2-18-3454/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-18-3454

Tsiviilasi

OÜ

Vaks

hagi

Mace

Ehitus

OÜ

vastu

asjade

väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. märtsi 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Vaks määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Vaks (registrikood

10171228), esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja (kostja): Mace Ehitus OÜ (registrikood 12470395),

juhatuse liige Erich Andressoo

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. märtsi 2018 määruse

resolutsioon punktide 5 ja 6 osas, milles maakohus määras

kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse summas

779 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda

hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 979 eurot.

Lugeda

maakohtu

määruse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

1.1.

Võtta vastu hagist loobumine.

1.2.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-3454.

1.3.

Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

1.4.

Tagastada OÜ-le Vaks riigilõiv 175 eurot.

1.5.

Määrata

OÜ

Vaks

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks 979 eurot.

1.6.

Mõista Mace Ehitus OÜ-lt välja OÜ Vaks kasuks

menetluskulud 979 eurot.

1.7.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Viivist

tuleb

tasuda

alates

kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2. Rahuldada OÜ Vaks määruskaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 178 lg 4 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Vaks (hageja) esitas Mace Ehitus OÜ (kostja) vastu hagi asjade väljanõudmiseks kostja

ebaseaduslikust valdusest.

Hageja esitas seejärel avalduse nõudest loobumiseks ning palus menetluse tsiviilasjas lõpetada.

Hageja teatas, et kostja andis hagejale vaidlusalused asjad üle. Hageja taotles poole riigilõivu

tagastamist (hageja tasus riigilõivu 350 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda,

kuna hageja on korduvalt enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt suuliselt ja kirjalikult

asjade üleandmist (16.02.2018, 19.02.2018). Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja

mõista tagastamisele mittekuuluva riigilõivu 175 eurot, õigusabikulud 3296,33 eurot ja muud

menetluskulud 4 eurot.

2. Kostja oli menetluse lõpetamisega nõus, aga vaidles vastu hageja menetluskuludele. Kostja

leidis, et ei ole keeldunud asjade väljaandmisest ja hagi on alusetu. Kostja küsis hageja käest

korduvalt hageja soovitava vara nimekirja ja lubas hagejal oma vara võtta kohe pärast seda, kui

oli vara nimekirja saanud. Hageja õigusabikulud ei ole nimetatud mahus põhjendatud,

maksimaalne mõistlik maht oleks 1,5 tundi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise ning lõpetas tsiviilasjas menetluse.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus tagastas hagejale pool riigilõivust

summas 175 eurot. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 779 eurot

ning mõistis need kostjalt välja. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 alusel kostja

kanda, kuna kostjal ei olnud hagejale asjade tagamiseks vaja asjade nimekirja. Kostjal pidi

olema võimalik aru saada, kas tema valduses olevad asjad kuuluvad talle või mitte.

Kuivõrd kõik kulud jäid kostja kanda, määras kohus kindlaks hagejale hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot (350 ÷ 2), lepingulise esindaja kulud kokku

3269,33 eurot 20 tunni 26 min eest tunnihinnaga 160 eurot (+ käibemaks) ja dokumentaalse

tõendi saamise kulud 4 eurot. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu.

Kohus pidas põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu, mida hageja hagist loobumisega tagasi

ei saa (TsMS § 138 lg 2), ning dokumentaalse tõendi saamise kulusid (TsMS § 143 p 2), kokku

179 eurot.

Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 160 eurot + käibemaks on ülemäära kõrge. Riigikohus

on varasemalt pidanud sellist tunnihinda võimalikuks, aga seda menetlustes, kus teine pool ei

ole tunnihinnale vastu vaielnud. Kohus lisas, et praegusel juhul tuleb mõistlikuks pidada

tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on esitanud üksnes hagiavalduse ja

selles hagi tagamise taotluse. Kuna hagi aluseks on AÕS § 45 lg 1 nimetatud asjaolud, st hagi

koostamine ei olnud õiguslikult keeruline, pidas kohus põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Seega

määras kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulude suuruseks 600 eurot (120 × 5) ja

kulude kogusummaks 779 eurot (600 + 179).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni punktid 5 ja 6 (s.o menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja

väljamõistmise osas) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 3448,33 eurot.

Maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud ega hinnanud hageja menetluskulude koosseisu

kuulunud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Samuti on maakohus esitatud

dokumentaalsete tõendite mahtu arvestades vähendanud hageja õigusabikulude suurust

ebamõistlikult suures (faktiliselt 82%) ulatuses.

Kostja ei ole hageja esindaja tunnitasu osas mingeid vastuväiteid esitanud, mistõttu jääb

arusaamatuks maakohtu viide Riigikohtu lahendile. Teise menetlusosalise vastuväite esitamise

alusel ei saa pidada tunnihinda põhjendamatuks. Esindajakulude kindlaksmääramine toimub

hagita menetluses, st lähtudes uurimisprintsiibist. Määruses puuduvad sisulised põhjendused

selle kohta, miks tunnihinda 160 eurot (+ km) tuleb pidada ülemäära kõrgeks. Kohtumäärusest

ei nähtu etteheiteid asjaolude esitamisele ega õiguslikele põhjendustele, sh nende

ülevaatlikkuse ja selguse osas.

Lisaks tunnihinnale on maakohus äärmiselt oluliselt vähendanud ka ajakulu. Seejuures ei ole

maakohus analüüsinud osutatud õigusabi sisu, sh ei ole lähenenud toimingupõhiselt ega andnud

hinnangut hageja esindaja poolt esitatud hagile ja hagi tagamise taotlusele ja nendega

kaasnenud ja nendele järgnenud toimingutele.

Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu, et hageja on kohtule esitanud süstematiseeritud ning

põhjaliku hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega, mille kohus osaliselt rahuldas ning mille

tulemusena on kostja hagejale vara välja andnud.

Seoses hagi õigusliku keerukusega on maakohus määruses ekslikult leidnud, et hagi aluseks oli

ainult AÕS § 45 lg 1 tulenev nõue. Hageja tugines lisaks ka AÕS § 80 lg-le 1.

Hagi ei esitatud põhjuseta. Tsiviilkohtumenetluse eesmärke arvestades on primaarne koheselt

võimalikult põhjaliku ja igakülgse hagi esitamine, mitte korduvalt hagi täiendamine,

täpsustamine jne.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on vähemalt viisteist korda suuremad, kui sellises asjas

mõistlik, vajalik ja põhjendatud oleks. Hageja esindaja nõutavad menetluskulud on

õigusabikulude osas ilmselgelt ülepaisutatud, mittevajalikud ja põhjendamata.

Hageja esitas lihtsa vindikatsioonihagi, mistõttu pidi hageja hagi aluse kirjeldusel ja nõude

esitamisel piirduma üksnes nende asjaoludega, mis olid olulised esemete väljanõudmiseks

kostja valdusest nõuet toetavate väidete tõendamisega ja õigusliku põhjendusega. Hageja

vandeadvokaadist esindaja on aga sisustanud 13-leheküljelise hagiavalduse poolte

töövõtulepingu asjaolude kirjeldamisega ja kõikvõimalike töövõtuga seotud tõendite

esitamisega, mis ei ole nõudega seotud ega asjakohased.

Käesoleval juhul on vandeadvokaat aga suutnud asjade väljanõudmise hagi koostamisel

väidetavalt osutada üle 20 tunni õigusabi. Vandeadvokaat, kes ei suuda koostada konkreetset ja

lakoonilist vindikatsioonihagi, vaid kulutab energia hagiväliste suhete analüüsile, ei ole 160

euro (+ käibemaks) suuruse tunnitasu vääriline. Seega vaidleb kostja jätkuvalt vastu ka hageja

esindaja tunnihinnale.

Hageja esindaja poolt märgitud õigusabikulu ei ole ka summaliselt vastavuses mõistlikkuse ja

hea usu põhimõttega. Hageja esindaja on hagis kinnitanud, et valdusest välja nõutava väärtus

jääb alla 3500 euro. Hageja esindaja on aga samas ise pidanud vajalikuks kulutada õigusabile

eelduslikult tunduvalt rohkem, kui väljanõutavate esemete väärtus, sest vaidlusalused

menetluskulud, mida hageja esindaja nõuab (3448,33 eurot) puudutavad üksnes hagi ja hagi

tagamise avalduse esitamist.

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et juba esitatud hagi oli alusetu, sest kostja ei ole keeldunud

hageja vara välja andmast, vaid küsis hagejalt väljanõutavate asjade nimekirja. Kui õigustatud

isik nõuab välja väidetavalt teise isiku valduses olevat asja, peab ta suutma väljanõutavat asja

nimetada ja vajadusel tõendada omandiõiguse olemasolu. Hageja on jätnud tähelepanuta, et

valdusest väljanõutavate vallasasjade nimekirja on hageja esitanud esmakordselt alles hagis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrus

tuleb tühistada hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamist puudutavas osas

menetlusnormi rikkumise tõttu. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata

ning korrigeerib vastavalt maakohtu poolt ebaõigesti vähendatud tunnitasule maakohtu

resolutsiooni punkte 5 ja 6.

7. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes hageja esindaja õigusabikulude suuruse

kindlaksmääramise osas, s.o resolutsiooni p-d 5 ja 6. Seega on maakohtu määrus jõustunud

resolutsiooni punktide 1-4 ja 7 osas.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Määruskaebuse

esitaja

on

õigesti

viidanud,

et

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Järelikult saab ringkonnakohus maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et maakohus on

väljunud diskretsioonipiiridest või teinud kaalutlusvigu (Riigikohtu 10.02.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

8. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hageja esindaja

tunnihinda 160 eurolt (+ km) 120 eurole (+ km).

Maakohus leidis, et tunnitasu 160 eurot (+ km) on ülemäära kõrge. Maakohus on seejuures

viidanud Riigikohtu praktikale, ning leidnud, et sellise määraga tunnihinda on Riigikohtu

praktikas peetud võimalikuks menetlustes, kus teine pool ei ole tunnihinnale vastu vaielnud.

Iseenesest on õige määruskaebuses viidatu, et menetluskulude rahaline suurus määratakse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluse sätete kohaldamine tähendab

eelkõige, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5).

Ringkonnakohus leiab, et kohus peab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel siiski

lähtuma menetlusosalise poolt esitatud menetluskulude nimekirjast, kuid kulude vajalikkust ja

põhjendatust peab kohus hindama ka siis, kui teised menetlusosalised kulude suurusele vastu ei

vaidle (vt ka U. Volens ja S. Johanson teoses V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Komm vlj. § 174, lk 839).

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega muust seadusest ei tulene piirangut, kui palju

menetlusosaline oma lepingulise esindajale esindamise eest maksta võib, tegemist on

esindatava ja esindaja vahelise lepinguvabadusel põhineva kokkuleppega.

Küll aga ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist igal

juhul täies ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teiselt menetlusosaliselt

välja menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtul on lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, kusjuures kohus peab

kaalutlusotsust ka põhjendama.

Riigikohus on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14 selgitanud, et

menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1

alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. /…/ Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata

igas kohtuasjas eraldi.

10. Hagejat esindab käesolevas asjas vandeadvokaat. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud

kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 120-160 eurot. Riigikohus on

oma praktikas aktsepteerinud tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga),

153 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm

01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017,

3-2-1-159-16, p 24).

Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu

kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega

eelduslikult tõusnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus ei ole esile toonud ka asjaolusid või

põhjendusi, et tunnitasu 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, oleks keskmisest oluliselt

kõrgem. Asjaolu, et kostja on hageja esindaja menetluskulude suurusele vastu vaielnud, ei

tähenda iseenesest, et tunnitasu oleks ebamõistlikult kõrge. Seega on maakohus teinud

kaalutlusvea, kuna märkis ebaõigesti, et tunnitasu suuruse põhjendatuks lugemine sõltub sellest,

kas teine pool on sellele vastu vaielnud.

Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus

vähendas hageja esindaja tunnitasu 120 eurole (+ km).

11. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti vähendanud hagiavalduse

ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kulunud aega. Määruskaebuse esitaja heidab

maakohtule ette, et maakohus ei ole lähenenud toimingupõhiselt ega andnud hinnangut hageja

esindaja poolt esitatud hagile ja hagi tagamise taotlusele ja nendega kaasnenud ja nendele

järgnenud toimingutele.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal õigusabi osutamiseks

20 tundi ja 26 minutit. Maakohus leidis, et põhjendatud ajakuluks saab lugeda 5 tundi.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et

maakohtu poolt kindlaks määratud hageja menetluskulude rahaline suurus vastab eelmärgitule.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna hageja on esitanud üksnes hagiavalduse ja

hagi tagamise taotluse, ei ole esindaja ajakulu 20 h 26 min põhjendatud, vaid selline ajakulu on

selgelt üle paisutatud. Muuhulgas ei ole vajalik ja mõistlik ajakulu selliste toimingute osas nagu

telefonikõnede tegemine, e-kirjade saatmine ja nende lugemine ning kohtule dokumentide

edastamine, kohtudokumentidega tutvumine/tutvustamine kliendile jms. Tegemist on tehniliste

toimingutega, mida ei saa pidada eraldiseisvana õigusabi osutamiseks, vaid mis on eelduslikult

hõlmatud sisulise õigusabi osutamisega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise

nõudega. Hagiavalduse koostamine ei pidanuks võtma nii kaua aega nagu hageja esindaja on

esile toonud. Hagiavalduses on õiguslike põhjenduste punkti all kirjutatud poolel leheküljel

ümber asjaõigusseaduse sätteid. Hagi tagamise taotluses on hageja tsiteerinud pikalt Riigikohtu

lahendit ning kirjutanud ümber täitemenetluse seadustiku sätteid.

13. Hageja esindaja on küll koos hagiga esitanud 160 lehekülge tõendeid, kuid ainuüksi see

asjaolu ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et kõigi nende tõendite hankimiseks kulunud aeg oli

käesoleval juhul täiel määral vajalik ja põhjendatud. Menetluse käik ja ka pooltele langev

tõendamiskoormis sõltuvad mõlema poole käitumisest menetluses. Muuhulgas on võimalik, et

kostja võtab hagi osaliselt või ka täielikult õigeks või ei vaidle teatud faktilistele asjaoludele

vastu, mistõttu puudub vajadus asuda neid asjaolusid eraldi tõendama.

Praegusel juhul esitas hageja mh tõendid pooltevaheliste töövõtusuhete kohta, mille osas asus

juba hagiavalduses ise seisukohale, et teatavad asjaolud ei ole vaidluse all (nt töövõtja andis

ruumi tellija kasutusse ja ruum oli tellija faktilises kasutuses ning et vara kuulub tellijale).

Sellegipoolest on hageja pidanud vajalikuks esitada terve rea tõendeid siiski ka nende asjaolude

kohta.

Iseenesest on õige hageja seisukoht, et menetlusosalisel tuleks võimalikult varases

menetlusstaadiumis esitada kõik asjas tähtsust omavad väited ja neid kinnitavad tõendid ning

eelistada tuleb kohe igakülgselt põhjendatud ja edaspidist täpsustamist mitte vajava hagi

esitamine. See ei tähenda aga siiski, nagu oleks õigustatud menetluse koormamine ülemäära

pikkade menetlusdokumentidega ja vaidluse all mitte olevaid asjaolusid kajastavate tõenditega.

14. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada ka asja olemust ja

hinda (RKTKo 15.02.2017, 3-2-1-158-16, p 24). Mõistlikuks ei saa vähemalt üldjuhul pidada

asja endaga võrreldes ebaproportsionaalsete esindajakulude väljamõistmist (vt ka RKTKm

06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14).

Hagihinnaks märkis maakohus 3500 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tema

hinnangul ei ületa hagihind ka TsMS § 126 lg 1 alusel 3500 eurot. Õigusabikuludele kulus

hagejal aga 3924 eurot.

Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas oli tegemist keskmisest vähem keeruka vaidlusega ning

hageja väiteid, et vara väärtus ei ületa 3500 eurot, on maakohus õigesti vähendanud esindaja

ajakulu õigusabi osutamisel viiele tunnile. Kui keskmise keerukusega tsiviilasjas hagiavalduse

ja sellega seotud taotluste (hagi tagamine) koostamiseks võib kuluda arvestuslikult üks tööpäev

(8 töötundi), siis praegune vaidlus jääb keerukuselt alla keskmise.

Ringkonnakohus leiab ka, et professionaalse õigusabi kvaliteet ei väljendu menetlusdokumendi

pikkuses ega esitatavate tõendite rohkuses.

Eeltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et põhjendatud ajakuluks saab

lugeda 5 tundi. Seega tuleb hageja menetluskulude suuruseks 979 eurot (5 h × 160 eurot + 179

eurot).

15. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus vähendas

tunnitasu suurust, siis tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 tühistada osas, milles

maakohus määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja vähem kui 979 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 979 eurot menetluskulude katteks.

16. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp