3-18-288/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-288 Haldusasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluse alus ringkonnakohtus Andri Ladevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andri Ladev

RESOLUTSIOON 1. Võtta asja materjalide juurde asjas nr 3-18-266 esitatud Andri Ladevi ravilugu. 2. Jätta Andri Ladevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2018. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav Andri Ladev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt 21. detsembril 2017 tuli kaebaja koolist, kui vangla sektoris oli viis narkokoera. See valmistas talle hirmu ja kannatusi, mis ei saa olla paratamatult vangistusega kaasnev. Vastavalt tuleb talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta 2000 eurot. 2. Pärast kaebuse käiguta jätmist kaebuse nõude ja tekkinud kahju kohta täiendavate põhjenduste esitamise tagastas Tartu Halduskohus kaebuse 9. märtsi 2018. a määrusega. Kohus selgitas, et Vangistusseaduse (VangS) § 701 lg 1 p 2 ja § 71 lg 5 järgi on vangla erivahendina teenistuskoera kasutamine lubatud muu hulgas narkootilise või psühhotroopse aine avastamiseks, mistõttu koerte viibimine elusektoris oli eelduslikult õiguspärane. Isegi, kui möönda kaebajale kahju tekkimist, kuna kaebaja kardab koeri, siis ei saanud vangla tegevus põhjustada mittevaralist kahju määras, mis tingiks selle hüvitamise rahas. Teenistuslooma nägemine ja temaga ühes ruumis viibimine võis põhjustada küll ebamugavustunnet ja ärevust, kuid tegemist oli väga lühiajalise ja väheintensiivse õiguse riivega. Nendel asjaoludel ei pidanud kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks ja tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. A. Ladev esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2018. a määruse tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et jättis kohtule kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud ja hiljem pikendatud tähtaja jooksul vastamata, kuna Tartu Vangla ei väljastanud kaebajale tähtaegselt teabenõude korras taotletud tõendit. Tõendi saamisel esitas ta selle haldusasjas nr 3-18-266 ning taotleb selle võtmist ka käesoleva asja materjalide juurde. Kaebaja hinnangul on talle kahju tekitatud. Igakordsel koera nägemisel on ta taotlenud arstiabi, kui ei ole seda saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei kord. 5. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-18-266 13. märtsi 2018. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendi. Tõendina esitatud nähtub, et A. Ladev on kaevanud jalavalu seoses politseikoera tekitatud vigastusega ja väitnud vigastuse saamise järel tekkinud hirmu koerte eest. Ringkonnakohus hinnangul ei saa nimetatud tõendist aga järeldada, et kaebuses kirjeldatud asjaoludel oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivatud või et juba ainuüksi lühiajaline koera läheduses viibimine tooks kaebajale kaasa olulisi kannatusi. Kuigi kaebaja on kartust korduvalt väitnud, ei ole talle selle tõttu ravi määratud. Samuti ei ole arst teinud vanglale ettekirjutusi kaebaja kinnipidamistingimuste kohta, et vältida kaebaja kokkupuuteid teenistuskoertega. Seetõttu isegi juhul, kui rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahju tekkimine oleks võimalik, tuleb eitada vangla süüd sellise kahju põhjustamises. 6. Halduskohtu antud tähtaja jooksul kaebuse puuduste kõrvaldamiseks kohtule vastamata jättes loobus A. Ladev võimalusest selgitada, milles väljendus ja kuidas avaldus tema käitumises koeraga kohtumisel kogetu või milliseid tagajärgi see kaebajale põhjustas. Selgitusi ei ole A. Ladev esitanud ka määruskaebuses. Ka need asjaolud omakorda kinnitavad, et kaebaja ise ei tajunud situatsiooni sedavõrd intensiivselt, et olukorra kirjeldamine kaebuse esitamisel olnuks esmase tähtsusega. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse asjaoludel ei saa eeldada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaalul olevat õigushüve arvestades ei näe ringkonnakohus siinjuures võimalust kaebuse väiteid mõistlike jõupingutustega tõendada ning jagab seetõttu halduskohtu seisukohta, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. /allkirjastatud digitaalselt/