2-16-18661/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Marget Henriksen, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18661

Tsiviilasi

Osaühingu Y hagi XX vastu võla saamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.09.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

XX apellatsioonkaebuse osas 140,40 eurot

Osaühingu Y apellatsioonkaebuse osas 359,60 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Osaühingu Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Y (registrikood: XXXXXXXX),

seaduslik esindaja EA

Kostja: XX (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Pille Tees

Istungi toimumise aeg

11.04.2018

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja EA

RESOLUTSIOON:

1. Täpsustada Harju Maakohtu 14.09.2017 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

2. XX ja Osaühingu Y apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu,

mille

tegemiseks

ta

menetlusabi

taotleb.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 13.12.2016 esitas Osaühing Y (hageja) hagi XX (kostja) vastu võla 164 eurot ja

kahjuhüvitise 336 eurot välja mõistmiseks. Hageja tugines oma nõudes VÕS § 105 lg-

le 5, §-le 108, §-le 127 ja § 134 lg-le 5.

2. Kostja tellis hagejalt peolaua 40 inimesele 1. maiks 2015. Hageja tegi kostjale

hinnapakkumise summas 964 eurot ja 28.04.2015 tasus kostja ettemaksu arve 500

eurot. Ülejäänud tasu tuli maksta sularahas 01.05.2015. Seda kostja ei teinud ja lubas

maksta tasumata osa ülekandega arve alusel. Hageja esitas kostjale arve nr 161

summas 464 eurot elektrooniliset, millest kostja tasus 300 eurot, maksmata on 164

eurot.

3. Hageja selgitas, et talle oli teatatud, et pidu hakkab šampuselauaga kell 18.00 ja hageja

oli kohal 7 minutit varem, mis oli piisav aeg ettevalmistuste tegemiseks ja arvestusega,

et soojad toidud ei oleks liiga kaua marmiitides. Pearoogade serveerimine hilines

kostjast tulenevatel põhjustel, kuna oli vaja kedagi ära oodata. Hageja ja kostja ei

olnud kokku leppinud teeninduses, vaid üksnes toitude valmistamises. Arve nr 161

koostamise aluseks oli 11.04.2015 hinnapakkumise kiri, kus menüü sai kokku lepitud.

Hageja arvates kostjal oligi plaan mitte maksta teist osamakset ja vastata arvele hinna

alandamise avaldusega.

4. Hageja ei nõustunud kostja 06.05.2015 esitatud pretensiooniga toidu ja teenuse

kvaliteedi osas ja selgitas, et ahjukartulid murenesid ootamise käigus, kuna kostjast

tulenevatest põhjustest sai pearooga serveerida kella 19.30 paiku. Hapukapsas on vaid

jõulumenüüs, muul kasutatakse värsket kapsast. Pretensioonid oleks tulnud esitada

koha peal, ärasöödud toidu puhul ei ole see tagantjärele võimalik, kuid kohapeal ei

esitatud toidu kvaliteedi osas pretensioone. Hageja pidi õhtul minema kostja tordile

järele, mille kostja tõi ja mis asus hageja kodus külmkapis. Arve mittemaksmine on

põhjustanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja juhtum on olnud hageja

juhatuse liikmele kogu aeg segavaks faktoriks hingel ja röövinud temalt aega ja

energiat, mida ta oleks pidanud kasutama ettevõtte arenguks ja käibe tõstmiseks.

Turismiwebis hagejale enam kirju ei tulnud.

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

6. Kostja selgitas, et tellitud olid nii toidud kui teenindus. Peo käigus ilmnesid erinevad

probleemid teeninduse kui ka toidu kvaliteedi osas ning kostja juhtis juba siis hageja

tähelepanu erinevatele puudustele, sh kokkulepitud kellaaegadest kinnipidamata

jätmisele. Kostja esitas 06.05.2015 hagejale pretensiooni toidu ja teenuse kvaliteedi

osas ja hinna alandamise avalduse. Hageja ei ole vaatamata kostja palvetele esitatud

arvet detailselt selgitanud, mistõttu ei ole kostjal võimalik kuidagi üheselt kindlaks

teha mittekohase täitmise väärtust ning kostja palus seda teha kohtul. Hageja tunnistas

rikkumisi, aga viitas seejuures suutmatusele kokkulepetest kinni pidada teeninduse

korralduslike küsimuste tõttu.

7. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata. Tõendamata oli hagis otsese

varalise kahjuna kui saamata jäänud tuluna märgitud nõuete aluseks olevad asjaolud

s.h kahju suurus ning samuti põhjuslik seos väidetava rikkumise ja tekkinud kahju

vahel. Hageja esindajale väidetavalt tekkinud üleelamiste ülekandmine hageja kui

äriühingu mittevaraliseks kahjuks ei olnud põhjendatud. Pretensiooni esitamine ja

hinna alandamise avalduse esitamine ei saa äriühingule kaasa tuua mittevaralist kahju.

Esimese astme kohtu otsus

8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja tasumata toidu

ja teenuse eest 140,40 eurot ja jättis kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Maakohus

jättis menetluskulud 28% ulatuses kostja kanda ja 72% ulatuses hageja kanda ning

määras hageja menetluskulude suuruseks 28 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks

360 eurot, tasaarvestas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja 332 eurot.

9. Asjas

puudus

vaidlus

selles,

et

kostja

esitas

läbi

interneti

keskkonna

www.puhkaeestis.ee infopäringu sooviga saada toitlustusteenust 01.05.2015 peole 40

inimesele.

Kostja

soovis

peolauale

kartulisalatit,

Kreeka

salatit,

rosoljet,

sidrunimahlaga marineeritud oa salatit, singirulle juustutäidisega, seafileerulaadi,

täidetud munasid kalamarjaga, tomatit suitsukalatäidisega, lõheroosi, kilurulle

munatäidisega, Arendsburgi rollmopse, juustuvalikut viinamarjadega ja pearoaks

suitsupeekoni veiserulle, küpsetatud lõhet ning ahjukartulit. Lisaks tellis kostja kohvi,

morssi, teed, koduleiba ja ürdivõid. 11.04.2015 e-kirjaga tegi hageja esindaja EA

kostja tellitud toitlustusele hinnapakkumise summas 925,50 eurot, märkides, et

lisandub alkoholi klaasidega teenindustasu 1 euro täiskasvanu kohta. 27.04.2015 e-

kirjas täpsustasid pooled üle, et praadide osas tuleb pikukesi kaheksa. Kostja tasus

ettemaksuna 500 eurot. 05.05.2015 esitas hageja kostjale arve nr 161 summas

464 eurot ning hiljem kordusarve. Kostja tasus arvest 300 eurot.

10. Pooltel oli vaidlus selle üle, kas töö vastas nõuetele, kas kostjal esines alus hinna

alandamiseks ning kas hagejale oli tekkinud kahju.

11. Puudus vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635

lg 4) toitlustusteenuse saamiseks. Hageja esitas ühe nõudena lepingu täitmise nõude

VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1 alusel. Hageja nõudis kostjalt 05.05.2015 esitatud

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

arve nr 161 tasumist tasumata osas, s.o 164 eurot. Pooled ei vaielnud kokkulepitud

tasu kogumaksumuse üle. Kostja leidis, et tal on õigus alandada hinda, kuna

01.05.2015 toimunud peo käigus ilmnesid erinevad probleemid nii tellitud teeninduse

kui toidu kvaliteedi osas. Kostja esitas 06.05.2015 pretensiooni/hinna alandamise

avalduse (tl 13–14). Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega töö kvaliteedi ega

teeninduse osas. Kuna kostja tugines tööde lepingutingimustele mittevastavusele, oli

kostja kohustus tõendada tööde mittevastavust.

12. Tõendamata oli, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, mis kell hageja pidi peopaika

kohale tulema. Puudus vaidlus, et peo algusaeg oli kl 18.00, mil pidi olema valmis

šampuselaud koos suupistetega. Külma ja sooja toidulaua osas ei nähtu asja

materjalidest poolte kokkuleppeid kellaaja osas. Kostja ei vaielnud vastu hageja

väidetele, mille kohaselt sooja toidu serveerimine hilines kostja palvel kellegi

ootamise vajaduse tõttu. Ei ole tõendatud, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et

külalised pidid istuma lauda kl 18.00 ja saama kohe sooja toitu. On eluliselt usutav, et

kui pidu algab kl 18.00 šampuselauaga, siis sooja toidu serveerimine tuleb pärast

tervitussõnade, kõnede pidamist ja eelroa söömist.

13. Maakohtu hinnangul on asjas tõendatud, et puudused esinesid ahjukartuli ja

magushapukapsa kvaliteedis ning lõheroosi ajalises serveerimises.

14. Tellitud ahjukartulite asemel pakuti kostja väidete kohaselt keedukartulit, mis nägi

välja nagu purustatud sodi (tl 13). Hageja on poolte kirjavahetuses (tl 8) ja

kohtumenetluses möönnud, et kartulid lagunesid marmiidis seismise tõttu koost. Seega

on tõendatud, et ahjukartulid ei vastanud tavaliselt seda liiki toidule omasele

kvaliteedile, mida tellija võis mõistlikult eeldada.

15. Kostja väidetel tellis ta magushapukapsa, kuid pakuti hoopis kummalist värskekapsa

möginat (tl 13). Hageja märkis, et hapukapsas ei käinud veisefileerullide juurde ning

hapukapsas on neil vaid jõulumenüüs. Kohtule esitatud tõendist, s.o ekraanitõmmis

hageja poolt pakutavatest toitudest nähtub, et magushapukapsas kuulub praadidest

hakklihapikukeste juurde (tl 71). Poolte vahel 2015. aasta aprillis peetud

kirjavahetusest nähtub, et kostja tellis pikukesi 8 portsjonit (tl 10). Seega on tõendatud,

et hageja pidi serveerima kaheksa portsjoni juures menüüs kirjas olevat

magushapukapsast. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et hapukapsast ei serveeritud.

Seega on kostja etteheide magushapukapsa osas tõendatud.

16. Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et kaste ei vastanud lepingutingimustele.

Hageja

kinnitas

ise,

et

lõheroos

ei

vastanud

ajalise

serveerimise

osas

lepingutingimustele. Pooltel oli erinev arusaam Arensburgi rollmopsidest, kuid see ei

tähenda veel lepingu rikkumist. Kostja ei tõendanud lepingu rikkumist, kuna esitatud

tõenditest ei nähtu, et rollmopsid pidid olema heeringast. Nähtuvalt 11.04.2015 tehtud

hinnapakkumisest

tegi

hageja

hinnapakkumise

toitudele.

Kohtule

esitatud

materjalidest ei selgu kokkuleppeid teeninduse kellaaegade ja kestuse osas. Seega

pidas maakohus

kostja pretensioone kellaaegadest

mittekinnipidamise osas

tõendamatuks ja alusetuks. Kuna kohv ja morss oli sama hinnaga ning vähesema kohvi

asemel oli rohkem morssi, puudus alus lugeda tööd mittevastavaks. Teeninduse

kvaliteedi osas leidis maakohus, et tegemist oli kostja subjektiivse ja tõendamata

hinnanguga. Kostja on lisaks märkinud, et salatit seati portsudeks valmis paljaste

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

kätega. Kostja ei selgitanud, millisele lepingus kokku lepitud tingimusele salati

portsudeks valmis seadmine ei vastanud. Kostja ei tõendanud oma väidet

ebakvaliteetse liha osas. Kostja subjektiivne ja emotsionaalne hinnang hageja

töökorraldusele ei ole arvestatav objektiivse lepingupuudusena. Kostja väide

singirullide puuduste kohta oli hinnanguline ja tõendamata. Lõplik nõude ja laudade-

toolide koristamine ei olnud lepingu järgi hageja kohustus, seega ei olnud koristamata

jätmine lepinguline puudus.

17. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise,

võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja

mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase

ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse

asjaolusid arvestades kohus. Kostja palus kohtul määrata kohase ja mittekohase

täitmise väärtusi.

18. Hageja tehtud hinnapakkumisest (tl 11) ja menüü väljavõttest (tl 71) nähtub, et kartulit

serveeriti pikukese prae ja suitsupeekoni-veisefileerullide prae juurde. Pikukese

portsjone oli tellitud kokku 8 hinnaga 5 eurot portsjon ja veisefilee praade 32 hinnaga

7,50 eurot portsjon. Maakohus hindas kartuli kui tooraine suhteliselt madalat hinda

ning muid praadide koostisosi arvestades, et kartuli väärtuseks nimetatud praadides

saab pidada 0,50 eurot prae kohta. Kartulit ei jäetud serveerimata, vaid see oli

lagunenud, mis tähendas mõningast kvaliteedi ja väljanägemise langust. Maakohus

pidas mittekohaseks väärtuseks 0,30 eurot portsjoni kohta ning luges kostja hinna

alandamise avaldust kartuli osas põhjendatuks 8 euro ulatuses (0,5 – 0,3) x 40.

19. Magushapukapsast tuli serveerida 8 pikukese portsjoni juurde. Maakohus hindas

magushapukapsa kohaseks väärtuseks prae hinnast samuti 0,50 eurot. Võttes arvesse,

et hageja serveeris hapukapsa asemel värsket kapsast, pidas maakohus mittekohaseks

väärtuseks 0,3 eurot portsjoni kohta ning luges kostja hinna alandamise avalduse

magushapukapsast puudutavas osas põhjendatuks 1,60 euro ulatuses (0,5 – 0,3) x 8.

20. Lõheroosi hind oli 1,40 eurot inimese kohta ning inimesi oli kokku 40 (tl 11). Seega

oli kohane väärtus 56 eurot. Lõheroos serveeriti õhtul koos tordiga, seega valel ajal.

Kostja ei toonud esile, et lõheroos jäi hilisema serveerimise tõttu söömata ja kostja

poolt vastu võtmata. Samas on oluline, et toite serveeritakse õiges ajalises järjekorras

ning seda saab iga tarbijast tellija eeldada. Eelneva tõttu on alus pidada mittekohaseks

väärtuseks 75% lõheroosi hinnast, s.o 42 eurot ja hinna alandamise avaldus oli

põhjendatud 14 euro ulatuses (56 – 42).

21. Hageja väited kostja kavatsusest teda algusest saati petta ja jätta arve maksmata, on

paljasõnalised, hinnangulised ja suuresti asjasse puutumatud. Hageja väidetav kahju

164 eurot oli tõendamata. Põhjuslikku seost kostja tegevuse (arve õigeaegse tasumata

jätmise) ja väidetava kahju vahel ei olnud. Hageja ei tõendanud, et tal oli kavatsus tulu

teenida ja arve nr 161 maksmata jätmise tõttu jäi tulu teenimata või saabusid muud

negatiivsed tagajärjed. Samuti ei olnud täidetud muud VÕS §-s 127 loetletud kahju

hüvitamise

eeldused.

Kui

kostja

viivitas

arve

tasumisega,

oli

kohaseks

õiguskaitsevahendiks nõuda viivise tasumist, millisest nõudest hageja loobus enne

hagi menetlusse võtmist.

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

22. Hageja palus täiendavalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 172 eurot. Hageja

seostas mittevaralise kahju tekkimist hageja juhatuse liikme läbielamistega ning

Turismiwebi hinnanguga. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse

rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus

oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või

kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse

rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja on juriidiline isik, kellele ei saa

üle

kanda

hageja

juhatuse

liikme

läbielamisi.

Poolte

vahel

sõlmitud

toitlustamisteenuse leping ei olnud suunatud hageja kui juriidilise isiku mittevaralise

huvi järgmisele. Maakohus jättis nõude rahuldamata.

23. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 järgi 72%

menetluskuludest hageja ja 28% kostja kanda. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv 100

eurot ja kostja oli kulutanud õigusabile 770 eurot, millest kohus pidas hagihinda

arvestades vajalikuks ja põhjendatuks 500 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust

kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 28 eurot ja hagejalt kostja kasuks 360

eurot. Kohus tasaarvestas väljamõistetavad menetluskulud ja mõistis välja hagejalt

kostja kasuks 332 eurot.

Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

24. 27.10.2017 esitas hageja apellatsioonkaebuse. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud

nõudmiste juurde ja palub kostjalt välja mõista võla 164 eurot ja kahjuhüvitis 336

eurot.

25. Maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt ja rajas oma seisukoha kostja

pretensioonikirjale tuginedes. Märkamata on jäänud kostja kirjades olevad faktilised

vastuolud. Valesti on määratud hageja nõue. Hageja ei palunud kahju hüvitamiseks

välja mõista 172 eurot, vaid see oli mõeldud saamata jäänud tulu mõningaseks

kompensatsiooniks.

26. Maakohus ei küsinud hageja menetluskulusid enne otsuse tegemist. 05.10.2017 esitas

hageja taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks.

Kostja apellatsioonkaebus

27. 16.10.2017 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.

28. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

kostja ei tõendanud kokkulepet selle kohta, mis kell pidi hageja peopaika kohale

tulema. Ka juhul, kui kohtu hinnangul pole eelnimetatud asjaolu tõendatud, on kohtule

esitatud tõendite ja hageja enda väidete alusel selge, et hageja ei suutnud tagada

õigeaegset teenindust peo ametliku algusajaga kell 18.00 arvestades. Sellele asjaolule

viitab hageja 07.05.2015 kiri kostjale, kus hageja ei vaidlustanud asjaolu, et talle oli

teada kokkulepitud ajakava, sh külaliste saabumine kl 18.00 ning asjaolu, et peo

alguses tuli pakkuda külalistele suupisteid ja šampust. Nimetatud kirjas on hageja

selgelt välja toonud omaalgatusliku otsuse saabuda peopaika täpselt peo alguseajaks

ning põhjendanud seda halva mõjuga toidule, kui nad tulevad kohale kell 17.00. Kui

puudus kokkulepe, et hageja teenindajad saabuvad kell 17.00, siis puudus hagejal

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

vajadus ka selliste järelduste tegemiseks. Hageja ei teatanud kostjale, et kohale

saabumine hilineb ja esinevad raskused lepingu täitmisega.

29. Maakohus jättis hindamata kostja väited, et hageja selgitused toidu serveerimise ja

kellaaegade osas on vastuolulised. Kohus järeldas ebaõigesti, et kostja ei ole vastu

vaielnud hageja väitele, et sooja toidu serveerimine hilines kostja palvel kellegi

ootamise vajaduse tõttu. Ükski peolaua teenindusega seotud viivitus ei olnud tingitud

kostja tegevusest. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

30. Kostja möönab, et kastme, liha ja singirullide lepingutingimustele vastavuse

tõendamine on keeruline, kuid jääb jätkuvalt selle juurde, et tellitud praad kogumis ei

vastanud kostja ootustele ja kokkulepitule. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et

pakkus ahjukartuli asemel keedukartulit, kuid nimetatud asjaolu kohus tõendatuks ei

lugenud. Kostja esitatud peol viibinud isikute seletuskirjad tõendavad nimetatud

mittevastavusi. Maakohus ei hinnanud kostja esitatud seletuskirju.

31. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja oleks pidanud hagejalt üle täpsustama,

mida menüüs näidatud ja peolauale tellitud Arensburgi rollmopsid endas sisaldavad.

Kostjal oli teadmine, et tellis lauale heeringarullid, kuid tegelikkuses pakuti nende

asemel poolsuitsuvorstist lehttaigna pirukaid. Maakohus leidis, et tegemist oli poolte

erineva arusaamaga ning esitatud tõendid ei kinnita, et tegemist pidi olema

heeringarullidega. Kõigis toitlustusalastes teostes, sh kokaraamatutes, on viidatud

rollmopsidele kui heeringafileerullidele. Kui toiduks pakutav rollmops ei ole see, mis

ta tavapäraselt on ja mida tarbija võib mõistlikult eeldada, siis peab hageja kauplejana

lisama asjakohase selgituse menüü juurde.

32. Maakohus leidis, et kuna tellitud kohv ja morss olid sama hinnaga ning vähesema

kohvi asemel oli rohkem morssi, puudub alus lugeda tööd mittevastavaks tellitust

vähema kohvi pakkumise tõttu. Seega on maakohus tuvastanud, et hageja pakkus

kokkulepitust vähem kohvi. Kohus on otsuse p-s 25 aga meelevaldselt ja ebaõigesti

järeldanud, et kostja ei ole vastu vaielnud, et morssi kulus rohkem kui oli tellitud.

Maakohus jättis kostja vastuväited tähelepanuta ja luges kostja vastuväidete

puudumise tõttu tuvastatuks asjaolu, millele tegelikult kostja vastu vaidles. Hageja ei

tõendanud, et morssi kulus rohkem.

33. Maakohtu hinnangul on riietusele ja toidu serveerimisele esitatud etteheite näol

tegemist kostja tõendamata ja subjektiivse hinnanguga. Iga toidukäitleja kohustus on

järgida hügieeninõudeid ja tagada toidu käitlemisel puhtus. Hageja ei vaidlustanud

toidu käitlemist mustade ja kinnastamata kätega ega toonud esile, et riietus oli peolaua

teenindamiseks sobiv, puhas ja hügieeniline. Teenindamise vahepealsel ajal käisid

hageja teenindajad loomi talitamas.

34. Maakohus on üllatuslikult ja vastuolus ülejäänud kohtuotsusega avaldanud otsuse p-s

24, et tõendatud ei ole kokkulepe teeninduse osas, teeninduse kellaaegade ja kestuse

osas. Sellise järelduse on maakohus teinud seoses kostja etteheitega, et hageja töötajad

lahkusid kostja teadmata peolt kell 20.00 ja naasid kell 21.45. Maakohus leidis, et

nimetatud kostja esile toodud lepingule mittevastavus on alusetu ja tõendamata.

Hageja esile toodud vastuväited kell 20.00 lahkumise ja 21.45 naasmise kohta on

seotud üksnes vajadusega minna tordile järele. Maakohus jättis tähelepanuta kostja

väite, et tordi toomiseks ei pidanud peolt lahkuma mõlemad teenindajad ning kokku

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

oli lepitud, et üks peol viibinud külaline saab ise tordi ära tuua. Maakohus ei

põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et laua lõplik koristamata jätmine ei ole

lepinguline puudus. Maakohus jättis tähelepanuta otsuses tuvastatu, mille kohaselt oli

poolte vahel sõlmitud leping toitlustusteenuse saamiseks. Toitlustusteenus sisaldab

endas tugiteenuseid, s.o toidu kohale toomine ja peolaua teenindus.

35. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses analüüsinud hageja nõude õiguspärasust

seonduvalt VÕS-is sätestatud tarbijat puudutava regulatsiooniga, seda vaatamata

sellele, et kostja on selgitanud, et ta on tarbijast teenuse ostja. VÕS § 141 lg 1 p 2

kohaselt teeb tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu

sõlmimist ettevalmistav ettevõtja tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija

poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks lepingu

esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused

lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt on VÕS paragrahvist 141 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe

tühine. Kui hageja väidab, et toitude lauale toomine ja peolaua teenindus ei ole tellitud

teenuse sees, siis on hageja igal juhul rikkunud viidatud VÕS sätet ning on jätnud

vastava asjaolu kostjale täpsustamata. Kostja sai eeldada, et hageja pakutava teenuse

sees on ka toitude lauale toomine, peolaua teenindus peo vältel ja koristamine, seda

enam, et vastavas osas sai eelnevalt ka läbi räägitud. Peo toimumise ajal ei selgitanud

kohale tulnud hageja esindajad-teenindajad kostjale, et teenindus ei olnud tellitud või

pidanuks selle eraldi tellima. Hageja kohale tulnud teenindajad osutasid catering-

teenust täies mahus, kuid tegid seda puudustega.

36. Maakohus ei hinnanud, et hageja rikkus VÕS § 641 lg 2 p-e 1 ja 5, mille kohaselt ei

vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, ning

kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase

kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades

töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö

reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli

lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Iga

toitu telliv tarbija mõistab, et toitlustust pakkuva ettevõtte teenuse sees on ka toitude

laudadele toomine ja muu kaasnev, v. a juhul, kui toitlustust pakkuv ettevõte on oma

kodulehel eraldi välja toonud, et toitude ettevedu ei ole teenuse hinnas ja see tuleb

tellida eraldi. Arvestades tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid, võis kostja eeldada, et

hageja pakutav toitlusteenus hõlmas nii toitude hinda kui toitude lauale toomise ja

äraviimise teenust. VÕS § 647 lg 2 kohaselt loetakse tarbijatöövõtu puhul töövõtja

lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale

põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Praegusel juhul on aga kostjale

ebamugavuste tekitamine ilmselge. Vastavat asjaolu ei ole kohtuotsuses käsitletud.

37. Kohus on kostjale osutatud teenuse mittekohase väärtuse hindamisel lähtunud üksnes

menüüs toodud hinnast, kuid on jätnud arvestamata, et kvaliteetne toitlustusteenus

tagab peo takistusteta ning meeleoluka sujumise. Kostja oli pettunud ning tundis

külaliste ees häbi. Osutatud teenuse ja tellitud toitude kvaliteedis esinenud rohked

puudused toovad kaasa hinna alandamise vähemalt 35% ulatuses, s.t mittekohase

täitmise õiglane väärtus on antud juhul vähemalt 65% kogu teenuse hinnast (s.o

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

626,60 eurot, arvestades, et teenuse kogumaksumus oli 964 eurot), kui mitte väiksem.

Ka kohtu poolt tõendamist leidnud puuduste osas ei ole mittekohase täitmise väärtus

määratud õiglases suuruses, s.o summas 23,60 eurot. Nimetatu ei korva kuidagi kohast

täitmata jätmist ega ole vastavuses otsuses tuvastatud teenuse puudustega. Tuvastatud

puuduste osas on hinna alandamine vähemalt 164 euro ulatuses põhjendatud.

Vastused apellatsioonkaebustele

38. Hageja ja kostja vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need

rahuldamata ning menetluskulud vastaspoole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

39. Kolleegium, ära kuulanud hageja ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab,

et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni,

kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.

40. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostja tellis hagejalt 1. maiks 2015 toitude

valmistamise, milles lepiti kokku e-kirjades. Tellimuse koostamisel lähtus kostja

hageja kodulehel avaldatud näidismenüüst. Pooled ei vaidle kokkulepitu maksumuse

üle. Käesolevas menetlusstaadiumis ei eita hageja, et ta pidi lisaks toitude

valmistamisele osutama ka laua katmisega seonduvat teenust (catering), kuid vaidluse

all on selle teenuse maht. Kokkulepitud tasust tasus kostja ettemaksuna 500 eurot ja

05.05.2015 arve alusel tuli tasuda 464 eurot, millest kostja tasus 300 eurot. Hageja

nõudis kostjalt tasumata 164 euro väljamõistmist. Lisaks tasumata summale nõudis

hageja kostjalt ka kahju 336 eurot hüvitamist. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et

seoses hageja poolt valmistatud toidu ja osutatud teenuste puudustega on ta õigustatud

alandama hinda, mida ta on 06.06.2015 e-kirjaga teinud. Samuti vaidles kostja vastu

kahju hüvitamise nõudele. Vaidluse lahendamiseks tuli maakohtul tuvastada, kas

hageja rikkus lepingut ja kui rikkus, siis kas kostja oli õigustatud alandama hinda.

Samuti tuli tuvastada, kas hageja on õigustatud nõudma kahju hüvitamist.

41. Vaidluse lahendamiseks oli oluline tuvastada, milles pooled kokku leppisid. Poolte e-

kirjavahetuses toodud tahteavaldusi, hageja kodulehel avaldatut ning ka poolte

hilisemas kirjavahetuses toodud asjaolusid arvestades, leiab kolleegium, et lisaks

toitude valmistamisele pidi hageja osutama catering teenust, kuid selle täpses mahus

pooled kokku leppinud ei ole. Kolleegiumi arvates on tuvastatav, et hageja pidi kohale

tooma toidud ja need serveerima, muus osas on kokkulepped tõendamata. Ebaõige on

kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, et juhul kui isik pakub kodulehel toitlustust, siis

kaasneb sellega ka alati cateringi täisteenus. Hageja kodulehest tulenevalt pakkus ta

toitlustamiseks välja menüüd ehk siis valmistatavad toidud (tl 71-72) ja catering

teenuse osutamine kodulehel avaldatust ei tulene.

42. Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel oli tarbijatöövõtuleping. Kuigi hageja

pidi osutama kostjale lisaks toitude valmistamisele ka catering teenust, oli selle maht

toitude valmistamisega võrreldes mitteoluline. Lepingu järgi pidi hageja valmistama

toidud ja teenindama kokkulepitud mahus ning kostja oli kohustatud hagejale selle

eest tasuma vastavalt kokkuleppele 964 eurot. Kostja on VÕS § 638 järgi töö vastu

võtnud. 06.06.2015 e-kirjaga töö puudustest teatamist ja hinna alandamist saab lugeda

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

VÕS § 644 lg 1 järgi toimunuks mõistliku aja jooksul. Juhul, kui tehtud toidud ja/või

osutatud teenus ei vastanud lepingu tingimustele, oli kostjal VÕS § 112 lg 1 järgi

õigus alandada kokkulepitud tasu. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab

vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasutavat

hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise

väärtusesse. Eeltoodut saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme

väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) X lepingus kokkulepitud hind

: lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Erandina võib

juhul, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha, VÕS §

112 lg 1 kolmanda lause järgi kohase ja mittekohase täitmise väärtuse otsustada

asjaolusid arvestades kohus. Vastavad asjaolud peab kohtu ette tooma hinna

alandamise nõude esitanud isik (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-10). Kostja

tõi esile, et hageja ei ole talle esitanud arvet viisil, kus oleks näha toitude ja teenuse

hinna kujunemise kohta täpsed andmed. Samuti ei ole võimalik tuvastada hageja

kalkulatsioonist (I kd, tl 11), millised olid iga roa komponentide hinnad. Eeltoodu

tõttu ei ole täpselt võimalik määratleda, milline oli kohase ja mittekohase täitmise

väärtus iga roa või teenuse puhul, mille osas kohus tuvastas, et see ei vastanud

kokkulepitule või teenuse tavapärasele kvaliteedile.

43. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et prae kõrvale serveeritav kartul, olgu siis ahju- või

keedukartul, peab olema lauale andmise ajaks säilitanud oma kuju. Hageja on kostjale

saadetud e-kirjades (tl 6-8) nõustunud kostja väitega, et kartulid olid lauale andmise

ajaks purunenud, kuid hageja väitel oli see tekkinud kostjast tuleneva viivituse tõttu.

Maakohtu menetluses ei leidnud kostjast tulenev viivitus tõendamist. Pooled ei vaidle,

et praadides ei olnud serveeritud hapukapsast, vaid lisatud oli värskekapsahautis. Kuna

hageja kodulehest (tl 71-72) tulenevalt pidi pikukeste prae juures olema

magushapukapsas, siis värske kapsa lisamist praele ei saa pidada lepingukohaseks.

Samuti ei vaidle hageja vastu sellele, et külmlaual serveeritavad lõheroosid serveeriti

samal ajal kui tort. Eeltoodud teenus ei vasta tavapärasele, kuna külmlaud

serveeritakse tavapäraselt enne magustoitu. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel

oleks olnud teistsugune kokkulepe.

44. Kostja väited ülejäänud toidu ja teenuse puuduste kohta on tõendamata. Maakohtu

sellekohane järeldus on õige. Eeltoodud osas kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi

maakohtu otsuse põhjendusi ei korda, kuna nõustub nendega. Apellatsioonkaebuses

kordab kostja maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on otsuses käsitlenud.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et täpse kellaajaliselt määratud teenindamise

ajagraafiku kohta kokkuleppe olemasolu on tõendamata. Samas vaidlust ei ole selles,

et pidu pidi algama kell 18.00 ja kuigi kostja on väitnud, et hageja saabus kohale

hilinemisega, ei ole kostja kummutanud hageja väidet, et kokkulepitud ajaks kell

18.00 oli šampuselaud kaetud. Tavapäraseks ei saa pidada, et teenindajad lahkuvad

ilma tellijat informeerimata pikemaks ajaks. Kostja väidete kohaselt lahkusid

teenindajad 1 tunniks ja 45 minutiks, hageja väidete kohaselt oluliselt lühemaks ajaks.

Samas ei ole kostja esile toonud, millisel moel see asjaolu võis mõjutada kohase

täitmise väärtust. Samuti ei vaidle pooled selles, et hageja töötajate peopaigast

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

lahkumine oli ka kostja huvides, kuna hageja juures asuvast külmutusest tuli ära tuua

tort. Kostja väited Arensburgi rollmopside mittevastavusest kokkulepitule ei anna teha

maakohtust erinevat järeldust. See, et teatud toit ei vasta tavapärasele ettekujutusele

sellest, ei tähenda, et see ei oleks lepingule vastav. Hageja näidismenüüs oli toit

nimetusega Arensburgi rollmops ja nimes ei olnud viidet heeringale. Kuna hageja

serveeritud Arensburgi rollmopsid olid vorstitäidisega pirukad ja mitte heeringarullid,

siis sellist asjaolu pidi kostja märkama koheselt ja juhul kui ta pidas toitu lepingule

mittevastavaks, oleks tal olnud võimalik koheselt toidust keelduda. Väited toidu

käitlemise eeskirjade väidetava rikkumise kohta ei anna alust hinna alandamiseks.

Kostja väited puutuvalt vähem valmistatud kohvi ei ole tõendatud. Hageja väidete

kohaselt oli termoses olev kohv alles ka pärast koosviibimise lõppu.

45. Arvestades lepingule mittevastava kartuli ja kapsa serveerimist ning lõheroosi

serveerimist kokkuleppele mittevastaval ajal, tuli maakohtul hinnata, kas tuvastatud

puuduste esinemisel oli kostjal alust alandada osutatud teenuse tasu. Kuna pooled ei

olnud kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks täpselt tuvastada hinna alandamise

ulatuse, võis kohus VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause järgi otsustada väärtuste suuruse

asjaolusid arvestades. Samas ei saa seda teha pelgalt hinnavahe tuvastamisega, nagu

on maakohus vaidlustatud otsuses teinud. Järgnevalt kolleegium kontrollib maakohtu

poolt tuvastatud hinna alandamise tuvastamiseks vajalikke asjaolusid ja täiendab

otsust hinna alandamise arvutusega.

46. Pooled ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse järeldust, et ühes

praes oli lepingu kohaselt kartuli väärtuseks 50 senti, mis oli ka kohase täitmise

väärtuseks, ja lauale antud mittekvaliteetse kaua marmiidis seisnud kartuli väärtus oli

30 senti (lepingueseme väärtus koos puudustega). Arvestades praadide maksumust

7,50 eurot ja 5 eurot ning tavapärast kartuli turuhinda, saab maakohtu poolt tuvastatud

väärtusi pidada põhjendatuks. Hinna alandamise ulatust saab arvutada eeltoodud

arvnäitajatest lähtudes. Seega on praadide juurde serveeritava kartuli alandatud hind

30 senti (30 x 50 : 50). Hinda on õigus alandada iga prae kohta 20 sendi võrra ja kuna

serveeriti 40 praadi, siis hind kuulus alandamisele 8 euro võrra.

47. Maakohus tuvastas, et magushapukapsast tuli serveerida 8 prae juurde, kuid tegelikult

serveeriti värsket kapsast. Maakohus luges kapsa hinda arvestades prae juurde kuuluva

hapukapsa väärtuseks 50 senti ja mittekohase täitmise väärtuseks 30 senti. Pooled seda

apellatsioonkaebustes vaidlustanud ei ole. Kolleegium peab lepingukohase täitmise

väärtuseks 50 senti. Seega on alandatud hinnaks 30 senti (30 x 50 :50). Seoses

mittevastava kapsaga oli kostjal õigus alandada iga prae kohta hinda 20 senti, kokku

1,60 eurot (8 x 0,2).

48. Lõherooside hilisema serveerimise osas ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja on

nõustunud, et lõheroosid, mis pidi kuuluma külmlauale, serveeriti ajaliselt hiljem koos

tordiga. Kolleegium nõustub, et külmlaua osaline serveerimine koos magustoiduga ei

ole tavapärane. Hinnapakkumise järgi oli lõheroosi hind 1,40 eurot, mida saab pidada

ka kohase täitmise väärtuseks. Maakohus on tuvastanud, et mittekohase täitmise

väärtuseks oli 75% kohase täitmise väärtusest ehk 1,05 eurot. Neid maakohtu järeldusi

apellatsioonkaebustes vaidlustatud ei ole. Seega oli lõheroosi alandatud hinnaks 1,05

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

eurot (1,05 x 1,4 : 1,4) ja iga lõheroosi kohta oli õigus alandada hinda 35 senti. Kuna

tellitud oli 40 lõheroosi, siis oli hinna alandamise avaldus põhjendatud 14 euro osas.

49. Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti tuvastanud, et kokku oli kostja hinna

alandamise avaldus põhjendatud 23,60 euro osas.

50. Esialgses hagiavalduses palus hageja välja mõista põhivõla 164 eurot ja viivise 336

eurot. 02.01.2017 esitatud täpsustustes muutis hageja nõuet ja palus välja mõista

põhivõla 164 eurot ja samas summas kahju hüvitise. Viivise nõudest hageja loobus.

16.01.2017 hagiavalduse tekstis on hageja veelkord muutnud nõuet ja selgitas, et

hagejale tekkis kahju seoses kostja poolt arve tasumata jätmisega ja osaliselt

tasumisega viivitamisega, mida saab käsitleda nii saamata jäänud tuluna kui ka

mittevaralise kahjuna. Kahju hüvitamise nõudena esitas hageja 336 eurot, mille

aluseks toodud asjaoludest saab järeldada, et osaliselt on tegemist saamata jäänud

tuluga ja osaliselt on hageja kirjeldanud ka oma seadusliku esindaja üleelamisi seoses

arve tasumata jätmisega. Vaatamata kahju hüvitamise nõuete ebamäärasusele nii

eseme kui aluseks olevate asjaolude osas võttis kohus 18.01.2017 määrusega hagi

kahju hüvitamise nõuete osas menetlusse ja jättis need nõuded vaidlustatud otsusega

rahuldamata. Kolleegium möönab, et kahju hüvitamise nõuete alusena toodud

asjaolusid arvestades oleks olnud maakohtu poolt põhjendatud jätta hagiavaldus nende

nõuete osas TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi menetlusse võtmata, mis oleks hoidnud kokku

poolte menetluskulusid ja aega. Kuna maakohus on neid nõudeid menetlenud ja ka

kohtumenetluse ajal ei ole hageja suutnud oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid

määratleda viisil, mis annaks aluseks kaaluda otsese varalise kahju või saamata jäänud

tulu või ka mittevaralise kahju hüvitamist, siis on maakohus põhjendatult jätnud kahju

hüvitamise nõude rahuldamata.

51. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, kus maakohus käsitles

kahju hüvitise 172 eurot nõuet mittevaralise kahju hüvitamise nõudena. Õige on see, et

16.01.2017 hagiavalduse täpsustustes on hageja selgitanud, et 172 eurot on saamata

jäänud tulu mõningaseks kompenseerimiseks, kuid esile on toonud asjaolud, millest

nähtub, et hageja juhatuse liikmele on kostja poolt arve tasumata jätmine tekitanud

üleelamisi ja tujulangust, mis ei jäta mõju avaldamata ka hageja käibele, kuna hageja

juhatuse liige ei ole suutnud vastata ühele turismiwebist tulnud kirjale. Hageja

kirjeldab, kuidas kostja tegevus on hageja juhatuse liikmele segavaks faktoriks ja

röövib temalt aega. Eeltoodud asjaolud võivad olla aluseks ennekõike mittevaralise

kahju hüvitamise kaalumisel ja seetõttu on maakohus 172 euro hüvitamise nõuet

lahendanud kui mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Samadele asjaoludele, mis olid

esitatud hagiavalduses, on hageja viidanud ka apellatsioonkaebuses.

52. Kuna hagi hinnaks oli 500 eurot, siis oli tegemist TsMS § 405 lg 1 järgi menetletava

lihtmenetluse asjaga ja maakohus võis menetluse läbi viia lihtsustatud korras, järgides

üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 405 lg 2 järgi peab lihtmenetluses kohus tagama

menetlusosaliste põhiõigused ja –vabadused. Kolleegiumi arvates on selliseks

põhiõiguseks ka see, et poolel oleks võimalik esitada kohtule oma menetluskulude

nimekiri. Käesolevas asjas ei ole kohus teatanud pooltele tähtaega menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Eeltoodu on kolleegiumi arvates menetlusnormi rikkumine,

kuid käesolevas asjas ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude

13(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-18661

rahalise suuruse kindlaks määramise osas. Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud

oma menetluskulude nimekirja pärast otsuse tegemist 05.10.2017 (tl 87-88). Hageja on

05.10.2017 menetlusdokumendis

käsitlenud juhatuse liikme ajakulu

seoses

menetlusega ja selle alusel arvestanud väidetava menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 järgi

kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja kulu. Lepingulist esindajat ei ole hagejal

menetluses olnud.

53. Maakohus on menetluskulud jaotanud õigesti TsMS § 163 lg 1 järgi hagi rahuldamise

proportsioonist lähtudes ja selles osas ei ole alust maakohtu otsust muuta. Kostja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud kostja

lepingulise esindaja kulu suurust. Maakohtu poolt määratud 500 eurot on vastavuses

tsiviilasja keerukuse ja mahuga. Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad

rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta

menetlusosaliste endi kanda ja kulude rahaline suurus ei kuulu kindlaksmääramisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Marget Henriksen

Mati Maksing