1-17-4421/161 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4421 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid T.O (T.O) osas

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung T.O

isikukood: XXX, asukoht: Tartu vanglas,

vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 13.07.2017-17.10.2018.

vandeadvokaadi abi

Toomas Metsma määratud korras kaugkohtuistung 25.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.O

temale Tartu Maakohtu 13.07.2017 otsusega

kriminaalasjas nr 1- -4421 17 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. KarS T.O-le katseaeg kestusega kuus (6) kuud. § 76 lg 4,5 alusel määrata

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. T.O KarS § 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontrollile kestusega kuus (6)

kuud, mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territoorium

i piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. T.O-le KarS § 75 lg 2 p 4, 7 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused:

 otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

 mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

6. T.O Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

7. T.O Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

9. T.O Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 10. T.O-lt menetluskuluna riigituludesse 184,08 eurot kaitsetasu Välja mõista

vandeadvokaadi Toomas Metsma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 13.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4421 o T.O n süüdi tunnistatud liitkaristusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistatud 1 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aastat 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 7 kuu vangistuse võrra, ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel arvati T.O antud kriminaalasjas eelvangistuses 06.-07.10.2016.a ja 05.11.2016.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning karistusest jäi kanda 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 1 aastat 1 kuud 27 päeva vangistust T.O-le

kriminaalasjas nr 1-15-4918 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.07.2015.a kohtuotsusega

karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa 1 kuu 7 päeva ngistuse võrra ja - va

liitkaristuseks koh

tuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 3 kuud 4 päeva vangistust.

22.02.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud T.O isikliku toimiku

otsustamaks isiku

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik

vangidele (risk vanglas). Ohustatud on avalikkus ja vanglas kaaskinnipeetavad. Oht seisneb

avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, süütamises, kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav satub konfliktolukorda ning lahendab probleeme vägivalda

kasutades või teisi isikuid kättemaksuks ohtu seades. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 77%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a jooksul on 58%.

Tartu Vangla

ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega tulenevalt kõrgest riskitasemest.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu T.O selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses

varguse eest ja 4. . kord.

või 5 soovib elama asuda, sest seal on sotsiaaltöötajad ja XXX

võlanõustajad, kes aitavad nõuga hagisid ära maksta ja suhelda kohtutäituritega. Käis programmis Õige Hetk ja seal räägiti sellest. Suhtleb lähedastest õe, ema ja vendadega. Ema oli natuke pahane, et tema poole murega ei pöördunud ja ei tahtnud suhelda, aga nüüd vaikselt juba suhtlevad omavahel. Otsib tulevikus elukoha kaugemale XXX, kus tuttavaid ei ole. Andis neile

ka karistuse saades teada, et ei taha nendega suhelda. Puhastusteenindaja erialal lõppeb novembris. Tugiisikuga arutas, et vabanemise korral b lõpeta väljas. Hetkel töökohta ei ole, aga

loodab saada XXX samal ajal. Kunagi oli probleemiks alkohol. Ei ole osaajaga töö ja õppida

enam pikka aega probleem olnud, viimati olid suuremad probleemid 17-18 aastaselt .

Programmis temale probleemseid kohti. Tehti kuritegude Õige Hetk käsitleti alkoholi ja kõiki

kavand, miks o . programm ja on n sellisele teel läinud ja kuidas muuta seda Oli väga vajalik sellest kasu saanud, sest ise ei ole mõelnud selliste asjade peale, kuidas ja miks kuritegu toimus.

Koolitus sai , aga oli b paar tundi läbi nõus, et enne vabanemist tööta vanad materjalid läbi ja

kuidas puudulike oskustega vahepeal läinud on mõjutatavuse probleemi . On arendanud ja katsetanud ja seni on hästi välja tulnud see, mida õpetatud on. Kutsehariduskeskuse kaudu saab

jätkata eriala lõpetamist, Töötukassast a võtma aga peab uurima. Nagunii peab esimese asjan

töötuna arvele ja seal , et sooviks lõpetada kutsehariduse kohe mainib . Vanglas on osalenud

majandusabitöödel koristajana. õele ja keegi on kõrval, siis räägi Kui helistab b vendadega ka

kuidas neil koolis läheb on täisealised sõbranna, . 2 venda , aga elavad vanemate juures. On ka kes toetab ja vend on ka nõus toetama rahaliselt. Vanemate kohta ei oska öelda. Sõbranna elab

XXX XXX . esialgu ei tule, elab oma kodus, b, kolitakse kokku. aga siis kui üürikorteri saa

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest T.O (Sild) vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla

materjalidega T.O (T.O) vabastamiseks,

ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja selgitas, et on seisukohal, et T.O-le võiks anda võimaluse ennetähtaega vabaneda.

Isik avaldas, et läheks elama ja põhjusel, et keskuse kaudu on võimalik saada

XXX tugiteenuseid, mis aitaksid lõimuda ühiskonda ja oma elu rööbastesse saada. Positiivne on, et isik soovib jätkata kutsehariduse omandamist, mille omandamisel on suurem võimalus leida töökoht. Ta võtab ennast Töötukassa kaudu arvele ja teeb kõik selleks, et kutseharidust jätkata.

Positiivne on ka see, et lähedastega hakkab suhtlemine taastuma, nagu ta on maininud, et

suhtlus emaga hakkab arenema. Isik on läbinud vanglas ka programmi Õige Hetk ja on toimunud ka individuaalne nõustamine, mis on positiivne olnud, isik on aru saanud, miks ta on

sellisesse olukorda sattunud, kus ta paneb toime süütegusid. Kaitsja u b, et T.O on teinud su

sellest järelmid ja suudab edaspidi järgida ühiskonna reegleid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

T.O kannab k astme kuritegude toimepanemise eest ning äesolevalt liitkaristust teise

KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne 1 teise

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud 1/2

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.O

temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle kuu, so üle mõistetud karistusajast. 9 1/2

Seega on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega - vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest

tulenevalt elama aadressil . Tegemist on XXX XXX . Keskuses on võimalik ajutiselt tähtajalise

lepingu alusel elada kokku 12 vanglast vabanenul isikul. Igale kliendile eraldatakse omaette tuba. Kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole olnud ohtliku üleastumisega ning sellest on möödas

peaaegu 9 kuud. Kinnipeetav on osalenud tööhõives majandusabitöölisena ning alates 08.01.2018 õpib puhastusteenindaja eriala. Samuti on T.O läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning iseloomustus programmis osaluse kohta on positiivne ja peegeldab isiku soovi

edaspidi elus teha muudatusi seadusekuulekuse suunas. Seega kinnitab isiku käitumine

vangistuse jooksul temas toimunud positiivseid arenguid ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele.

Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka toetav suhtlusvõrgustik. Istungil selgitas kinnipeetav, et suhtleb lähedastest õe, ema ja vendadega. Ema oli natuke pahane, et tema poole

murega ei pöördunud ja ei tahtnud alguses suhelda, kuid läbisaamine on paranenud.

Kriminaalse taustaga isikutega T.O enda kinnitusel edaspidi suhelda ei kavatse ning

antud elukohta XXX soovibki vabaneda, kuna seal on tugiisikud ning võlanõustajad, kes

aitavad kellega soovib

seadusekuulekal rajal püsida. Samuti on kinnipeetaval tüdruksõber, tulevikus koos elama hakata. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel.

Samuti on positiivne ning näitab initsiatiivikust asjaolu, et isik pöördus ise poole pärast XXX

sotsiaalprogrammis osalust, eesmärgiga saada vabanemise korral eemale varasematest tuttavatest ning tugiisiku ja võlanõustaja abi. Sellest nähtub kohtu hinnangul, et isik tunneb huvi edasise elu seadusekuulekalt elamise vastu ning on samuti valmis ka ise selleks samme astuma,

et tema tulevik

tõepoolest saaks olema õiguspärane.

Kuigi kindlat töökohta isikul ei ole, on kohtu hinnangul usutav, et Töötukassa abiga on tal

võimalik see leida. Kinnipeetav on omandamas puhastusteenindaja eriala, mille soovib vabanemisel lõpetada. Samuti on isik osalenud majandusabitöödel vanglas. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning

vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti

sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. T.O on selgitanud, et on vabatahtlikult nõustunud ka

peale program

mi läbimist ning enne vangist vabanemist kordama programmis õpitut. Samuti selgitas ta, et on ise katsetanud õpitu rakendamist ning senimaani on õnnestunud mõjutatavust

edukalt vältida. Seega on põhjendatud anda võimalus tõestada kohtule ja

T.O-le

iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev

kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Süüdlasel on karistust kanda jäänud vähem kui 6 kuud, mis tähendab seda, et tähtaegsel vabanemisel puudub tema kõrval reaalne tugi, milline aitaks resotsialiseerida. See aga tähendab seda, et eksisteerib suur

tõenäosus, et ilma kõrvalise võib T.O sattuda taas tuttavale kuritegelikule juhendamiseta

teele. Praegu on aga XXX .T.O kriminaalhooldaja, teenistujate kaasabil reaalne võimalus, et M sotsiaaltöötajate, võlanõustajate koostöös siiski suudab jääda isikuks, kes peab lugu kehtestatud normidest ning nii enda kui ka teiste õigustest ja kohustustest. Tõsi, süüdlase minevik on noore inimese kohta selline, mis pigem viitab nihilistlikule suhtumisele õigusesse ning ei peaks kaasa tooma ennetähtaegset vabastamist. Kuid kohus jääb kõike ülaltoodut arvesse võttes selle juurde,

et T.O vajab paremaks lõimumiseks ühiskonda tuge, mida XXX meeskond ja

kriminaalhooldus suudavad pakkuda. Just T.O minevik viitab sellele, et vabanedes kodukohta siirdumine toob kaasa järjekordsed õigusrikkumised.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab

uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale

katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas

jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

Menetluskulud

T.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis

kaitsjana 25 Toomas Metsma .04.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat .

Kaitsja esitas 25 i kulude .04.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusab

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos

käibemaksuga summas eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 184,08

kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 184,08 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt

KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb riigituludesse sisse nõuda

T.O-lt kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423

ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks

ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik