1-08-16175/21 · 1-08-16175/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2009. a Tartu Kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16175 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi Vallo Kuusiku, I.E ja U.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi Prokurör

vanemprokurör Kaire Hänilene Süüdistatav

Vallo Kuusik

elukoht: XXXX X-X; isikukood: 36307042756;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud, karistatus

kustunud; väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral,

viimati 01.09.2008. a KarS § 262 alusel 180-kroonise rahatrahviga; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav

I.E

elukoht: XXXX X-XX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav U.K

elukoht: XXXXXX XXX XX-X; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud;

2 väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Vallo Kuusik KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada I.E KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada U.K KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.E, U.K ja

Vallo Kuusik ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidavad KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o kohtuotsuse märgitud aadressil;

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

I.E-le ja Vallo Kuusikule kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista U.K-lt , I.E-lt ja Vallo Kuusikult solidaarselt

34 692 (kolmkümmend neli tuhat kuussada üheksakümmend kaks) krooni M.P. kasuks.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud:

Vallo Kuusikult 6525 sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimiku paljundamise ja postikulud (kakskümmend kaheksa) krooni senti. 28 50

I.E-lt 6525 sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimiku paljundamise ja postikulud (kakskümmend kaheksa) krooni senti. 28 50

U.K-lt sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimiku 6525 paljundamise ja postikulud (kolmkümmend kaks) krooni. 32

3

Määratud kaitsjatele makstud tasud, milleks on Vallo Kuusikul (üks tuhat viissada 1530 kolmkümmend) krooni, I.E (kaks tuhat kakskümmend viis) krooni senti ja 2025 60 U.K (kaks tuhat nelikümmend) krooni, jätta riigi kanda. 2040

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult

vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 9. septembril 2009. a alates kella 14.00-st.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Vallo Kuusikut, I.E ja U.K süüdistatakse selles, et nemad 27.03.2006. a grupis koos viibides Tartumaal Rõngu vallas XXX alevikus XXX M.P. korteris, murdsid lahti lukustatud laua sahtli ning varastasid seal olnud rahakotist 4000 krooni. Seega panid Vallo Kuusik, I.E ja U.K toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega.

II Tõendid ja kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse osas

Kannatanu M.P. ütluste kohaselt müüs ta jaanuaris 2006 oma korteri. Kodus oli tal raha 35 000

krooni eraldi 500-stes kupüürides ja samas rahakotis veel 692 krooni. Rahakotti hoidis ta kirjutuslaua tumba lukustatud sahtlis. 26.03.2006. a tulid tema juurde J.P. koos U.K ja I.K. , et tähistada korteri müüki. Ta võttis rahakotist 500 krooni ja andis U.K-le, et ta käiks poes. U.K nägi, kust ta raha võttis. Samal õhtul kelle 8.30 paiku andis ta veel ühe korra U.K-le poeskäiguks 500 krooni. Kokku tõi U.K umbes 5-6 viina ja Gini ka. Järgnevaid sündmusi kuni järgmise päeva õhtuni kannatanu ei mäleta. 27.03.2006. a hommiku kohta teab ta vaid niipalju, et ärkas korraks ja nägi tugitoolis I.E Veikkot, kes ei oleks pidanud seal olema. Talle anti uus jook ja ta magas edasi. 27.03.2006. a õhtul ärgates avastas ta, et oli korteris üksi,

4 sahtel oli lahti murtud, rahakott oli tühi. Hiljem sai ta kadunud rahast tagasi 500 krooni M.L. käest ja 500 krooni Vallo Kuusiku käest.

Tunnistaja M.L. tunnistab, et osales 2006. a M.P. kodus toimunud elukoha vahetuse tähistamisel. Kui ta M.P. juurde jõudis, oli tuba rahvast täis. Ta oli seal järgmise päeva 27. märtsi hommikuni, mil toimus kapi lõhkumine. M.P. ütles, et võti on kadunud aga keegi tahtis poodi minna. Tema oli M.P. „hääbumas”, ei jõudnud püsti tõusta ega midagi öelda. Kes kappi lõhkus, tema ei tea, kuulis ainult kolkimist. Ta ei tea midagi raha jagamisest. Kui ta ütles, et lõpetage see jama ära,

pani I.E talle 500 krooni laua peale. Sellel ajal olid kõik kolm süüdistatavat seal.

Kohus avaldas vastuolude tõttu M.L. kohtueelsel uurimisel antud ütlused osaliselt, tunnistaja nende ütluste õigsust ei kinnitanud.

Süüdistatava Vallo Kuusiku ütluste kohaselt läks ta M.P. poole, sest seal oli tema elukaaslane

I.K. , kes oli sinna läinud eelmisel päeval koos P ja U.K-ga. Tema läks sinna

korterisse hommikul koos I.E-ga , kaasas oli pooleliitrine õlu. Seal magasid põrandal M.P. ja I.K. , samuti olid seal L. ja P. ning U.K koos lastega. Keegi mainis, et seal on raha. Seda oli vaja, et osta midagi peaparanduseks. Ta proovis kappi avada konserviavajaga, aga sellest polnud kasu. Tema koos I.E-ga kergitasid kapi kaant ja avasid selle, I.E võttis rahakoti välja ning andis talle kaks viiesajalist rahatähte. Raha said teised ka aga tema ei tea kes ja kui palju, I.E ilmselt sai sama palju kui tema - 1000 krooni. Palju rahakotis raha oli, ta ei tea, sest rahakott tema käes ei olnud, I.E pani selle sahtlisse tagasi. Siis ta nägi, et seal oli veel raha. Hiljem tuli välja, et L oli saanud 500 krooni, U.K 1000 krooni ja tema tütar 500 krooni. Nad olid koos I.E-ga P korteris 15-20 minutit, pärast nende lahkumist jäid sinna K, P ja L. Pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas Vallo Kuusik, et need on õiged, välja arvatud see, et võtit otsiti. Nende ütluste kohaselt oli vaja viina juurde tuua ja seetõttu otsustati ühiselt avada

rahasahtel. U.K tõi köögist konserviavaja, tema suutis sellega veidi puitu muljuda, siis võttis I.E selle oma kätte ja murdis sahtli lahti. I.E jagas raha ja pani rahakoti ülejäänud rahaga tagasi. Seal oli pakk viiesajaseid paksusega alla ühe sentimeetri.

I.E andis kannatanu P korterisse mineku kohta Vallo Kuusikuga samasuguseid ütlusi, öeldes veel, et ukse avas neile L. Korteris olles tekkis rumal plaan, sest oli vaja õlut osta. Kuusik

liigutas rataste peal tumba toa keskele, U.K tõi konserviavaja ja tema painutas avajaga kirjutuslaua sahtli lahti. Nad panid Kuusikuga näpud vahele ja tõmbasid paneeli eemale. Tema võttis sahtlist rahakoti ja andis igaühele kaks viiesajast rahatähte. Korra võttis U.K rahakoti oma kätte ja andis oma tütrele 500 krooni. Tema andis raha K, L ja P. Raha jäi rahakotti alles palju rohkem kui nad ära võtsid. Ta pani rahakoti sahtlisse tagasi, sahtel jäi irvakile, oli umbes 10 sentimeetrine vahe. Kohapeal räägiti, et keegi oli õhtul näinud, kui P sealt raha võttis ja keegi oli selle rahaga joogi järel käinud.

U.K ütlustest nähtub, et ta läks M.P. poole eelmise päeva õhtul enne kapi lõhkumist koos I.K. ja J.P. M.P. andis talle 500 krooni ja saatis poodi. Ta tõi viina, suitsu ja gini. Kui sinna

tuli L, saatis L ta uuesti poodi ja andis veel 500 krooni. Ta jäi koos kahe tütrega ööseks P

korterisse. Hommikul tulid sinna Vallo Kuusik ja I.E , neil oli 2-liitrine õlu kaasas. Otsiti kapi võtit, kuid seda ei leitud ja ta ei tea, kuidas tekkis mõte kapp avada. M.P. ise magas

sellel ajal. Tema tõi köögist pudeliavaja õlle avamiseks, kuid sellega avati hoopis kapp. I.E

käes oli rahakott ja tema andis raha Kuusikule, temale ja tütrele. U.K sai 1000 krooni ja tema tütar 500 krooni. U.K ütluste kohaselt teadis pool Elva linna, kus P raha on. Seda võis teada ka Kuusik, sest ta oli eelnevad päevad käinud P juures joomas.

5 Kohus leiab, et tunnistaja M.L. ütlused ei ole tõendina usaldusväärsed, kuna on vastuolulised. Tema poolt kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Tunnistaja mäletas kohtus sündmuse neid asjaolusid, mis otseselt ei seondu süüdistusega, kuid tõendamise

seisukohalt tähtsaid asjaolusid ta ei tunnista. Ka põhjendused selle kohta, miks ütlused on vastuolulised, on ebaloogilised. Tunnistaja väitel pandi talle eeluurimisel sõnad suhu, kes pani, seda ta ei tea. Samas väidab tunnistaja, et ta viidi kodust ootamatult kaasa ja tema ütlused on mitteadekvaatsed, kuid kinnitab, et põhjust valetada ei olnud.

Kohus on seisukohal, et kõige selgemaid ja üksikasjalikumaid üksteisega kattuvaid ütlusi, mida

on võimalik tõendina arvestada, on andnud süüdistatavad I.E ja Vallo Kuusik ise. Nende ütlustega loeb kohus tõendatuks, et M.P. korteris viibides tekkis mõte võtta raha selleks,

et minna poodi õlle järele. Nad murdsid kahekesi lahti sahtlite boksi, I.E kasutas

selleks U.K poolt toodud konserviavajat. Samuti on kõigi kolme süüdistatava ütlustega tõendatud, et raha M.P. rahakotist jagas I.E, kes sai ise 1000 krooni, Kuusik 1000 krooni, U.K 1000 krooni. Seega on õiged I.E ütlused selle kohta, et kõigile

jagati raha võrdselt – kaks viiesajast rahatähte. Nimetatud asjaolu aitab piiritleda kuriteo kaastäideviijate ringi, näitab nende enda suhtumist sellesse, keda peeti varguse toimepanemisest osavõtjateks. M.L. sai vaid 500 krooni ja U.K tütar 500 krooni. Seega on tõendatud, et I.E, Vallo Kuusik ja U.K võtsid M.P. ära vähemalt 4000 krooni, teades, et see on võõras vara ja neil puudub sellele igasugune õigus. Sellega panid nad kolmekesi koos kaastäideviijatena toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ei ole välistatud, et raha said lisaks eelnimetatutule veel teised korteris viibinud isikud, kuid selle kohta peale I.E ütluste muid tõendeid ei ole. Tulenevalt KrMS § 268 nõuetest, mille kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, ei saa kohus väljapoole süüdistust jäävatele asjaoludele hinnangut anda.

Süüdistatav U.K on kohtus väitnud, et tema ei andnud avajat kapi avamiseks vaid õllepudeli avamiseks ja varguse toimepanemisel tema ei osalenud. Sellised ütlused on vastuolus I.E ja Vallo Kuusiku ütlustega, millega kohus loeb tõendatuks, et eelnevalt oli olemas mõte sahtel raha saamiseks avada ja konserviavaja tõi neile selleks U.K. I.E ütlustega on tõendatud, et nad jõid neil kaasas olnud õlle ja veel 2-liitrise õlle kamba peale ära ja alles siis tekkis plaan õlle ostmiseks kapp lahti murda. Vallo Kuusiku ütlustega on tõendatud, et temal kaasas olnud poole liitrise õlle avas ta toavõtmega, järelikult polnud selle avamiseks avajat vaja. U.K on ise öelnud, et I.E ja Kuusikul oli kaasas 2-liitrine õlu. Sellisel õllel

on plastmasskork, mille avamiseks ei ole samuti avajat vaja. Eeltoodu kinnitab, et U.K poolt öeldu, nagu oleks ta viinud avaja õllepudeli avamiseks, ei vasta tõele ja on tema poolt välja mõeldud kaitseversioon, et välistada enda osalemine varguses. U.K panust kuriteo ühisesse toimepanemisse kinnitab kaudselt ka temale eraldatud rahasumma suurus. U.K oli just selleks isikuks, kes teadis, kus kannatanu raha hoiab. Tema oli ka selleks isikuks, kes oli eelmisel õhtul M.P. antud rahaga poes käinud. I.E tuli 27. märtsi 2006. a hommikul M.P. korterisse esimest korda, tema neid asjaolusid eelnevalt ei

teadnud. I.E ütlustega on tõendatud, et ta kuulis eeltoodud informatsiooni sel hommikul korteris viibivatelt isikutelt. Sama kinnitas Vallo Kuusik. Ainuke isik, kes oli näinud,

kus raha asus ja selle rahaga ka poes käinud, oli U.K . Seega sai eeltoodud informatsioon pärineda ainult temalt.

U.K-le , Vallo Kuusikule ja I.E-le oli esitatud süüdistus võõra vallasasja äravõtmises sissetungimisega, mis seisnes selles, et nad murdsid lahti lukustatud laua sahtli.

6 Prokurör palus süüdistusest punkti 8 välja jätta, kuna ei ole tõendatud, et süüdistatavad oleksid kannatanu korterisse sisse tunginud ja sahtli lahti murdmine ei ole käsitletav sissetungimisena

KarS § 199 lg 2 p 8 ega KarS § 266 mõttes. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga - sissetungimisena on käsitletav KarS § 266-s sätestatud tegu, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alla tungimine. Sellist tegu pole süüdistusaktis kirjeldatud ja süüdistatavatele süüks arvatud.

Vallo Kuusiku, I.E ja U.K teos puuduvad karistusseadustiku teise peatüki teises jaos ettenähtud õigusvastasust välistavad asjaolud. Kuritegu on süüdistatavate poolt toime pandud kavatsetult ( KarS § 16 lg 2). Eelpool käsitletud tõenditega luges kohus tõendatuks, et Vallo Kuusik, I.E ja U.K

panid kaastäideviijatena toime KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo, milleks oli Meelis I.E-le kuuluva 4000 krooni sularaha vargus ning neid tuleb selle eest karistada.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 199 lg 2 järgi on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatavate vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

I.E ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud (tl 103). Vallo Kuusik on kriminaalkorras karistatud 2 korda, karistatus on kustunud. Väärteokaristusi on alates 2002. aastast seitse, millest 6 on alkoholiseaduses ette nähtud väärteod. Viimane - avaliku korra rikkumine, on toime pandud 01.09.2008. a (tl 100-102).

U.K on karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 kriminaalkaristust, mis on mõlemad kustunud. Väärteokorras teda karistatud ei ole (tl 104-105).

Vallo Kuusiku, I.E ja U.K karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. I.E ja U.K karistust kergendavaid asjaolusid ei

ole, Vallo Kuusiku karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt kahju osalist vabatahtlikku hüvitamist. Ta on tasunud kannatanule 500 krooni.

Hinnates kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis, leiab kohus, et süüdistatavaid tuleb karistada vangistusega. Kuna Vallo Kuusik, I.E ja U.K on kriminaalkorras karistamata isikud, on nende mõjutamiseks piisav sanktsiooni alammäärale lähedane vangistus 3 kuud.

Arvestades Vallo Kuusiku, I.E ja U.K süü suurust ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, (vargus pandi toime eesmärgil saada raha alkoholi ostmiseks) on alus

arvata, et uute kuritegude toimepanemist aitab ära hoida süüdistatavatega kriminaalhoolduse käigus tehtav sotsiaaltöö, mistõttu on nende suhtes otstarbekas jätta mõistetud vangistus KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata.

7

IV Tsiviilhagi ja menetluskulud Kannatanu M.P. on esitanud tsiviilhagi 37 692 krooni, millest 33 692 krooni on kaduma läinud raha, 1000 krooni lõhutud tumba maksumus ja 3000 krooni leppetrahv.

Kohus on seisukohal, M.P. tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Eelpool käsitletud tõenditega luges kohus tõendatuks, et Vallo Kuusik, I.E ja U.K varastasid koos 4000 krooni kannatanule kuuluvat raha tema kirjutuslaua tumba lukustatud sahtlist. Raha

kättesaamiseks murdsid süüdistatavad sahtli lahti, võimaldades sellega kõrvalistele isikutele

takistamatu juurdepääsu M.P. rahale. Selle tulemusena läks kaduma kogu M.P. nimetatud lauasahtlis rahakotis olnud sularaha, mida oli kokku 34 692 krooni. Kohtu hinnangul on olemas põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ja M.P. ülejäänud raha kaotsimineku vahel, mistõttu tuleb

kogu kannatanule sellega tekkinud kahju hüvitada Vallo Kuusikul, I.E ja U.K

solidaarselt. Tekitatud kahjust hüvitas vabatahtlikult 500 krooni Vallo Kuusik, 500 krooni sai kannatanu tagasi M.L. käest. Seega tuleb süüdistatavatel hüvitada M.P. veel 33 692

krooni, samuti lõhutud kirjutuslaua tumba väärtus 1000 krooni, kuna see muutus kasutuskõlbmatuks. See oli puitlaastplaadist Tarmeko mööbel, ratastel eraldi olev sahtlite boks.

Kannatanu on tutvunud sarnase mööbli hindadega, võtnud arvesse, et tegemist on kasutatud mööbliga ning tema poolt nõutud 1000 krooni on põhjendatud ja mõistlik summa.

Seda, et M.P. oli kodus suurem summa raha, tõendavad lisaks kannatanu enda ütlustele ka süüdistatavate U.K, I.E ja Kuusiku ütlused ning M.P. Hansapangas oleva konto väljavõte ajavahemikus 13.01-31.03.2006 (tl 22-23). Nimetatud dokumendilt on näha, et kannatanu arvele

on laekunud korteriomandi müügist ligi 200 000 krooni 17.01.2006. a ning pärast seda on ta

suuremate summadena korduvalt sularaha välja võtnud. See summa ületab tunduvalt 35 000 krooni.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane

muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Süüdistavate poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et M.P. poolt esitatud tsiviilhagi on

põhjendatud, tõendatud ning tuleb välja mõista U.K-lt , I.E-lt ja Vallo Kuusikult solidaarselt. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui

mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2).

Kannatanu nõuab süüdistatavatelt 3000 krooni, kuna ta ei suutnud täita ostu-müügilepingu tingimusi ning ettenähtud ühe nädala jooksul korterit vabastada, sest pidi raha mujalt hankima, mistõttu oli sunnitud tasuma leppetrahvi 3000 krooni. 13.01.2006. a sõlmitud müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepingu (tl 10-16) p 5.1 kohaselt

kohustusid müüja M.P. ja K.P. vabastama XXX alevikus XXX 7 asuva korteriomandi

31.03.2006. a. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kohustusid müüjad tasuma ostjale leppetrahvi 3000 krooni iga viivitatud nädala eest.

8 Kohtu hinnangul puudub põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ja kannatanu poolt eelviidatud

lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmise vahel, mistõttu M.P. hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on mitmetes oma lahendites öelnud, et VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille

kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (otsus nr 3-2-1-45-08). Käesolevas asjas ei ole kannatanu tõendanud, et kahjulik tagajärg oleks ilma süüdistatavatele etteheidetava teota jäänud saabumata.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskuludeks on käesolevas asjas kahtlustatavate kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist

koopia tegemise kulud I.E ja Vallo Kuusikul mõlemal 3.50 krooni ning U.K

7 krooni, postikulud 75 krooni. Postikulud peab kohus põhjendatuks jagada

süüdistatavate vahel võrdselt. Samuti tuleb kõigilt süüdistatavatelt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Lisaks eeltoodule on menetluskuludeks veel määratud kaitsjatele makstud tasud: I.E

kaitsjale kohtueelsel uurimisel 495.60 krooni ja kohtus 1530 krooni, Vallo Kuusiku kaitsjale kohtumenetluses 1530 krooni ja U.K kaitsjale kohtumenetluses 2040 krooni. Kuna

kõik süüdistatavad on töötud, U.K lapsehoolduspuhkusel ning Vallo Kuusik 60% töövõimetu, käib kõigi menetluskulude hüvitamine neile ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus peab vajalikuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta õigusabikulud riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik