mehelises seltskonnas, kus kõik rääkisid - üksteisest üle ja segiläbi, Samuti ei riimu süüdistatava valjult nagu tunnistajad on kirjeldanud. selgitus ühe korra käeseljaga kannatanu rinnapiirkonda löömise kohta tunnistajate ütlustega kaela ja/

. või peapiirkonda löömise kohta, mida kuuldi „matsuna“ Tunnistajate ütlustest ilmneb ka , et keegi teine A.P. suhtes mingil viisil üheselt vägivalda ei tarvitanud.

Ulatuslik A.P. kehal ei ole. Kannatanul oli ke väliseid vigastusi põrutushaav juustega kaetud peanahal kiirupiirkonnas vasakul; värsked nahamarrastused vasakul pool otsmikul ja vasaku õlavarre sirutuspinnal; värsked nahaalused verevalumid rindkere eespinnal ja parema põlveliigese välispinnal; imendumisjärgus nahaalune verevalum paremal reiel ja paranemisjärgus nahamarrastused paremal säärel /kt lk 40/. Imendumisjärgus nahaalune verevalum paremal reiel ja paranemisjärgus nahamarrastused paremal säärel on eksperdi hinn - angul saadud mitte vähem kui 3 4 ööpäeva enne kannatanu surma /kt lk 41/, seega käesoleva süüdistuse seisukohalt need tähtsust ei oma. Rindkere keskosas olevate vigastuste kohta märkis ekspert, et need võivad olla tekitatud nii löögist, aga ka elustamistegevuse käigus, kuivõrd need on täpselt selles piirkonnas, kus elustamise käigus survet avaldatakse /kt lk 123/. Otsaesise marrastuse kohta ei ole eksperdi hinnangul samuti üheselt öelda võimalik, kas see on tekkinud kokkupuutest rusikaga, käega või muu eseme, materjaliga. Kuivõrd see nähtub olevat libiseva mehhanismiga hõõrdumisel tekkinud, võis see olla tekkinud ka kukkumisel /kt lk 122/. Samas selgitas ekspert kohtuistungil, et ilmtingimata ei pea inimese löömisel näkku nii tugevalt, et tal tekib kasvõi ajutine teadvusekadu, jääma löögijälg näkku või kehale. Mõnikord kuskile tekivad, mõnikord ei tekigi /kt lk 122/. Seega ei välista tõsikindlate väliste löögijälgede puudumine peapiirkonnas

ajutise seda, et isikut võidi siiski lüüa, põhjustades sellega ka teadvusekadu. Seda, et lisaks vasaku kiiru piirkonnas olevale haavale ning kukkumisele, mis selle põhjustas, esines A.P. suhtes veel teisigi traumasid, viitavad ka ämblikuvõrkkelmealused verevalumid väikeajul ja ajupõhimikul, kuivõrd mitte kõik neist ei viita löögi suunale. Need, mis olid hajusalt, keskel ja peaaju allosas, võivad olla üldisest peaaju lii eksperdi hinnangul kumisest koljus ja võivad tekkida ka löögist /kt lk 123/.

Kohus on seisukohal, et on ka asjaolu, et tunnistaja V. O.

kõnekas tuli järgmisel päeval omaalgatuslikult ning üksinda politseijaoskonda eesmärgiga avaldada juhtunud kohta teavet, mida eelmisel õhtul seltskonnaga koos sündmuskohal viibides mingil põhjusel politseile ei avaldatud. Tunnistaja R. S. A.P. oli märkis, et esialgu selgitas K.C sündmuskohal, et tulnud pargi alla vahetult enne seda, kui ta surnud oli. Natukene oli õlut joonud ja maha kukkunud. Järgmine päev tuli aga V. O. vabatahtlikult jaoskonda ja rääkis kannatanu suhtes vägivalla kasutamise teemal. Tunnistaja R ütluste kohaselt hakkas t südametunnistus . S.

V. O. piinama ja siis sai ka menetlejat teavitatud /kt lk 120-121/. Sellele, et A.P. surm ei saabunud loomulikul teel, viitab ka asjaolu, et ainuke kaine isik seltskonnas, A. F., soovis peale A.P. kukkumist hoopis kiirelt koju minna /kt lk 117-118/. Seda, miks sündmuskohal viibinud tunnistajad peaksid süüdistatava peale valetama, viimane selgitada ei osanud, samuti kinnitasid kõik kohtus ülekuulatud, et omavahel on läbisaamine hea ja vihavaenu ei ole.

Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et K.C lõi kannatanu A.P.t 30.07.2017 käega kehapiirkonda ning vähemalt korra käega ka peapiirkonda.

Eksperdi selgituste kohaselt ei olnud vasakul kiiru piirkonnas lahtine haav otseselt mingi erilise kujuga ehk siis ta oli mittespetsiifiline põrutushaav, mis võib tekkida ka kukkumisel vastu kõva tömpi maapinda või ka siis kui seal on mingi kõvem koht all /kt lk 122/. ,

10.08.2018 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli istepingist vasakul pool heki ääres maapinnas kivi ning sellest mõnikümmend sentimeetrit heki poole puu lõige, mis on ümbritsevast pinnasest pisut kõrgemal /kt lk 26/. Tunnistajad ja ka süüdistatav on üheselt selgitanud, et A.P. kukkus peaga heki või võsa juurde. Võttes arvesse vigastuse iseloomu, A.P. kukkumise kohta ning eksperdi poolt selgitatu on kohtu hinnangul usutav, et vasakul kiiru t, piirkonnas olnud lahtine haav tekkis isiku kukkumisel vastu maas olevat kõva tömpi kohta, milleks käesoleval juhul oli sündmuskohal olnud känd/puu lõige.

Süüdistuse seisukohalt on oluline tuvastada, kas kukkumise tingis löök või mingi muu süüdistatavast sõltumatu asjaolu. Selleks on esmalt oluline tuvastada, kui pikk oli ajavahemik löömise ning A.P. mahakukkumise vahel. Tunnistajad V. O. ja M. O. kinnitasid, et ajavahemik löömise ja kukkumise vahel oli väike, kuni

2 sekundit. Teiselt poolt on tunnistaja A. F. ja süüdistatav K.C märkinud, et löömistegevuse ja kukkumise vahele jääv ajavahemik oli umbes 5 minutit.

A. F. märkis, et ajavahemik „matsudest“ kukkumiseni oli umbes 5 minutit, mille jooksul tema tegi suitsu ära. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused antud asjaolu osas usaldusväärsed. Olenemata sellest, et tunnistaja F. oli kaine, ei lange tema ütlused kokku k ülejäänud ahe tunnistaja ütlustega, kes kinnitasid, et kukkumine toimus koheselt peale lööki. Samuti ei lange tunnistaja A. F.i ütlused kokku teiste tunnistajate ütlustega selles osas, kes käis peale kukkumist A.P.t kontrollimas. Tunnistajate V. O., M. O.e ning U. A.

e ütlustest nähtuvalt oli esimene isik süüdistatav, kes läks maha kukkunud A.P.t kontrollima. Samas väitis tunnistaja F , et tema käis . koguni 2 korda tunnistaja juures pulssi katsumas. Olukorras, kus tunnistaja F. oleks tõepoolest käinud kaks korda kannatanut kontrollimas, oleksid seda seltskonnas viibinud isikud kindlasti märganud. Ütlustest ning skeemidelt nähtuvalt viibisid isikud seltskonnas lähestikku. Samuti ei olnud seltskond niivõrd suur, et kellegi puudumine või korduvad käigud kuskile oleksid jäänud märkamata. Ometi ei ole keegi märkinud, et tunnistaja A. F. oleks käinud kannatanu juures ajal, mil viimane maas lebas. Vastupidi, tunnistaja V. O. kinnitas, et A. F. ei käinud kannatanu pulssi katsumas, ei läinud lähedale ka mitte /kt lk 115/. Sama kinnitas ka tunnistaja M. O., kes selgitas, et A. F. soovis peale kannatanu mahakukkumist hoopis kiiresti koju minna /kt lk 117-118/. Tunnistaja A. F.i ütlused löömise ja kukkumise vahele jääva ajavahemiku osas ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ning ümberlükatavad teiste tunnistajate omavahel riimuvate on

ütlus üüdistatav märkis istungil, et kui oli kannatanut käeseljaga rinnapiirkonda tega. Kuigi ka s löönud läks

6 minuti pärast hakkas kohapeal seisev , tagasi pingile istuma ning alles 5- ta A.P. liikuma /kt lk 124-126/, on kohtu hinnangul ka süüdistatava sellised ütlused vastuolus usaldusväärsete tunnistajate ütlustega ning Süüdistatava kantud soovist vabaneda vastutusest. ütlustes esineb veel lahknevusi võrreldes teiste tunnistajate ütlustega tüli alguse põhjuses, gi valgustingimustes sündmuse toimumise ajal ning ka selles, millal tunnistaja A.F. sündmuskohal üldse viibis.

Tunnistajate V. O. ja M. O.e ütlused, kes kinnitasid, et ajavahemik löömise ja kukkumise vahel oli väike, kuni 2 sekundit, on omavahel kooskõlas teistes süüdistuse juures nii selles kui olulistes punktides, aga ka 30.07.2017 õhtu sündmusi tervikuna kirjeldavates detailides. Tunnistaja V. O.

selgitas, et peale löömist vajus A. kokku ning põhimõtteliselt kohe hakkas heki suunas vajuma /kt lk 114-115/. Tunnistaja M. O. märkis algul prokuröri küsimustele vastates, et peale lööki oli väike seisak paar minutit ja siis hakkas kannatanu kaarega kukkuma maha, kuid kaitsja täpsustavale küsimusele vastates selgitas, et seisaku pikkus oli 2 sekundit, mitte 2 minutit, ning ütles ekslikult alguses pikkuse valesti /kt lk 116-117/. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles osas, et M. O.i ütlused ajavahemiku osas ei ole usaldusväärsed. Kui kaitsja märkis tunnistajale, et viimane oli ajavahemiku pikkusena nimetanud 2 minutit, parandas tunnistaja koheselt ja kindlalt, et „ ei, 2 sekundit“. Kohtu hinnangul oli tegemist ilmselge eksimusega tunnistaja poolt, mille ta parandas kohe, kui see välja toodi ning arusaadavalt mingeid lisapõhjendusi konkreetsete ütluste kohta vaja ei ole. Samuti märgib kohus, et kuigi tunnistaja oli joobes, nähtub tema ütluste sisust ning kokkulangevustest teiste tunnistajate ütlustega asjaolu, et ta siiski tajus olukorda piisava selgusega. See, kuidas tarbitud alkoholi kogus mõjutab konkreetset isikut, sh tema võimet tajuda ja tajutut mäletada, on erinev ning puhtalt asjaolu tõttu, et isik oli enda hinnangul kõige rohkem joobes, ei välista tema ütluste kasutamist tõendina.

Kohtu hinnangul on tuvastatav, et kukkumise tingisid just süüdistatava löögid. Lisaks lühikesele ajavahemikule vägivalla kasutamise ja kukkumise vahel, tõendab seda ka süüdistatava seisund enne vägivalla kasutamist. Tunnistaja M. O. selgitas, et parki tuli A.P. omal jala, enda 2-

A.P.l liitrine õlu kaasas, mida pealt natukene ka võttis /kt lk 116/. Seda, et oleks juba seltskonnaga liitudes olnud tasakaaluprobleemid või ta oleks silmatorkavalt rohkem joobes võrreldes ülejäänud seltskonnaga, keegi kohal viibinud isikutest ei märkinud. Eelpool on leidnud tuvastamist, et praktiliselt kohe peale K.C lööki hakkas A.P. taaruvalt vajuma heki poole. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate ütlused, et kukkumise põhjustas K.C löök. Ka ekspert kinnitas , et kui inimene hakkab taaruma, ringjalt liikuma külg kohtuistungil ees ja siis kukub maha, võib see viidata sellele, et tal on tekkinud teadvuse hägunemine või siis minestuseelne seisund ja siis ta hakkab nö teadvust kaotama. Ka kergemate peatraumade puhul võib inimenelühiajaliselt teadvuse kaotada, peaaju kahjustus ei ole eelduseks teadvuse kaotuse puhul /kt lk 122/. Asjaolu, et toimus löök ja 2 3 sekundi pärast hakkas A.P külg ees vajuma - . hekki, t isik hakkas võib eksperdi hinnangul viidata sellele, et midagi ajus hakkas toimuma, e ikkagi teadvust kaotama, tekkis minestuseelne seisund, mille põhjustas löök /kt lk 123/. Käesoleval hetkel aga on samuti tuvastamist leidnud, et K.C löögi tulemusel kukkus A.

P. maha selliselt, et tema pea maandus kõvale tömbile esemele, milleks oli võsas olnud känd/puu lõige. Kukkudes peaga võsas/hekis olnud kännu/puu lõike peale, tekitas see A.P.le mittespetsiifilise lõikehaava, põrutushaav juustega kaetud peanahal kiirupiirkonnas vasakul ning jõu mõjumise vastaspunktis ämblikuvõrkkelmealused verevalumid parema oimusagara ülemisel pinnal. Lisaks sellele oli l ämblikuvõrkkelmealuseid verevalumeid ajupõhimikul A.P. ja väikeajul, mis võiva kui ka eelnevast löögist. d olla tekkinud nii kukkumisest Kohtu hinnangul ei saa tõendite pinnalt järeldada, et A.P. kukkumise oleks tinginud mingi muu sündmus või asjaolu peale Erkki K.C löögi.

Süüdistatav on märkinud, et ühines seltskonnaga umbes kell 19.00 /kt lk 124/. A.P. Kiirabikaardilt nähtuvalt tegi väljakutse V. O. kell 19.51. Eelpool on leidnud tuvastamist, et ajavahemik löömise ja kukkumise vahel ei olnud pikk. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et Erkki K.C läks maha kukkunud A.P. juurde vaid mõned hetked peale viimase maha kukkumist ning helistas siis ka kiirabisse. Oluliselt pikki ajavahemikke tegevuste vahele tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei jäänud.

Käesoleva materiaalse delikti korral ei piisa vaid tagajärje tuvastamisest ning objektiivse koosseisu juures on vajalik tuvastada ka põhjuslik seos teo, so K.C löömise ning tagajärje, so A.P. surma vahel. Et lõplikult lugeda objektiivset koosseisu täidetuks, on vajalik ka tagajärje omistamine süüdistatavale. Tagajärje õiguslikuks omistamiseks tuleb lähtuda kaheastmelisest kontrollskeemist: kõigepealt naturalistlik põhjuslikkus vajaliku tingimuse teooria (conditio sine qua non) alusel ja seejärel objektiivne omistamine.1

Kohtu hinnangul on A.P. surm põhjuslikus seoses süüdistatava teoga. Kui süüdistatav ei oleks A.P.t löönud, ei oleks isik sellistel tingimustel ning sellel ajal surnud. Ekspert on samuti selgitanud sisemiste ja välimiste pea vigastuste seose kohta, et ämblikvõrkkelme alused verevalumid paremal pool on põhjustatud sellest, et peaaju traumade puhul peaaju kolju sees liigub. Seda nimetatakse nö vastulöögi vigastuseks, kus verevalum, antud juhul ämblikuvõrkkelme all, võib tekkida jõu mõjumise vastaspunktis. Kui otsene jõud mõjub vasakule poole, siis vastas punktis tekkis põrutus ja verevalum, see on üsna tavaline peaaju traumade puhul. Kui ta ei oleks kukkunud, siis ilmselt ei oleks tekkinud põrutushaava ja

1 J. Sootak, Karist

usõigus. Üldosa, Tallinn 2010, lk 249.

võib olla ei oleks tekkinud ka niipalju äblikuvõrkkelme aluseid verevalumeid ja peaaju põrutus - ei oleks ka olnud nii ulatuslik, spekuleerides võib olla põrutus oleks olnud kergem ja ei oleks viinud otseselt surmale /kt lk 122/.

Samuti on süüdistatava tegu kohtu hinnangul talle normatiivselt ehk objektiivselt omistatav. Kohtus selgitusi andnud ekspert H. R. A.P. sid välistas võimaluse, et surma saabumist mõjuta isiku varasemad vigastused. Ekspert selgitas, et talle teadaolevalt A.P. eelnevad traumad ei ole olnud nii suured, on ainult pindmised vigastused tekkinud, seega ei ole alust seostada selle sündmusega neid eelmisi traumasid /kt lk 122/. Samuti ei pidanud ekspert surma saabumise juures oluliseks mõjutajaks isiku alkoholi tarvitamist. Ekspert küll märkis, et teoreetiliselt võib alkohoolikutel veri hüübida aeglasemalt, samas selgitas, et A.P. puhul ei tea, kas tal oli krooniline alkoholism juba põhjustanud mingeid kroonilisi tervisesehäireid või mitte, kuna seda, sh vere hüübimist ei ole uuritud. Kindlasti ei saa öelda, et alkohoolikutel peaaju turse kergemini tekib /kt lk 123/. Ka ida kolmandate isikute sekkumisest A.P. surma saabumisse. Eelpool on ei saa rääk tuvastatud, et s A.P. rindkereja üüdistatav kasutas suhtes vägivalda, lüües viimast peapiirkonda. Asudes kasuta kahjustades teise isiku tervist, ma teise isiku suhtes vägivalda ja lõi üdistatav sü sellise tegevusega ohu inimese tervise kahjustamisele suurimas võimalikus ulatuses. Inimese tervise kahjustamis isiku surm. e kõige raskem tulem on Süüdistatav lõi teist inimest välitingimustes, kus oli hekk, puud ümber, ebaühtlane pinnas ning puidust pink. Löömisega kaasneb oht kahjustada kõiki organeid isiku kehal löök suunatud.

, kuhu on Ei ole ebaharilik, et tugeva löögi tagajärjel võib kannataja või kukkuda. Samuti pool komistada on ettenähtav, et võib löögi järel komistamise või kukkumise tõttu tekkida vigastusi

ka teistele kehaosadele. k Igasuguse vägivallategevusega kaasneb oht kannatanu elule ning äeoleval juhul süüdistatava poolt loodud oht ka realiseerus.

Hinnates kõiki tõendeid kogumis, loeb kohus tuvastatuks, et K.C lõi 30.07.2017.a ajavahemikul kell 19:30-19:50, xxx tahtlikult asuval haljasalal tekkinud tüli käigus käega A.P.t rinna piirkonda ja vastu peapiirkonda, mille tulemusena kannatanu kaotas teadvuse ning kukkus, tabades kukkumisel peaga maas asuvat puutükki. Löögist pähe ja kukkumisest peaga vastu kõva tömpi piiratud pinnaga eset sai pea kinnise tömp A.P. trauma, traumaatiliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaaju turse, ning millesse A.P.

118 lg 1 p 7 sündmuskohal suri, täites sellega KarS § süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-46-15 märkinud: „1. jaanuaril 2015 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega lisati KarS § 118 esimesse lõikese seitsmes punkt. Selles nähakse ette karistus isikule, kes tekitab teisele tervisekahjustuse, mis põhjustab surma. Kuivõrd surma tahtlik põhjustamine kujutab endast tapmist või mõrva (KarS §-d 113 ja 114), ei saa KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldada juhul, kui tervisekahjustuse tekitaja tegutseb tahtlikult ka surma osas - sellisel juhul neeldub KarS § 118 lg 1 p 7 §-s 113 või § s 114. Seega tuleb KarS § -

118 lg 1 p 7 kohaldamine kõne alla vaid juhul, kui tervisekahjustuse tekitaja tegutseb surma põhjustamisel ettevaatamatusega. Selline tõlgendus baseerub KarS § l 19, mis näeb ette, et isik - vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. KarS § 19 käsitleb vaid enamohtlike tagajärgede subjektiivset koosseisu - põhikoosseisu osas kehtib aga KarS § 15 lg s 1 sätestatud põhimõte, et üldjuhul on kuriteona - karistatav üksnes tahtlik tegu. See tähendab, et KarS § 118 lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma kui enamohtliku tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus e põhikoosseisule (KarS § 121) vastav tagajärg.“

Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav K.C löömise osas otsese tahtlusega. Isik A.P.

märkis ka ütlusi andes, et lõi mõista anda, et viimane peaks maha A.P.t, kuna tahtis talle rahunema /kt lk 124,125/. Samas ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatav tegutses tahtlusega tagajärje – – K.C on kinnitanud ütl surma osas. usi andes, et ta ei soovinud sellist tagajärge Seda, et süüdistatav ei ole üldjoontes vägivaldsete kalduvustega, kinnitab k . a asjaolu, et tal ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Kohtu hinnangul põhjustas süüdistatav kõnealusel juhul enamohtliku tagajärje ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. KarS § 18 lg

3 kohaselt paneb i seisule vastava asjaolu sik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoos esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Süüdistatav ei teadvustanud, et kahe löögi tulemusel võivad sündmused areneda selliselt nagu käesoleval juhul juhtus. Samas oleks isik pidanud arvestama, et asudes kasutama vägivalda kaaslase suhtes võib see kaasa tuua tema komistamise või kukkumise ning välitingimustes mõne objektiga enese täiendava vigastuse. K üks isik ui juba asub kasutama teise inimese suhtes füüsilist vägivalda, tagajärjed võivad olla rasked. peab ta arvestama, et

Kõiki eeltoodud, kohtu poolt arvesse võetud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates, leiab kohus, et süüdistatava K.C poolt toime pandud tegu vastab KarS §

118 lg 1 p 7 tunnustele ning tuleb vastavalt ka kvalifitseerida.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo K.C toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest.

4. Karistus

Süüdistatav K.C tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 118 lg 1 p 7 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku ( edaspidi KarS ) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul puuduvad teos antud juhul karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 2 mõttes süüdistatava adekvaatset ja vahetut reaktsiooni juhtunule ning A.P.t elustada. püüdlusi Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka seda, et kuigi teo tagajärg on äärmiselt tõsine, ei ole teo tegelik sisu raske. Tegemist polnud mitte pikemaajalise peksmisega, vaid kahe üksiku löö mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu kõva tömpi eset, mis tõi kaasa kannatanu giga,

surma. Kuigi löömise pani süüdistatav toime tahtlikult, põhjustas ta raskema tagajärje ettevaatamatusest. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest saaks teha tõsikindla järelduse, et süüdistatav soovis põhjustada A.P. le rasket tervisekahjustust, veel enam surma. Tõenäoliselt süüdistatav ei eeldanud, et kannatanu võiks tema löögi tagajärjel kukkuda. Ammugi ei olnud süüdistataval tahet, et löömine päädib nii õnnetu tagajärjega. Samas oleks võinud süüdistatav hoomata, et teise inimese löömine võib kaasa tuua mistahes vigastuse ja sealhulgas isegi surma ning järelikult suhtus süüdistatav hooletult võimalikku tagajärge ja ka iseenda kohustusse mitte ohustada oma tegevusega teise inimese elu ja tervist. Kahjuks realiseerus kõige rängem võimalik tagajärg. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada sedagi, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

KarS § 118 lg 1 näeb ette karistusena neljakuni kaheteistaastase vangistuse.

Seetõttu arvesse võttes karistuse eesmärke, süü suurust ning tema isikut, K.C raskendavate asjaolude puudumist, kergendava asjaoluna abi andmist, kuriteo toimepanemise asjao lusid, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 118 lg 1 p järgi kvalifitseeritava kuriteo eest sanktsiooni minimaalmäära lähedase vangistusega, so. 4 aasta ja

6 kuu vangistusega. Karistus jätta KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et eelnimetatud karistus täidab kõiki KarS § 56 nimetatud ja karistuse mõistmisel arvesse võetavaid komponente. K.C poolt toime pandud teo ebaõigussisu on oluliselt kergem kui tegu, mille sooritamise tahtlus oleks olnud suunatud nii elu võtmisele kui ka muu KarS § 118 lg 1 sätestatud raske tagajärje saavutamisele, mistõttu on põhjendatud jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata. Kohus on seisukohal, et süüdlasele mõistetav karistus mõjutab teda selliselt, et ta edaspidi hoidub kuritegude toimepanemisest ja käitub õiguskuulekalt.

5. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole taotlenud menetluskulude vähendamist ega ka ositi tasumist.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb K.C-lt välja mõista riigi tuludesse: surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 250 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kohtueelses ja kohtulikus menetluses kokku summas 978 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1250 eurot.

Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole.

6. Asitõendid

Asitõend CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Vastavalt Kohtuekspertiisiseaduse § 99 DNA proovide ja käejälje fragmendi registrisse kantud andmed säilitada seaduses ettenähtud korras ja tingimustel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt Ruth Kuusik Rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Laul Rahvakohtunik