1-08-15379/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3) 1-08-15379

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-15379 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 31. august 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi S.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9. aprilli 2009.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava S.Z-i kaitsja advokaat Raivo Bergson Prokurör Kati Miitra Süüdistatav

S.Z xxx, , elukoht xxxxxxx

xxxxxxxxx xx-xx, T. T. G. XXXXXXX, varem

karistatud 06.02.2007.a Harju Maakohtu otsusega

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuu vangistusega

tingimisi 18-kuulise katseajaga, vahi all alates 11.07.2008.a Kaitsja

Advokaat Raivo Bergson RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2009.a otsus S.Z-ilt D. B.i kasuks

välja mõistetud tsiviilhagi, so 23450 (kahekümne kolme tuhande neljasaja viiekümne) krooni väljamõistmise osas osaliselt ja teha uus otsus, millega

S.Z-ilt välja mõista tsiviilhagi D. B.i kasuks summas 4000 (neli tuhat) krooni.

Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 9. septembril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei

kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni

2(3) üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. lühimenetluses süüdi Harju Maakohtu 9. aprilli 2009.a otsusega mõisteti S.Z ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.Z-ile liitkaristuseks 3 aastat

vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 6. veebruari 2007.a otsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa, so 3 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 11. juuli 2008.a.

2. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi on S.Z süüdi mõistetud seitsmes varguse episoodis,

mille ta pani toime ajavahemikul 1. juunist 2006.a kuni 24. juunini 2008.a Tallinna linnas asuvatest korteritest, suvilatest ja asutustest. KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi mõisteti S.Z süüdi 33 kelmuse episoodis, mille ta pani toime grupis teiste isikutega ajavahemikul 17. juunist 2007.a kuni 19. maini 2008.a.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab kaitsja kohtuotsust S.Z-ile

KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi mõistetud karistuse ja D. B.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi suuruse osas.

3.1 alustas Kaitsja põhjendab karistuse kergendamise taotlust sellega, et S.Z

kelmuste toimepanemist kõigest 17 aastasena. Tema ei olnud kelmuse skeemi väljamõtlejaks. Valdava osa kelmustest pani ta toime alaealisena. Kolm kelmust pani ta

toime vahetult pärast täiskasvanuks saamist. Kohus ei ole karistust kergendava

asjaoluna arvesse võtnud S.Z-i puhtsüdamlikku kahetsust ega kahju

vabatahtlikku hüvitamist. Ta ei ole varem vangistust kandnud. Eelmise karistuse kandmise ajal oli ta liiga noor selleks, et teha õigeid järeldusi karistuse kohaldamisest

tingimisi. Ta on olnud vahi all ligi aasta ja on oma süüst aru saanud. Soovib jätkata õpinguid ja asuda tööle.

3.2 Kohus rahuldas kannatanu D. B.i tsiviilhagi summas 23 450 krooni põhjendamatult, sest tunnistaja R. E. ütluste kohaselt on varastatud telefon, ipod ja kingad kannatanule tagastatud (vt I kd tl 129-131). Seega oleks pidanud tsiviilhagi summaks kujunema 4000 krooni, so kaduma läinud sularaha (2000 krooni) ja rohelise pintsaku (2000 krooni) eest.

4. ja tema kaitsja toetasid esitatud Ringkonnakohtu istungil süüdistatav S.Z

apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse tühistamist D. B.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi summa osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega

ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kaitsja apellatsiooni väited

väärivad osaliselt tähelepanu, mistõttu kohtuotsus kuulub tühistamisele D. B.i kasuks välja mõistetud summa osas.

3(3) 5.1 Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni väitega, et kohus rahuldas kannatanu D. B.i tsiviilhagi summas 23 450 krooni põhjendamatult, sest tunnistaja R. E. ütluste kohaselt on varastatud telefon, ipod ja kingad kannatanule tagastatud. Selles osas toetas kaitsja apellatsiooni ka apellatsioonikohtu istungist osa võtnud prokurör. Kuna aga 2000 krooni

sularaha ja pintsak väärtuses 2000 krooni on kannatanule senini tagastamata, siis

vähendab kohtukolleegium D. B.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi summat 4000

kroonini. Kuna tegemist on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava

kuriteoepisoodiga, siis ei too see endaga kaasa S.Z-ile mõistetud karistuse

kergendamist, sest kolmeaastane vangistus on mõistetud S.Z-ile hulgaliste kelmuste toimepanemise eest.

5.2 KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. KarS § 45 lg 1 kohaselt on vangistuse minimaalne määr 30 päeva. S.Z-ist karistati kolmeaastase vangistusega, so veidi üle sanktsiooni keskmist määra 33 kelmusepisoodi

eest. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel rakendati karistuste katmise

printsiipi. Lisaks sellele on kohus KarS § 238 lg 2 alusel vähendanud mõistetud

karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistnud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kaks aastat vangistust. Kohtukolleegium on seisukohal, et S.Z-ile karistust mõistes

on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt

põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks S.Z-ile

karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt

kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo

toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka

süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud

karistuse kergendamist. Kohus on põhjendanud, miks tuleb S.Z-ist karistada

reaalse vangistusega ja just sellises määras ning miks ei ole võimalik saavutada

karistuse eesmärke teiste vahenditega. Kuna S.Z pani uue kuriteo toime katseajal, siis on kohus mõistetud karistusele põhjendatult liitnud KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 6. veebruari 2007.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so kolm kuud vangistust ja mõistnud liitkaristuseks kaks aastat kolm kuud vangistust.

5.3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium

seisukohal, et Harju Maakohtu 9. aprilli 2009.a otsus S.Z-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap