2-17-131165/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2018. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-131165 Tsiviilasi

TCM Estonia OÜ hagi Xxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 1278,24 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja Xxx(isikukood xxx; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XxxTCM Estonia OÜ kasuks põhivõlgnevus 639,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 447,52 eurot.

3. Jätta menetluskulud 85 % ulatuses Xxxkanda ja 15 % ulatuses TCM Estonia OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks TCM Estonia OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XxxTCM Estonia OÜ kasuks välja menetluskulud 221 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XxxTCM Estonia OÜ-le tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (221 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada tagaseljaotsus Xxxavalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. IPF Digital Estonia OÜ (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ) ja kostja vahel 19.01.2009 sõlmitud laenuleping nr 242402, kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (laenusumma tagastamata).

Kohtu hinnangul on hagi osaliselt (põhinõude osas) hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Hageja märgib hagiavalduses, et laenulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt kui laenusaaja ei taasta laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,5 % tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas. Seejuures lähtub hageja hagiavalduses viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,066 % päevas alates 26.02.2009 – 23.03.2018, seejuures on hageja vähendanud viivist põhinõude suuruseni, s.o 639,12 euroni.

3. Kohus leiab, et viivise määra sätestav kokkulepe tüüptingimusena on tühine, kuivõrd poolte vahel lepingus kokku lepitud viivis 0,5 % päevas on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud (01.01.2009 jõustunud redaktsioon) võlaõigusseaduse (VÕS) § 41 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS §

42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus peab vajalikuks märkida, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015 kohtulahendit 3-2-1-45-15, p 14). Seega kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär (vt Riigikohtu 10.05.2016 kohtulahendit 3-2-1-25-16, p 13). Viivise perioodi osas selgitab kohus, et summalt 639,12 eurot saab viivise perioodi algus olla 26.07.2009, mil muutus kogu laenusumma, s.o 639,12 eurot (10 000 krooni) sissenõutavaks.

Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seadusjärgses määras perioodi 26.07.2009 kuni 23.03.2018 eest summas 447,52 eurot.

Menetluskulud

4. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad hageja menetluskulud 85 % ulatuses kostja kanda ja 15 % ulatuses hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 270 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 170 euro (200 x 85 %) väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, ning tulenevalt eeltoodust peab kohus lepingulise esindaja kulu summas 60 eurot põhjendatuks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud 51 eurot (60 x 85%).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik