4-18-1478/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-1478

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-1478 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

KE’i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalveskuse ke

kohtuesindusgrupi 02.03.2018. a menetluse otsuse üld

pea 2317,18,000574 201 lg 1 le väärteoasjas nr LS § järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

KE

(isikukood: xxx) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxx Tallinn Harjumaa 10114 E-post: @.ee

Töökoht või õppeasutus

: xxx Karistatus: kehtivaid karistusi ei ole Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Aadress: Tallinn Harjumaa 11316 Rahumäe tee 6/1 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: juhtivuurija Enel Kuiv Menetluse liik

Kirjalik lg 1 alusel menetlus VTMS § 120

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS -st 2 kohus otsustas: § 132 p

1. Rahuldada -

KE’i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 02.03.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,000574.

2. Politseija Piirivalveameti Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 02.03.2018. a üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2317,18,000574 määra osaliselt, s.t karistuse ja kandmise viisi osas.

3.

Mõista ’ile LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest KE

karistuseks rahatrahv 50 (viis 200 (kakssada) eurot. kümme ) trahviühikut, s.o nd

4. KarS § 66 lg te 2 ja 3 alusel määrata ’ile - KE kohtu poolt mõistetud 50 trahviühiku

ehk 200 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumises kümmend) eurot. t, s.t igakuiselt tuleb tasuda 40 (neli

5.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4-18-1478

2

Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg

3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud - le andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo

lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti või e - - postiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab

vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile - lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

02.03.2018. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse üldmenetluse otsuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs väärteoasjas nr 2317,18,000574 KE suhtes (KVM tl 9). Otsusega karistati KE liiklusseaduse ’i ’it (edaspidi: LS) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga.

Menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 1 järgi selle eest, et ta

24.01.2018. a kell 18:30

Harjumaal Tallinnas Vabadust pst 75 aadressil juhtis suunaga Nurme tänava poole

mootorsõidukit registreerimismärgiga nr omamata vastava kategooria mootorsõiduki xxx xxx

juhtimise õigust. Väärte

oprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus sellise tegevuseg KE a LS § 90 lg

1 p-

s 1 sätestatut ja pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. KAEBUS

18.03.2018. a esitas menetlusalune isik kaebuse (kohtu tl 1-2) ning 27.03.2018. a kaebuse KE

täienduse (kohtu tl 6 ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo -11) Politsei-

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 02.03.2018. a üldmenetluse otsuse peale

väärteoasjas nr 2317,18,000574 temale määratud . Menetlusalune isik taotles rahatrahvi

vähendamist ning ositi tasumise võimaldamist 6 kuu jooksul. Kaebuse täienduses märkis

menetlusalune isik, et on nõus kirjaliku menetlusega ilma kohtuistungit korraldamata.

Kaebaja põhjendas oma taotlust rahatrahvi vähendamiseks ja ositi tasumise võimaldamiseks

järgmiselt. Kabeaja hinnangul on temale kohaldatud trahvi maksimummääras ja see pole

õigustatud. Maksimaalse trahvi kohaldamine eeldaks karistust raskendavate asjaolude

esinemist, mida praegu ei olnud. Kaebaja kahetseb oma tegu, mida märkis ta ka

väärteoprotokollis. Samuti tegi kaebaja igati koostööd korrakaitsjatega, mida kinnitab ka

asjaolu, et ta kohtus 18 päeva peale väärteo toimepanemist politseiametnikega, et teha

väärteoprotokolli parandusi. Samuti palus kaebaja arvestada, et tal sündis , mistõttu xxx. a xxx

on tal tekkinud lisaväljaminekuid. Teo toimepanemise ajal oli kaebaja läbinud autokooli,

libedasõidu, tervisekontrolli, elukaaslasest juhendajaga kümneid tuhandeid kilomeetreid ja riiklikule sõidueksamile minemine seisis ajutiselt aja ja raha taga. Kaebuse esitamise hetkeks on menetlusalusel isikul vastava kategooria juhtimisõigus olemas. Menetlusalune isik selgitas,

et ta oli päev enne juhtunut saanud töötervishoiuarstilt teada, et tal on , mistõttu oli kaebaja xxx teadmatuses ja mures, kuna polnud saanud veel aega perearstile. Samal päeval kuulis kaebaja ka sellest, et ta langeb arvatavasti xxx tasuta kohalt tasulisele kohale, mis tõi endaga veebruaris kaasa 270 euro suuruse lisakulu. Lisaks oli menetlusalune isik ahastuses, sest oli samal päeval

läinud elukaaslasega tülli, kes oli seepeale imikuga maale läinud, kuhu kaebaja teel oli xxx

4-18-1478

3 olnudki. Kuna ilmastikutingimused olid sel päeval karmid ja telefonitsi sai elukaaslasega ära lepitud, siis pöördusid nad tagasi, aga Pääskülas lahkus juht roolist ja olles eelmainitud erinevate emotsioonidega vaimselt koormatud, hindas kaebaja valesti oma tolle hetke võimalusi

ning tegi rumala otsuse ja jätkas ise üksinda sõitu kodu poole. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et ta tõesti kahetseb seda tegu ning on sellest kõigest õppinud piisavalt ega korda tehtut enam. Kaebaja majanduslik olukord on kehv, mistõttu on oht, et trahvisummale võivad lisanduda ka kohtutäituri tasud, muud kaudsed kulutused ning piinlikud ebameeldivused.

Hetkel on kaebajal üks nõue juba kohtutäituri menetluses, mille maksegraafikut täidab ta korrektselt ning jäänud on vaid üksikud kuud nõuet tasuda.

3. A SEISUKOHT KOHTUVÄLISE MENETLEJ

13.04.2018. a saabus Harju Maakohtule Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivuurija seisukoht KE ’i

esitatud kaebusele (kohtu tl 15 s seisukohas kaebuse ). Kohtuväline menetleja nõustus kirjaliku läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik 24.01.2018. a kell 18:30

Vabaduse pst 75 juures suunaga Nurme tänava poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on

KE’ile väljastatud juhiluba nr – xxx kehtivusajaga 14.02.2018. a 13.02.2020. a, mille kohaselt

võib ta juhtida B kategooria mootorsõidukit. LS § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust -

liiklusregistri andmete alusel. Eeltoodust tulenevalt puudus KE’il 24.01.2018. a kell 18:30 mootorsõidukit juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Rikkumise toimepanemise hetkel puudus menetlusaluse isiku sõiduoskuse kohta pädeva asutuse vastava kvalifikatsiooniga töötaja hinnang, mis on aluseks juhtimisõiguse saamiseks

ning kaebuses esitatud põhjendus, et rikkumise toimepanemise ajal oli menetlusalune isik

läbinud autokooli, tervisekontrolli, libedasõidu ja läbinud elukaaslasest juhendajaga kümneid

tuhandeid kilomeetreid, ei ole süüd välistavad ega karistust kergendavad asjaolud. Riigikohtu praktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi

juhtimise õiguseta isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot või arestiga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu toime pandud tahtlikult. Kaebuses esitatud väide, et menetlusaluse isiku suhtes kohaldati trahvi maksimummäära, ei ole õige.

Samas leidis kohtuväline menetleja, et ekslikult on otsuse tegemisel jäetud arvestamata

menetlusaluse isiku poolt ütlustes avaldatud kahetsusega ja tulenevalt eeltoodust palus

kohtuväline menetleja tuginedes § s 57 sätestatule teha karistusseadustiku (edaspidi: KarS) -

kohtul rikkumise osas uus otsus, milles arvestada karistust kergendava asjaoluna ütlustes avaldatud kahetsusega. Samuti ei olnud kohtuväline menetleja vastu sellele, kui kohus määrab

KE’ile määratud rahatrahvi tasumise ositi, järgides KarS § 66 lg tes 2 ja 3 sätestatut. -

4. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse määra ning kandmise viisi osas.

4-18-1478

4

4.1. sus

Väärteo koosseis, õigusvasta ja süü

LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine

vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd

väärteoprotokolli ’ile ette mootorsõiduki (KVM tl 1), mitte trammi või kohaselt heidetakse KE

maastikusõiduki, juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas KE on 24.01.2018. a juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Objektiivne koosseis

Abipolitseiniku Klemet-Gustav Tamme ütlustest (KVM tl 3 pöördel) nähtuvalt oli ta

24.01.2018. a patrullteenistuses, kui kell 18:26 märkas mööda Vabaduse puiesteed Tallinna

poole suunaga Nurme tänava poole liikumas mootorsõidukit

xxx registreerimismärgiga nr xxx.

Mootorsõiduk peatati kell 18:30 sinise-punase vilkuriga Vabadust pst 75 aadressil.

Kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit juhtis KE, kellel puudus vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus. autos üksinda. Juht oli

Tunnistaja ütlusi selle kohta, et KE juhtis 24.01.2018. a kell 18:30 Tallinnas Vabaduse puiestee

75 juures mootorsõidukit registreerimismärgiga nr xxx ilma juhtimisõig xxx

useta, kinnitab ka

KE KE ’i 4), mille kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (KVM tl kõrvaldatud

nimetatud kohas eelnimetatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel põhjusel, et tal puudub

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. imiselt kõrvaldatud kuni Isik on juht juhtimisõiguse omandamiseni.

Maanteeameti liiklusregistrist 26.01.2018. a kell 10:23 tehtud väljavõtte kohaselt ei ole ’il KE

ei kehtivaid juhilubasid ega juhtimisõigust (KVM tl 12). Teisest liiklusregistri väljavõttes

t

nähtuvalt on ’ile omistatud B ja B1 kategooriate mootorsõidukit juhtimisõigus 14.02.2018. KE

a (KVM tl 10) ehk

3 nädalat peale praeguses väärteoasjas arutluse all olevat mootorsõiduki

juhtimist. Seega 24.01.2018. a ei saanud KE’il olla B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. -

Kohtuvälise menetleja toimikus on ka CD-R-plaat, millel on 2 videofaili. Esimesest videofailist

nimega 2018-01-24-18h25m38 . a kell 18:25:46 s_normal.avi nähtub, kuidas 24.01.2018

politseisõiduk sõidab pärisuunalistest sõiduradadest vasakpoolsel rajal ning tema kõrvalt

parempoolsest pärisuunalisest sõidurajast möödub valge sõiduauto registreerimismärgiga xxx

nr xxx. Kell 18:25:57 xxx taha parempoolsele reastub politseisõiduk eelnimetatud valge

sõidurajale. Seejärel sõidavad valge

xxx ja politseisõiduk teineteise taga pidevalt, vahel mõned

korrad valgusfoori punase tule ees seisma jäädes, edasi kuni kella 18:28:18-ni, mil

politseis xxõiduk annab vilkuritega eessõitvale valgele le peatumismärguande. Seejärel

videosalvest kella 18:28:21 ajal, mil valge xxx enne us lõppeb näitab parempoolset suunatud

järjekordse punase fooritule ees peatumist Kohtu jaoks on tegemist äratuntava teelõig . uga, s.t

politseisõiduk ja sõidavad Vabadust puiesteel Tallinna kesklinna suunas ning videolõigu xxx

alguses asuvad sõidukid Nõmmel Hiiu piirkonnas ning lõpus Nõmmel Valdeku piirkonnas

. Teisel videofailil nimega 2018-01-24-18h28m39s_normal.avi on näha, et videosalvestus jätkub seal, kus see esimesel salvestusel pooleli jäi. Peale valgusfooris rohelise tule süttimist, keerab

valge xxx koheselt paremale kõrvaltänavasse, temale järgneb politseisõiduk ning mõlemad

peatuvad kella 18:29:00 ajal. Seeg xxx a nähtub mõlemast videost, et valge

registreerimismärgiga nr sõidab vähemalt 3 minutit ja 15 sekundit. xxx ja osaleb liikluses

Seejärel liiguvad kolm politseinikku valge juurde ning hetk hiljem väljub sealt juhikohalt xxx

meesterahvas. Sõidukis teisi reisijaid näha ei ole. Alates Kel 18:30:30- la st nähtub, et valge xxx juht võtab pagasiruumist kotist paberi, mis on sarnane isiku autokooli sõidutundide kaardile ja

näitab seda politseiametnikele. Sealjuures on kohtule esitatud CD-plaadil ka kolm pildifaili,

milledel on fotod väärteoasja materjalidele lisatud ’i autokooli õpingukaardist. KE

KE on 24.01.2018. a kell 19:00-19 pool tundi peale tema :10 toimunud ülekuulamisel ehk vaid

politsei poolt sõiduki juhtimiselt kinnipidamist ja juhtimiselt kõrvaldamist

samuti tunnistanud

mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta (KVM tl 2 2 pöördel). - Menetlusalune isik

4-18-1478

5 selgitas ütlustes, et ta on läbinud autokooli, paar nädalat tagasi ka libedaraja koolituse, läbinud

autokooli eksami ja s 000 kilomeetrit juhendajaga. õitnud umbes 30 Ta oli sõitmas oma elukaaslasele järgi, kes lapsega soovisid Tallinnasse tulla ja roolis oli olnud sõber. Poolel teel otsustati aga elukaaslase soovil, et kuivõrd teeolud on halvad, siis pöörduvad nad tagasi. Sõber läks Pääskülas/Nõmmel maha ja sealtmaalt sõitis menetlusalune isik ise edasi, omamata selleks vastavat sõidukategooriat. Menetlusalune isik väljendas ütlustest, et ta kahetseb seda sõitu, aga

sellele eelnes tõsine kodutüli, kus elukaaslane lahkus xxx oma vanemate juurde. Lisaks sai

menetlusalune isik eelneval päeval teada, et tal on . Kõikide nende asjade kokkulangemise xxx tõttu oli menetlusalune isik mures ning ei käitunud nii nagu õige oleks olnud.

Sealjuures on väärteoasja materjalide juures ’i autokooli õpingukaart, millest nähtuvalt on KE tema B-kategooria õpingukaart avatud 2009. aastal (KVM tl 6) ning ta on läbinud kokku 40 sõidutundi (KVM tl 7), olles õppesõidule teeliikluses lubatud juba 23.10.2009. a (KVM tl 8). Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et KE on 24.01.2018. a kella 18:30 ajal juhtinud Tallinnas

Vabaduse puiesteel suunaga Tallinna kesklinna poole

xxx mootorsõidukit

registreerimismärgiga nr ilma juhtimisõiguseta, mistõttu on xxx ta pannud toime LS § 201 lg-s

1 sätestatud väärteo. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1

kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et

KE pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2

mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

KE - on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi (KVM tl 2 2 pöördel), mille kohaselt oli ta sõitmas oma elukaaslasele järgi, kes lapsega soovisid Tallinnasse tulla ja roolis oli olnud sõber. Poolel teel otsustati aga elukaaslase soovil, et kuivõrd teeolud on halvad, siis pöörduvad nad

tagasi. Sõber läks Pääskülas/Nõmmel maha ja sealtmaalt sõitis menetlusalune isik ise edasi, omamata selleks vastavat sõidukategooriat. Menetlusalune isik selgitas ütlustes, et ta on läbinud

autokooli, paar nädalat tagasi ka libedaraja koolituse, läbinud autokooli eksami ja sõitnud

umbes 30 000 kilomeetrit juhendajaga. lisaks, et Kohtule esitatud kaebuses märkis KE

Maanteeameti eksamitele minemine seisis ajutiselt aja ja raha taga (kohtu tl 1). Kaebuse

esitamise ajaks on menetlusalusele isikule aga vastava kategooria juhtimisõigus omistatud

(kohtu tl 1, KVM tl 10 Seega oli ). KE’i eesmärgiks juhtida mootorsõidukit alates Nõmmelt kuni

koduni kesklinnas xxx ehk omamata samal ajal tänaval (KVM tl 1) üksinda kõrval

sõidujuhendajat. Samas oli teadlik sellest, et tal puudub juht KE imisõigus ning selle saamiseks

on vajalik . Seega oli teadlik 24.01.2018. a, et talle ei ole veel veel läbida riiklikud eksamid KE

juhtimisõigust omistatud (mida kinnitaks juhilubade väljastamine) ning ta ei tohi

mootorsõidukit , kuid sellest hoolimata tahtis ta sõita Nõmmelt ilma juhendajata juhtida

kesklinna ehk tema eesmärgiks oli iseseisvalt mootorsõidukit juhtida. Sealjuures on mootorsõiduki juhtimine tahteline ning eesmärgitatud tegevus. Eeltoodud põhjustel on kohus

seisukohal, et

KE pani LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

Seega on

-

KE täitnud LS § 201 lg s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid KE teos ei esine. Samuti on KE ’i süüvõimeline,

s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane

4-18-1478

6

(sündinud – xxx. aastal KVM tl 1, 10, 11).

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et on pannud toime KE

koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2 järgi.

01 lg 1

4.2. Karistus

Karistuse määr

LS § 201 lg 1 sätestab

0 trahviühikut või aresti Kohtuvälin

sanktsioonina rahatrahvi kuni 20

. e menetleja on KE’ile määranud rahatrahvi 100 trahvühiku ehk 400 euro suuruses summas (KVM

tl 9). Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et talle on kohtuvälise menetleja poolt määratud

trahvisumma maksim . Tegelikkuses on e menetleja aalses määras (kohtu tl 1) kohtuvälin määranud KE’ile rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras.

Kohus leiab, et kuivõrd ’il võimalik mõista KE ei ole kehtivaid karistusi (KVM tl 11), siis on

talle karistus kergema karistusliigi järgi ehk rahatrahv. Kuivõrd LS § ei ole sätestatud -s 2

01

rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi

minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli

eurot. Seega peab

KE’ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 200 trahviühikut (s.o 12 - -800

eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks

00 eurot. ca 100 trahviühikut, s.o 4

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KE ’i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et

väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning pani antud väärteo toime KE kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis suurendab isiku süüd. Samas arvestab kohus sellega, et peale käesoleva väärteo toimepanemist

3 nädalat hiljem omistati ’ile B ja B1 kategooria mootorsõidukit juhtimisõigus (KVM tl KE e

10). V

äärteomaterjalide kohaselt on läbinud autokoolis vajalikud sõidutunnid (KVM tl 7), KE ta on lubatud liiklusesse koos juhendajaga juba 2009. aastal (KVM tl 8), menetlusaluse isiku enda sõnul on ta läbinud koos juhendajaga lisaks autokoolile kümneid tuhandeid kilomeetreid (KVM tl 2; kohtu tl 1) ning oli väärteo toimepanemise ajaks sooritanud ka autokooli eksamid

ja läbinud libedasõidu koolituse Samuti ei nähtunud videosalvestuselt, (KVM tl 2; kohtu tl 1).

et oleks liikluses tekitanud reaalselt ohtlikku olukorda. KE

Kohtuväline menetleja on otsuses leidnud, et ’i puhul puuduvad karistust kergendavad KE asjaolud (KVM tl 9). Samas kohtule esitatud kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja

asunud seisukohale, et ekslikult on otsuse tegemisel jäetud arvestamata menetlusaluse isiku poolt ütlustes avaldatud kahetsusega ja tulenevalt eeltoodust palus kohtuväline menetleja

tuginedes KarS - § s 57 sätestatule teha kohtul rikkumise osas uus otsus, milles arvestada

karistust kergendava asjaoluna ütlustes avaldatud kahetsusega (kohtu tl 15 pöördel)

. Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas avaldatuga, et ’i puhu KE l esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Nimelt on KE kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel öelnud, et ta kahetseb seda sõitu (KVM tl 2 pöördel). Ka koht väljendanud, et ta kahetseb oma ule esitatud kaebuses on KE tegu (kohtu tl 1). , on sellest õppinud ega korda tehtut

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et KarS § s 58 märgitud KE teos ei esine - ’i karistust raskendavaid asjaolusid (KVM tl 9).

Eeltoodust nähtuvalt arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust KE ’i kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et

KE se. ’i süü jääb alla keskmi

4-18-1478

7 Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on

võimalik ’it mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusr KE

egistri

väljavõtte kohaselt ’il ei ole KE kehtivaid karistusi (KVM tl 11). Arvestades lisaks ka seda, et

KE on oma praegust rikkumist tunnistanud ja seda kahetsenud, on kohtul alust uskuda, et tegemist oli juhusliku rikkumisega, mis tulevikus enam ei kordu. Seega eripreventsiooni tõttu

on võimalik ’ile mõista veelgi väiksem karistus, mis võib olla veerand rahatrahvi KE

sanktsioonist. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja

eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud

peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla

isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud

õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus

üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline

karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul on üldpreventsiooni jaoks piisav asjaolu, et hoolimata sellest, et isikul on läbitud autokool ning ta on liikluses läbinud tuhandeid kilomeetreid, ei ole see kõik õigustus asuda autorooli enne, kui

isikule on riik väljastanud juhtimisõiguse, mida tõendab juhiluba. Selliste rikkumiste puhul

peab isik arvestama ka teole gneva karistusega. jär Seega üldpreventsioon praegusel juhul KE’ile mõistetava karistuse määra ei mõjuta.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ’ile määratud KE

100 trahviühiku ehk 400 euro suurune rahatrahv, mis on pool sanktsiooni maksimaalsest

määrast, on süü suurust ning eripre KE’i ventsiooni arvestades liiga range. Siiski ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks karistuse määramist minimaalses määras. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra ning teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega mõistab ’ile LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo t KE

oimepanemise eest

karistuseks 50 trahviühiku ehk 20 , mis on ¼ sanktsioonist

0 euro suuruse rahatrahvi . Trahvi tasumine ositi

Kaebuses taotles

KE rahatrahvi tasumise võimaldamist ositi 6 kuu jooksul (kohtu tl 1 pöördel). Taotlust on menetlusalune isik põhjendanud sellega, et tal on üks ülalpeetav ning viimasel ajal

on tal tekkinud ka ettenägematuid kulutusi (kohtu tl 1). Ühtlasi on tal üks nõue hetkel juba

kohtutäituri menetluses, mille maksegraafikut ta järgib, kuid ta ei soo m nõudeid viks, et rohke

läheks kohtutäiturile täitmiseks (kohtu tl 1). ’ile Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et KE

võib võimaldada rahatrahvi ositi tasumist. Ka kohtuväline menetleja ei ole kirjalikus seisukohas

olnud vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele (kohtu tl pöördel). 15

KarS § 66 lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta.

Kuivõrd kohtule ei ole teada ’i sissetulekute suurus, siis lähtub kohus käesoleval juhul KE

mõistetud rahatrahvi suurusest ning leiab, et ’ile võib anda võimaluse tasuda temale KE

kohtu

poolt

0 euro suurune rahatrahv ositi 5 mõistetud 20 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt kuulub tasumisele 40 eurot. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini

ja igakuiselt suuremates osamaksetes, kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24

lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse.

4-18-1478

8

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)