1-16-4249/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. mai 2018 Kohtuasja number 1-16-4249 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Timur Abukarovi (isikukood 39202140811) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 18. aprilli 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Timur Abukarovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski, määruskaebus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Timur Abukarovi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Timur Abukarovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Timur Abukarovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 17. mai 2016. a otsusega tunnistati Timur Abukarov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 17. mai 2016. Vangistuse lõpptähtpäev on 13. märts 2020. 2. 20. märtsil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid T. Abukarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud T. Abukarovi ennetähtaegset vabastamist.

2(3) 3. Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018. a määrusega jäeti T. Abukarov vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamiseks on olemas, sama paragrahvi neljandast lõikest tulenevad süüdimõistetu vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohtu hinnangul ei kaalu positiivsed asjaolud (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused) üles T. Abukarovi suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, T. Abukarovi isik), mistõttu tuleb T. Abukarovil jätkata karistuse kandmist. T. Abukarovit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Eelneva karistuse kandmiselt vabanes T. Abukarov tingimisi enne tähtaega, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et T. Abukarov ei täitnud talle kohtulahendiga pandud kohustusi (rikkus registreerimiskohustust, tarvitas narkootikume ja suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega). Samuti pani T. Abukarov toime uue kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Seega ei ole alust arvata, et eelnevad karistused oleksid T. Abukarovit mõjutanud õiguskuulekusele. T. Abukarovi peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest. Kohus luges positiivseks, et T. Abukarov soovib narkosõltuvusest vabaneda, kuid leidis, et vaatamata sellele võib pikaaegne tarvitamine põhjustada tagasilanguse. Eelmise vangistuse ajal läbis T. Abukarov sotsiaalprogrammi, kuid karistuse kandmiselt vabanemisel jätkas narkootikumide tarvitamist. Ka T. Abukarov ise on kinnitanud, et tagasilangus võib tekkida olukorras, kus ta hakkab suhtlema oma vana tutvusringkonnaga. Kohus luges positiivseks T. Abukarovi käitumist karistuse ajal – sh distsiplinaarkaristuste puudumist, tugigrupis ja sotsiaalprogrammis osalemist, põhihariduse ja keskhariduse omandamist ning riigikeele õpet B1 ja B2 tasemel. Vabanemisel on T. Abukarovil elukoht ema ja kasuisa juures ning kindel töökoht. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Abukarovi kaitsja A. Veski, kes palub maakohtu määruse tühistada ja T. Abukarovi vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Kaitsja märgib, et T. Abukarovil on vabanedes elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele, tal on toetavad lähedased ning võimalus asuda tööle. Nimetatud asjaolud vähendavad riski, et T. Abukarovil tekib tagasilangus ning et ta asuks uuesti kuritegusid toime panema. T. Abukarovi aktiivne rehabilitatsioon ja soov muuta varasemat elustiili näitab tema soovi asuda elama seadusekuulekat elu. Kriminaalhooldus oleks T. Abukarovile abiks ja toeks resotsialiseerumisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

3(3) 7. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse. 8. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja määruskaebus perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Tartu Maakohus on vaidlustatud määruses T. Abukarovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis, leides, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Maakohus leidis, et T. Abukarovi puhul on oht, et ta asub uuesti narkootikume tarvitama ja see on uute kuritegude toimepanemise üheks oluliseks riskifaktoriks. Arvestades, et viimase kuriteo pani T. Abukarov toime katseajal ning rikkus pärast eelmisest vangistusest ennetähtaegset vabanemist ka mitut käitumiskontrolli tingimust, ei ole usutav, et T. Abukarov suudaks seekord käituda õiguskuulekalt ning järgida käitumiskontrolli nõudeid. Kohus ei jätnud T. Abukarovi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Veski määruskaebuse Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. 10. T. Abukarovi kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks üks pooltund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (30 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu T. Abukarovilt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus