2-16-15827/79 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-15827

Tsiviilasi

Olga Borštšjova hagi MTÜ Garaažiühing Looga-Mikro

vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Olga Borštšjova apellatsioonkaebuse hind 1545 eurot ja 33

senti

MTÜ Garaažiühing Looga-Mikro vastuapellatsioonkaebuse

hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Borštšjova apellatsioonkaebus

MTÜ Garaažiühing Looga-Mikro vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

17. aprill 2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Olga Borštšjova (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Jaanek Pahka

Vastuapellant (kostja): MTÜ Garaažiühing Looga-Mikro

(registrikood 80228450), seaduslik esindaja Viktor Gorobets,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2017 otsus hagi rahuldamise ulatuse osas

ja mõista MTÜ-lt Garaažiühing Looga-Mikro välja Olga Borštšjova kasuks

täiendavalt 118 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid

muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Sõnastada Viru Maakohtu 22. detsembri 2017 otsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada Olga Borštšjova hagi MTÜ Garaažiühing Looga-Mikro vastu osaliselt.

2.2. Välja mõista MTÜ-lt Garaažiühing Looga-Mikro Olga Borštšjova kasuks

garaaziboksi nr 51 ehitustöödest tulenev võlgnevus 550 eurot.

2.3. Välja mõista MTÜ-lt Garaažiühing Looga-Mikro Olga Borštšjova kasuks viivis

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

2.4. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

3. Rahuldada Olga Borštšjova apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta MTÜ Garaažiühing Looga-Mikro vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Olga Borštšjova (hageja) esitas 20. oktoobril 2016 hagi MTÜ Garaažiühing Looga-Mikro

(kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 8700 eurot ja alates 1. maist 2016

viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hagi asjaolude kohaselt oli hageja omandis Kohtla-Järve linnas XXX asuv garaažiboks nr 51.

Hageja pidi selle saamiseks astuma kostja liikmeks ning tasuma sisseastumismaksu 4200 eurot.

Garaažiboks nr 51 anti üle lõpuni ehitamata kujul. Boksil ei olnud ees ust, valamata oli

keldripõrand ja vahelagi ning tegemata olid elektritööd. Nimetatud tööd teostas hageja

kokkuleppel kostjaga enda kulul. Boksi kasutamisel selgus peakaitsme vähene voolutugevus,

mistõttu lülitus peakaitsme automaat pidevalt välja. Hiljem selgus, et puudub elektripaigaldise

kontroll ning peakilp on paigaldatud ajutiselt ehitustööde tegemisel vajaliku elektriga

varustamiseks. Terve ehituse elektripaigaldise kohta puudus projekt ning hoonele ei olnud

väljastatud kasutusluba. Hageja pöördus kostja juurde palvega puudused kõrvaldada, kuid

kostja seda ei teinud. Kostja 21. märtsi 2016 juhatuse koosoleku otsusega arvati hageja kostja

liikmete hulgast välja, anti hagejale tähtaeg garaažiboksi vabastamiseks 1. maini 2016 ning

märgiti, et hagejal on kostja ees hooldustasu võlgnevus 45 eurot, elektrienergia kasutamise eest

21,12 eurot ning kostja kantud õigusabikulude eest 120 eurot. Juhatuse otsusega tehti

tasaarvestus ning otsustati hagejale tagastada 4013,88 eurot. Hageja vabastas boksi 2016. aasta

aprillis ning kostja lubas tagastada sisseastumismaksu 4200 eurot ning hüvitada hageja kantud

kulud summas 4500 eurot, mida kostja ei ole senini teinud.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja selgituste kohaselt hakkasid garaažiboksi

kasutama hageja ja tema abikaasa ning viimane soovis boksi ehitada rehvitöökoja, mille töö

korraldamiseks on vaja suuremat elektrivõimsust, kui on olemas garaažiühingus.

Elektrivõimsuse muutmine nõuab suuri kulutusi ning kostja liikmete 13. septembri 2015

üldkoosolekul otsustati elektrisüsteemi elektrivõimsust mitte suurendada. Hagejale anti üle

täielikult ehitatud garaažiboks. Hageja väited, et garaažiboksil ei olnud ees ust ja tegemata olid

elektritööd, on paljasõnalised. Hageja ei ole garaažiboksi vabastanud ega selle valdust kostjale

üle andnud. Kostja ei vaidle vastu põhivõla tasumise kohustusele summas 4013,88 eurot.

Kostjal puudub hageja pangakonto number, kuhu raha tagastada. Enne hagi esitamist ei

pöördunud hageja kostja poole raha tagastamiseks. Hageja on olnud vastuvõtuviivituses,

mistõttu ei ole kostja saanud ega pidanud 4200 eurot tasuma. Vastuvõtuviivituses oldud aja eest

ei saa nõuda viivist. Hageja nõue hageja tehtud kulude osas summas 4500 eurot ei ole

põhjendatud ega tõendatud.

3. Kostja esitas 10. juulil 2017 täiendava seisukoha. Seisukoha kohaselt esitas hageja pärast

14. juuni 2017 kohtuistungit kostjale andmed raha tagastamiseks ning kostja kandis hagejale

4013,88 eurot.

4. Hageja täpsustas 4. detsembri 2017 istungil oma nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista 1977,33 eurot. Nõue koosneb kulutustest betoonile summas 432 eurot, niiskuskindlale

ehitusplaadile summas 118 eurot, lukule summas 166 eurot, prahi utiliseerimisele summas

32,05 eurot ning kanalisse jäänud ja garaažiboksi tulnud vee tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud

materjalide maksumusest summas 422,08 ja 787,20 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 22. detsembri 2017 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja garaažiboksi nr 51 ehitustöödest tuleneva põhjendatud võlgnevuse summas

432 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

6. Maakohus märkis, et lähtus nõude lahendamisel hageja 4. detsembri 2017 kohtuistungil

täpsustatud nõudest. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole kosta poolt tasaarveldatud summat

4. detsembri 2017 nõudes arvestanud, on hageja kostjapoolse 186,12 euro kinnipidamisega

nõustunud.

7. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja nõue summas 4200 eurot oli esitatud alusetult,

kuna kostjal oli võimalus kohustus täita ka muul viisil kui raha ülekandmisega pangakontole,

näiteks sularahas või hoiustada raha notari juures. See võib tähtsust omada menetluskulude

kindlaksmääramise lahendamisel.

8. Poolte vahel on jäänud vaidlus nõude osas, mis puudutab hageja poolt garaažiboksi

parendamisele tehtud kulutusi ning hagejale seoses garaažikanalisse kogunenud veega tekkinud

kahju. Hageja esitas kohtule tehtud kulude kohta viis arvet ja ühe hinnapakkumise ning tegi

enda väitel ehitustöid kokkuleppel kostjaga ja kostja nõustus nende hüvitamisega. Maakohus

leidis, et hageja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Kinnitust ei ole leidnud suulises või

mistahes muus vormis sõlmitud kokkuleppe olemasolu põhjendatud ja vajalike kulude

hüvitamise kohta. Sellegipoolest leidis maakohus, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks võib

lugeda põranda betoneerimisega seotud kulu summas 432 eurot. Maakohus nõustus, et

killustikuga kaetud põrand ei ole kasutamisel kõige parem ja mugavam ning nimetatud tööde

teostamine oli põhjendatud. Ülejäänud kulude osas jättis maakohus hagi rahuldamata.

9. Hageja on palunud hüvitada ka garaažikanalisse kogunenud vee tõttu kasutuskõlbmatuks

muutunud ehitusmaterjalide maksumuse. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule

õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju

hüvitamise puhul põhimõte, et kahjustatud isik (hageja) peab tõendama kahju olemasolu ja

suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju

tekitaja (kostja) peab seevastu tõendama võimalikke kahjuhüvitise vähendamiseks olevaid

asjaolusid. Vastutusest vabanemiseks tuleb kahju tekitajal tõendada, et ta ei ole kahju

tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt on kahju tekitaja vastutuse eelduseks tema süü

ehk kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises

süüdi.

Maakohus leidis, et jääb ebaselgeks, milline ehitusmaterjal, millises koguses ja millises

summas veetõusu kohta kasutuskõlbmatuks muutus. Hageja ütlused selles osas on

vasturääkivad. Puuduvad tõendid selle kohta, kas ja millal hageja kostjale nii kerkinud

veetasemest kui ka tekkinud kahjust teatas. Samuti pole hageja tõendanud, millised materjalid

ja millises ulatuses kahjustada said. Maakohus leidis, et kuna puuduvad tõendid, mille alusel

saaks üheselt kindlaks määrata, millisel põhjusel, kelle süül ja kui suures ulatuses on hagejale

seoses veetaseme tõusuga varalist kahju tekitatud, puudub alus selles osas hagi rahuldamiseks.

10. Maakohus jättis tähelepanuta hageja esitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse korralduse,

elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruande, lepingu Eesti Energia AS-ga ja sellest tulenevad

projektmaterjalid, seletuskirja, akti, kirjavahetuse, fotod ning S. Boršcovsi nimele väljastatud

pensionitunnistuse. Maakohtule jäi ebaselgeks tõendite esitamise alus ning milliseid asjaolusid

need tõendama peaks. Hageja ei ole ei hagis ega oma seisukohtades põhjendanud, mida ja

millise tõendiga ta tõendada soovib. Fotomaterjali osas märkis maakohus, et nendelt ei nähtu

fotode tegemise aega.

11. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole tõendanud kulude hüvitamise kokkuleppe olemasolu

hageja ja kostja vahel, ei saanud kostjal tekkida viivise tasumise kohustust hageja poolt nõutava

kohustuse osas, mistõttu jättis maakohus hageja nõude alates 1. maist 2016 viivise

väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud lisanduva

viivise osas.

12. Maakohus märkis, et kuna ei ole teada, milline osa kostja menetluskuludest on seotud 4200

euro nõudega ning milline osa 4500 euro nõudega, puudub kohtul võimalus menetluskulude

jaotamiseks kostja soovitud viisil. Maakohus võrdles hageja ja kostja menetluskulude suurust

ning tulenevalt asjaolust, et hagi esitamine 4200 euro nõudes oli hagi esitamise hetkel

põhjendatud, tuvastas, et pooled on menetluskulusid kandnud enam-vähem võrdses ulatuses.

Eelnevast tulenevalt ei pidanud maakohus vajalikuks määrata menetluskulusid kindlaks

proportsionaalselt ning jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. detsembri 2017 otsuse

tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja uue otsuse tegemist, millega hagi

rahuldada summas 1545,33 eurot ning jätta kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jõudnud ekslikult järeldusele, et

kuna kostja on tagastanud ettemaksust 4013,88 eurot, on hageja nõue rahuldatud. Hageja nõue

oli, et kostja tagastaks garaažiboksi eest tasutud 4200 eurot ja 4. detsembri 2016 kohtuistungil

täpsustatud summa 1977,33 eurot hageja tehtud tööde hüvitamiseks. Hageja on kogu menetlus

vältel olnud seisukohal, et kostjal tuleb tagastada ka puuduolev 186,12 eurot, kuna selle

kinnipidamine oli alusetu. Maakohus on selle jätnud tähelepanuta ja ei ole andnud hinnangut,

kas kinnipidamiseks oli seaduslik alus.

Maakohus on jätnud põhistamata ja analüüsimata, miks on muud kui betoneerimisega seotud

tööd ebavajalikud ja põhjendamatud. Maakohus ei ole hageja huvisid piisavalt analüüsinud ning

on võtnud asjaolusid arvesse osaliselt. Maakohus on märkinud, et kuna võtmed on hageja käes,

ei ole põhjendatud kulu ukseluku ja võtmete soetamisega seotud kulu ning on selliselt kulu

olemasolu ise kinnitanud. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta on hagejalt luku saanud.

Maakohtu seisukoht niiskuskindla plaadi osas on vastuoluline. Plaate kasutati ka põranda valul

saalungite tegemiseks, mistõttu jääb arusaamatuks, miks maakohus on arvestanud ainult kostja

väidet, et kasutatud on kolme seinaplaati. Kuigi maakohus on pidanud vajalikuks betooni tööde

tegemist, eirab maakohus asjaolu, et niiskuskindlat plaati kasutati maakohtu poolt vajalikuks ja

põhjendatuks peetud töödel.

Hageja on korduvalt kinnitanud, et tulvavesi sattus garaažiboksi kostja süül seoses sellega, et

ehitustööde käigus kahjustas kostja boksi tagumist seina, mille tõttu tekkis seina avaus. Kostja

pole väidet ümber lükanud ega vastupidist tõendanud, kuigi hageja on kohtule esitanud

hulgaliselt fotomaterjali garaaži välisseintes olevatest pragudest ja avadest. Paikvaatluse käigus

oleks kohus saanud ka eksperdita veenduda, et boksi tagumises seinas on suured praod, mille

kaudu tulvavesi sisse pääseb.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, kas fotod on tehtud hagejale kuuluvast garaažiboksist,

mistõttu ei ole oluline, kas fotodel on nende tegemise kuupäev ning tähtsust ei oma ka asjaolu,

mis aastal fotod tehtud on. Hageja soovis fotodega tõendada garaažiboksi seisukorda ning nõue

ei ole seotud kindla ajaperioodiga. Maakohtu põhjendus fotode tõendina arvestamata jätmisel

on asjakohatu.

4. detsembri 2017 istungiprotokollist nähtub selgelt, et hageja on selgitanud, milline

ehitusmaterjal tulvavee tõttu kannatada sai ning kohtule on esitatud ka tšekid, kust nähtub

kahjustatud ehitusmaterjali ostuhind. Hageja kinnitas istungil, et teavitas kostjat tulvaveest,

kuid kostja jättis selle tähelepanuta. Maakohtu põhjendus, et kostja oleks pidanud teate esitama

kirjalikult, on asjakohatu. Kostja pole hageja väitele teavitamise osas vastuväidet esitanud.

Maakohus on otsuse tegemisel kaalunud üksnes kostja seisukohti.

14. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt vähendas hageja 4. detsembri 2017 istungil nõuet 1977,33 euroni, mille

moodustavad hageja väidetavad kulutused ja kahju. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja

otsust üksnes summas 1545,33 eurot. Sellest lähtudes ei saa vaidluse esemeks olla hageja nõue

suuruses 186,12 eurot, mille kostja tasaarvestas hageja 4200 euro nõudega.

Hageja väited on paljasõnalised ja ei tugine asjas kogutud tõenditele. Hageja proovis faktilisi

asjaolusid tõendada enda ja oma esindaja antud ütlustega, mis ei ole hagimenetluses tõend.

Kostja on menetluse käigus esitanud vastuväited kõigile hageja faktiväidetele.

Hageja ei ole tõendanud lepinguliste suhete olemasolu kostjaga kantud kulude hüvitamise osas.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kohustatud hüvitama garaažikanalisse kogunenud vee

tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud ehitusmaterjalide maksumuse.

15. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. detsembri 2017

otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta 95%

kostja menetluskuludest hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja palub

jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

Hageja esitas käesolevas asjas nõudeid kogusummas 8700 eurot, millest maakohus rahuldas

nõude summas 432 eurot ehk 5% ulatuses. Maakohus oleks pidanud TsMS § 163 kohaldama

selliselt, et jagab menetluskulud proportsioonis rahuldatud nõudega.

Hageja nõue summas 4200 eurot oli esitatud alusetult, kuna hageja oli vastuvõtuviivituses.

Kostjal puudus hageja pangakonto number, kuhu raha kanda ning kostja esitas hagejale selle

selgitamiseks kirjalikke päringuid. Enne hagi esitamist ei pöördunud hageja kostja poole

summa tagastamiseks ja ei esitanud andmeid selle kohta, kuhu oleks võimalik raha tagastada.

Hageja ja kostja juhatuse liikme isiklikul kohtumisel loobus hageja andmete esitamisest ning

avaldas, et saab raha kohtu kaudu. Alles pärast 14. juuni 2017 kohtuistungit esitas hageja

kostjale andmed raha tagastamiseks.

Antud juhul on täidetud VÕS § 119 eeldused, kuna kostja pakkus hagejale 4200 euro

tagastamist ja hageja ei võtnud seda vastu. Kostjal ei olnud võimalust nimetatud summat

hagejale sularahas tagastada, kuna poolte vahel olid pingelised suhted. Kui kostja oleks seda

teinud, oleks tal hiljem tekkinud probleem raha tagastamise tõendamisega. Kostja ei ole nõus

sellega, et pidi hoiustama raha notari juures. Selleks peaksid esinema erandlikud asjaolud,

näiteks võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja. Raha hoiustamine notari juures

oleks seotud täiendavate kulutustega. VÕS § 120 lg-test 1 ja 2 ei tulene, et raha hoiustamine on

võlgniku jaoks kohustuslik.

16. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei nõustu hageja, et tema nõudeks oli 8700 eurot. Hageja nõue on

viimasel kohtuistungil täpsustatud nõue 1977,33 eurot, mistõttu ei ole kostja toodud

proportsioon kohane. Samuti ei nõustu hageja väitega, et ta oli vastuvõtuviivituses. Kostja

väide, et tal ei olnud võimalik hagejale raha sularahas tagastada, ei ole eluliselt usutav. Kostja

väide, nagu maakohus oleks väitnud, et kostja pidi raha notari juures hoiustama, on väär.

Maakohus on märkinud, et kostjal oli võimalus raha notari juures hoiustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb muuta hagi rahuldamise ulatuse osas ja

täiendavalt mõista kostjalt hageja kasuks välja 118 eurot. Muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi hagi osalise rahuldamata jätmise osas. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta

poolte

endi

kanda.

Apellatsioonkaebus

kuulub

rahuldamisele

osaliselt

ja

vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 432 eurot

(kulutatud betooni eest) ja viivise. Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, otsus on

jõustunud ning ringkonnakohtu istungil antud poolte seletuste kohaselt ka täidetud.

Apellant vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse osas ja palub kostjalt välja

mõista täiendavalt 1545,33 eurot, millest garaažile paigaldatud rippluku maksumuseks on 166

eurot, ehitusprahi utiliseerimise kulu 32,05 eurot, garaaži ehitamiseks kasutatud niiskuskindla

plaadi maksumus on 118 eurot ja garaaži kanalis liigvee poolt kahjustatud ehitusmaterjali

maksumus on 1209,28 eurot.

19. Hagis avaldatu kohaselt võeti hageja kostja liikmeks, kuid tema kasutusse antud

garaažiboks oli lõpuni ehitamata, vajalikud tööd teostas hageja kokkuleppel kostjaga oma

jõudude ja kuluga. Hageja tasus kostjale garaažiboksi kasutamise eest 4200 eurot, mis on talle

kohtumenetluse ajal tagastatud. Esialgse arusaamise kohaselt sõlmis hageja kostjaga

garaažiboksi ostutehingu, kuid hilisemalt selgus, et kinnistu, millel asub garaažiboks, ei kuulu

kostjale, vaid kostja seaduslikule esindajale V. Golubetsile. Maakohus märkis, et hageja väitel

tegi ta ehitustöid kokkuleppel kostjaga ning kostja nõustus tööde hüvitamisega, kuid hageja ei

ole selliste kokkulepete (lepingu) olemasolu poolte vahel kostja kantud kulutuste hüvitamiseks

tõendanud. Garaaži kanalis kahjustatud ehitusmaterjali väärtuse hüvitamise nõuet käsitles

maakohus õigusvastaselt kahju tekitamise nõudena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 tähenduses,

mille jättis tõendamatuse tõttu rahuldamata. Maakohus leidis muuhulgas, et hageja ei ole

tõendanud, millal hageja kostjale kerkinud veetasemest ja tekkinud kahjust teatas.

Apellatsioonkaebuses märkis hageja, et tulvavesi sattus garaažiboksi kanalisse kostja süül

seoses asjaoluga, et ehitustööde käigus kahjustas kostja garaažiboksi tagumist seina, mille tõttu

tekkis garaaži avaus (või suured praod). Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et ta pidas

pärast 4200 euro maksmist end garaažiboksi omanikuks ja tegemist on omaniku hagiga kostja

kui ehitaja vastu. Samuti avaldas hageja, et hagi tuleneb müügilepingust.

20. Kostja hagi ei tunnista. Maakohtus avaldas kostja, et hageja kasutusse anti valmisehitatud

garaažiboks. Ringkonnakohtus avaldas kostja, et garaažid kuuluvad arvatavasti maaomanikule,

sõlmitud on võlaõiguslikud kokkulepped maaomaniku ja kostja vahel. Kostja tegutseb

maaomaniku huvides. Hageja tasus kostjale 4200 eurot tasuna kostja liikmesuse ja garaaži

kasutamise eest. Müügilepingut ei ole sõlmitud. Tulvavett kanalis ei ole olnud. Hageja ei ole

garaažiboksi vabastanud.

21. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Hageja valib isiku, kelle vastu oma nõue esitada ja kes on asjas kostjaks.

Käesoleval juhul on hageja oma nõude esitanud MTÜ Garaažiühing Looga-Mikro vastu.

Põhikirja (I kd lk 26) kohaselt on garaažiühing garaažiomanike mittetulundusühing, ühingu

tegevuse eesmärgiks on garaažiomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki ühine

majandamine, ühiste kommunikatsioonide rajamine ja hooldamine ning garaažiühingu liikmete

ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatu andmetel on XXX Kohtla-Järve linnas Ahtme

linnaosas asuva maatüki omanikuks Viktor Gorobets, kes on kostja juhatuse liige. Garaažiboks,

mida hageja kasutas ja enda väidete kohaselt parendas, ei kuulu kostjale vaid V. Gorobetsile,

kelle vastu ei ole hageja nõudeid esitanud. Kuna hageja seletuste kohaselt maksis ta

garaažiboksi kasutusse saamise eest 4200 eurot kostjale, siis ei saa poolte vahel olla

müügilepingut ja seega ei saa hagejal olla müügilepingust tulenevaid nõudeõigusi.

Kuigi hageja ei saanud garaaži omanikuks, võeti ta vastu ühistu (mittetulundusühing) liikmeks.

Kostja ise on samuti käsitlenud hagejat ühistu liikmena ja garaažiboksi kasutajana (I kd lk 12).

Vastavalt tuleb tõlgendada ka kostja põhikirja.

22. Kostja ei ole eitanud, et ta on hagejalt saanud 4200 eurot hageja kasutusse garaažiboksi

andmise eest. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega selles, et maakohus ei ole oma

otsustuses olnud järjekindel ja on vaatamata tuvastatud pooltevahelise parendustööde

hüvitamise kokkuleppe puudumisele hagi osaliselt garaažipöranda betoneerimise osas

rahuldanud, viitamata seejuures ühelegi õiguslikule alusele. Maakohtu ebajärjekindel otsustus

ei ole aga aluseks maakohtu otsuse muutmisele hageja poolt soovitud ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamine 432 euro osas, mis kulus garaažipõranda

betoneerimisele, oli võimalik rahuldada kostja põhikirja p 27 alusel, mille kohaselt ühingu

liikmete materjalide kasutamisel garaažide remondiks ja korrashoiuks hüvitab ühing nende

maksumuse. Põhikirja p 16.1 lg 5 kohaselt oli kostja liikmel õigus teha garaažide säilimiseks

vajalikke toiminguid. Seega saab hageja põhikirja alusel nõuda kostjalt ka muude garaaži

remondiks ja korrashoiuks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui ta neid kulutusi tõendab.

Hageja nõutavad garaažipõranda betoneerimisega (sh rakiste tegemine) ja uste tugevdamisega

seotud kulutused on TsÜS § 63 tähenduses vajalikud kulutused, kuna nendega säilitatakse eset

või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.

23. Ringkonnakohus leiab, et lisaks maakohtu poolt välja mõistetud 432 eurole tuleb kostjalt

välja mõista niiskuskindla seinaplaadi maksumus 118 eurot, millest 3 plaati on paigaldatud

garaaživäravate tugevdamiseks ja ülejäänud 7 plaati kasutati betoonitöödel rakiste

valmistamiseks. Hagi on selles osas võimalik rahuldada kostja põhikirja p 27 alusel, mille alusel

on kostja kohustatud hüvitama ühingu liikmetele garaaži remondiks ja korrashoiuks kasutatud

materjalide maksumuse.

Hageja tõendab niiskuskindlate seinaplaatide (10 tk) maksumust 118 eurot Plaadikeskus arve-

saatelehega (II kd lk 4). Kostja nõustus, et paigaldatud on 3 seinaplaati kokku summas 35,40

eurot. Hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt kasutas ta ülejäänud seinaplaate saalungite

tegemiseks (III kd lk 34). Kostja on nõustunud (III kd lk 13), et vaidlust ei ole selles, et

garaažipõrand on betoneeritud ja see asjaolu ei vaja täiendavalt kinnitust. Sellise seisukoha

avaldas kostja vastuseks hageja taotlusele kuulata üle tunnistajatena M. Nikolaev ja S. Shilov,

keda hageja taotles maakohtus üle kuulata tunnistajatena garaažipõranda betoneerimise osas,

sh raketiste koostamise osas (III kd lk 5). Seega on kostja nõustunud ka hageja väitega, et

põranda betoneerimine eeldas rakiste valmistamist, milleks hageja seletuste kohaselt kasutas ta

ehitusplaati.

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ehitusprahi utiliseerimise kulu osas ei

ole hageja nõue tõendatud. Hageja soovib ehitusprahi utiliseerimise kulu 32,05 eurot tõendada

Uikala Prügila arvega, mis on väljastatud S.Shilovi nimele (II kd lk 2). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et kolmanda isiku nimele esitatud arvega ei saa tõendada

kulude kandmist.

25. Hageja soovib ukseluku paigaldamist tõendada 1. veebruari 2017 hinnapakkumisega (II kd

lk 3) lukule Elbor Sapfir hinnaga 166 eurot. Kostja väitel on paigaldatud luku hind tõendamata,

garaažiboksi valdus on üle andmata, samuti ei soovi kostja võtta ukselukku enda omandisse.

Maakohus ei ole hinnapakkumist tõendiks lugenud, sest 2017. a pakkumises esitatud hind võib

erineda 2014. aastast, mil lukk hageja väitel soetati, hinnast.

Ringkonnakohus leiab, et põhikirja p 27 alusel ukseluku soetamiskulu hüvitamisele ei kuulu,

kuna tegemist ei ole garaaži remondiks ja korrashoiuks tehtud kuluga. Ringkonnakohus nõustub

kostjaga, et valduse üleandmisel on hagejal võimalik endal ukselukk eemaldada ja kaasa võtta.

26. Maakohus on garaaži kanalisse kogunenud vee tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud

ehitusmaterjalide hinna hüvitamise nõuet käsitlenud õigusvastaselt kahju tekitamise nõudena.

Hageja peab kostjat vastutavaks, sest kostja olevat ehitustööde käigus kahjustanud garaaži

tagumist seina ja teinud võimalikuks vee tungimise garaaži kanalisse. Samas on hageja nõudnud

sama kahju hüvitamist ka garaaži väidetavale müügilepingule tuginedes. Ringkonnakohus

leiab, et olukorras, kus selliseid lepingulisi suhteid ei ole võimalik asja materjalide alusel

tuvastada ning nõude aluseks ei saa olla ka ühingu põhikiri, on maakohus põhjendatult kaalunud

nõude põhjendatust deliktilise vastutuse sätete alusel.

27. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse

kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja

kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud

õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise

(RKTKo nr 3-2-1-132-16; RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 15; RKTKo nr 3-2-1-38-16, p 11;

RKTKo nr 3-2-1-45-16, p 14). (p 14)

Hageja seletuse kohaselt valgus garaaži kanalisse lumesulamisvesi ja uputusest teatamine

kostjale toimus suuliselt (III kd lk 35). Kostja vaidlustab hageja väite, et garaažiboksis on olnud

vesi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise eeldusi tõendanud. Asjakohased ei ole hageja etteheited apellatsioonkaebuses

maakohtule, et maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse paikkondliku vaatluse teostamiseks

ning jättis hindamata hageja esitatud fotod. Kohtumenetluse käigus läbiviidava paikkondliku

vaatluse käigus ei ole võimalik kohtul tuvastada hageja soovitut, et „garaaži tagumises seinas

on sedavõrd suured praod, mille kaudu tulvavesi sisse pääseb“. Samal põhjusel ei ole võimalik

hageja soovitut kohtul tuvastada fotode vaatlemise kaudu. Hageja heidab kostjale ette

ebakvaliteetse ehitamisega kahju tekitamist. Hageja ei ole kogu menetluse vältel, sh

apellatsioonkaebuses, selgelt avaldanud, millal kostja talle õigusvastaselt kahju tekitas, sh

millal toimus vee leke läbi seina. Seejuures on hageja andnud kahju tekkimise osas

vasturääkivaid selgitusi. Hageja on sündmusi üritanud dateerida üksnes 10. juuli 2017

menetlusdokumendis (II kd lk 170-173), mille kohaselt tuli keldrisse vesi 2014-2015 talvel.

Edasi samas menetlusdokumendis hageja selgitab, et praod tekitas kostja garaaži seina 2015

novembrikuus alanud ehitustööde käigus. Kesoro Jõhvi OÜ sularahaarved, millega hageja

soovib tõendada kahju suurust, on väljastatud 30. jaanuaril 2015 ja 27. aprillil 2015. Seega on

põhjendatud maakohtu seisukoht, et kohtule jääb ebaselgeks milline ehitusmaterjal, millises

koguses veetõusu tõttu kasutuskõlbmatuks muutus ja hageja enda ütlused on selles osas

vasturääkivad. Ringkonnakohus lisab, et tõendamata on nii vee tungimine garaaži, aeg, millal

see toimus kui ka hagejal tekkinud kahju. Maakohus on jätnud põhjendatult hageja nõude

Kesori Jõhvi OÜ-st ostetud materjalide osas summas 1209,28 eurot rahuldamata.

28. Kuigi hageja on esitanud pärast apellatsioonkaebuse esitamist 18. märtsi 2018

menetlusdokumendis (III kd lk 90) taotlused tunnistajate ja ehituseksperdi kaasamiseks, ei

soovinud hageja nimetatud taotluse lahendamist ringkonnakohtu 17. aprilli 2018 istungil,

avaldades ringkonnakohtule, et tal taotlused puuduvad. Ringkonnakohus peab vajalikuks

märkida, et TsMS § 633 lg 4-6 kohaselt peab apellant kaebusele lisama kõik dokumentaalsed

tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud, samuti kõik taotlused tunnistaja ära

kuulamiseks või ekspertiisi korraldamiseks. Hageja ei ole seda nõuet järginud. Ringkonnakohus

jätab need hageja taotlused tähelepanuta.

29. Kostja on esitanud vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis koos hagi osalise rahuldamisega menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja leiab, et hageja esitas nõudeid kogusummas

8700 eurot, millest kohus rahuldas nõudes suurusega 432 eurot, mistõttu tulnuks kostja

menetluskuludest 95 % jätta hageja kanda.

Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 163 lg 1 võimaldab kohtul jaotada hagi

osalise rahuldamise korral menetluskulud kolmel erineval viisi: pooled kannavad

menetluskulud võrdsetest osades, kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või kohus jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul

on maakohus valinud menetluskulude jaotamiseks kolmanda võimaliku viisi ning on oma

seisukohta ka põhjendanud.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pidas maakohus hagi esitamise ajal 4200 euro nõude

esitamist osamaksu tagastamiseks põhjendatuks. Ringkonnakohus arvestab kõiki garaažiboksi

hageja kasutusse andmise ja selle eest tasu võtmise asjaolusid kogumis ja ei nõustu kostja

seisukohaga, et hageja nõue summas 4200 eurot oli esitatud kohtule alusetult, kuna hageja oli

ise vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes ja ei võtnud täitmist vastu. Vaidlust ei ole selles,

et hageja sai kostja juhatuse otsuse ta kostja liikmetest välja arvata koos kostjat esindava

advokaadi nõudekirjaga kätte 28. märtsil 2016 (I kd lk 68). Juhatuse otsuses ega nõudekirjas ei

olnud esitatud hagejale nõuet avaldada kostjale pangakonto number raha tagastamiseks.

Nõudekirjas ei ole raha tagastamist üldse käsitletud (I kd lk 67). Päringu pangakonto numbri

teadasaamiseks tegi kostja hagejale alles 27. oktoobril 2016 (I kd lk 69-70), st pärast hagi

esitamist 4. augustil 2016. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ei nõustu kostja seisukohaga, et

notari juures raha hoiustamiseks kohustuse täitmise eesmärgil peavad olema erandlikud

asjaolud ning käesoleval juhul ei oleks kohustuse täitmine notari kaudu olnud põhjendatud.

Arvestades pooltevahelisi pingelisi suhteid olnuks selline kohustuste täitmise viis asjakohane.

Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagi esitamise ajal oli hageja õigustatud esitama

hagi ka 4013,88 euro nõudes (4200 eurot tasu garaažiboksi kasutamise eest, millest on maha

arvestatud kostja poolt tasaarvestatud kulud). Kostja rahuldas hagi selles osas pärast hagi

esitamist 15. juunil 2017. Ka hagist loobumisel seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 4). Seega on maakohtu

seisukoht jätta menetluskulud poolte endi kanda põhjendatud. Kuigi ringkonnakohus rahuldab

hagi täiendavalt 118 euro osas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu seisukohta

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

30. Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise väikest ulatust ringkonnakohtus ja

vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel

menetluskulud ringkonnakohtus samuti poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks