2-17-16176/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. mai 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16176

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX,

elukoht XXX), hageja lepinguline esindaja Anastassia

Rumjantseva

Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja Piret Kägo

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXilt XXX kasuks igakuine elatis 235 eurot alates hagi esitamisest

30.10.2017 kuni 31.12.2017.

3. Välja mõista XXXilt XXX igakuine elatis 250 eurot alates 01.01.2018 kuni XXX

täisealiseks saamiseni, so kuni 23.01.2023 muutuva suurusena ½ sõltuvalt Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

4. Kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad kuuluvad

väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 1.

kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXX arveldusarvele nr XXX.

6. Jätta rahuldamata XXX hagi elatise võlgnevuse 1 611,76 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatis pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 30.10.2017 kuni hageja täisealiseks

saamiseni, so kuni 23.01.2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks

võlgnevus ajavahemiku 30.10.2016 kuni 29.10.2017 eest summas 1 812,89 eurot. 13.04.2018

toimunud kohtuistungil täpsustab hageja esindaja tagasiulatuvat elatise nõuet ja palub välja

mõista kostjalt tagasiulatuv elatis summas 1 611,76 eurot (tl 97 pöördel). Elatise palub hageja

kanda XXX pangakontole AS-is Swedbank nr XXX iga kuu 1. kuupäevaks. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal sündis 23.01.2005 ühine laps XXX (hageja). Hageja

seaduslik esindaja kasvatab alatest juulist 2016 hagejat üksinda ning kostja vaatamata

korduvatele

nõudmistele

lapse

kasvatamises

ei

osale.

Kostja

ei

täida

oma

ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Elatise maksmise viis on põhjendatud määrata kindlaks

selliselt, et kohustada lapse isa maksma elatist lapse ema pangakontole. Määruse täitmise viisi

kindlaksmääramine on eelkõige lapse huvides, kuid lisaks on selle eesmärk tagada määruse

selgus, et vältida võimalikke vaidlusi täitmise üle.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja kohtule 10.01.2018 esitatud seisukohas, et ei

vasta tõele kostja väide, et hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku, et ka kostja

tasub hagejale elatist vastavalt sellele, millised on tema võimalused ning hageja esindaja ei

pöördu esindatava nimel kohtu poole. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli suuline

kokkuleppe, et kostja tasub vabatahtlikult elatist summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammääras, kuid kostja ei pidanud kokkuleppest kinni ning hageja oli sunnitud

pöörduma kohtu pole elatise väljamõistmiseks kostjalt.

4. Hageja igakuised vajadused on järgmised: toit 170,00 eurot; riided ja jalatsid 115,00 eurot;

eluaseme rendikulud ja kommunaalkulud (hageja elab koos emaga 2-toalises korteris,

kommunaalkulud moodustavad keskmiselt 85 eurot) 565,00 eurot; ravimed ja hügieenitarved

(arvestades sealhulgas kulud prillidele, mis on 280 eurot aastas) 68,00 eurot; mobiiltelefoni

side 20,00 eurot; reisid (kooliekskursioonid ja reisid Eestisse sugulastega kohtumiseks)

140,00 eurot; toit koolis 40,00 eurot; internet 24,00 eurot; taskuraha 55,00 eurot ja

meelelahutus (kino, ujula jne, teater) 55,00 eurot; kokku 1 252,00 eurot. Hageja seaduslik

esindaja saab iga kuu lapsetoetust summas 93,35 eurot, s.o. 82,80 naelsterlingu (Child

benefit). Hageja seaduslik esindaja saab igakuiselt sotsiaaltoetust riigilt summas 288,64 eurot,

s.o. 256,00 naelsterlingut, mis on seotud sellega, et seoses hageja vanusega ning hageja

seadusliku esindaja tervisliku seisundiga ei saa hageja esindaja töötada täistööajaga (Child tax

credit). Hageja seadusliku esindaja töötasu moodustab keskmiselt 300 naelsterlingut, s.o.

338,25 eurot. Samuti toetab rahaliselt hageja seadusliku esindajat tema vend XXX. Hageja

seaduslikul esindajal puudub kinnisvara ja vallasvara nii Eestis kui ka Suurbritannias.

5. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tuleb hagejale makstavad toetused

ülalpidamiskuludest maha arvata ehk kulud makstavate toetuste ulatuses kaetuks lugeda.

Hageja jubib kostja tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on asunud seisukohale, et

perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati

vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis

oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele

olenemata nende tegelikust vajadusest. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14.)

Hageja rõhutab, et kostja on terve töövõimeline meesterahvas. Kostja enda kinnituse kohaselt

moodustab tema sissetulek ca 1200 eurot kuus, seega on kostja võimeline last ülalpidada.

Samuti kinnisturaamatu andmete järgi kuulub kostjale kinnisvara objekt aadressil Paasiku 4-

265 ning maanteeameti andmete järgi sõiduauto Peugeut 407, mille reg. number on 610ATV.

Sellest tulenevalt pole võimalik pidada kostjat maksuvõimetuks, ning juhul, kui kostja leiab,

et temal pole võimalust tasuda oma laste kasuks elatist lähtudes PKS § 101 lg-s 1 sätestatust,

siis peab tema realiseerima esmajärjekorras oma vara. Hageja vanavanemate poolt teostatud

maksed ei saa kuidagi lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Isegi ülekannete

seletusest on nähtav, et tegemist on kingitustega (sünnipäevaks, kommiks, jõuludeks jne.).

Seega on tegemist vanavanemate poolt vabatahtlikult tehtud kingitustega. Hageja on nõus, et

kostja tasub elatise võlgnevuse poole aasta jooksul, seega 302,15 eurot kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja palub rahuldada hagiavaldus osaliselt ning määrata elatise tasumise kohustus kostja

suhtes kindlaks selliselt, et kostja tasub hagejale elatist suuruses, milline vastab ½ VV

kehtestatud kuupalga alammäärale, millelt on maha arvestatud ½ hagejale hageja elukohariigi

poolt makstavatest peretoetustest. Kostja palub jätta hagiavaldus tagasiulatuva elatise osas

rahuldamata. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

7. Kostja ei nõustu väitega, et hageja seaduslik esindaja XXX üksinda tegeleb lapse

ülalpidamiskulude kandmisega. Kostja on kandnud hageja ülalpidamise kulude katteks nii

hageja seadusliku esindaja, kui ka hageja isiklikule arveldusarvele summasid vastavalt

võimalustele ja suulistele kokkulepetele. Hageja seaduslik esindaja sõitis 2009 juunis

Inglismaale ning poolte ühine laps jäi kostja kasvatada. Ka kandis kostja praktiliselt kõik

lapsega seotud kulud. Hageja seaduslik esindaja tegi aegajalt rahalisi ülekandeid kostjale

lapse ülalpidamiseks, kuid ülekantud summad jäid sageli alla selle, milline oli seadusest

tuleneva ülalpidamise kohustuse suurus. Pooltel oli kokkulepe, et kostja ei pöördu kohtusse

elatise nõudega, vaid kasvatab last olemasolevate võimaluste kohaselt. Kuna hageja läks 2016

sügisel elama ema juurde Inglismaale, siis leppisid vanemad kokku, et ka kostja tasub

hagejale elatist vastavalt sellele, millised on tema võimalused ning hageja esindaja ei pöördu

esindatava nimel kohtu poole.

8. RAKE poolt läbiviidud uuringu kohaselt oli aastatel 2010-2012 keskmine lapse tegelik

ülalpidamiskulu 280 eurot ühe lapse kohta (Riigikohus 22.03.2017 otsus 3-2-1-174-16).

Hageja ei ole hagiavalduses esitanud kalkulatsiooni selle kohta, millised on hageja kulutused

ühes kuus. Viimaste aastate jooksul on töötasu alammäär oluliselt tõusnud ning seoses sellega

on tõusnud ka perekonnaseadusest tuleneva elatis suurus. Samas leiab kostja, et lapse

ülalpidamise kulud ei ole nõnda kiiresti kasvanud, kui miinimumtöötasu. Lisaks eeltoodule

on lapse ülalpidamiskulud osaliselt kaetud riiklike toetustega. Isegi, kui kostja nõustub

sellega, et hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt miinimumtöötasu, tuleb makstavad toetused

ülalpidamiskuludest maha arvata ehk kulud makstavate toetuste ulatuses kaetuks lugeda.

Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused

on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.

9. Kostja sissetulekud on igakuiselt ca 1 200 eurot, sellest 404 eurot moodustab igakuine

laenumakse, kommunaalkuludeks kujuneb igakuiselt ca 150 eurot, lisaks tasub kostja elektri

eest ca 20 eurot kuus. Lisast 1 nähtuvalt on kostja töötasu suveperioodil kõrgem ning

talveperioodil madalam ning 11 kuu keskmine töötasu moodustab ca 1200 eurot. Kostja

laenumakse on 404 eurot kuus, kuid laenuintress on seotud euriboriga, milline võib muutuda

nii suuremaks, kui väiksemaks. Hetkel kujuneb kostja igakuiseks laenumakseks 320 eurot.

Seega kostja vältimatud püsikulud on ca 490-574 eurot. Arvestades, et jaanuarist 2018 on

seadusest tulenev elatis ühes kuus 250 eurot, oleksid kostja kulud kokku 824 eurot. Kostjale

jääb peale eelnimetatud kulude kandmist järele 376 eurot, millest väga tagasihoidliku

majandamise korral piisab toiduainete soetamiseks, kuid aegajalt vajab ka kostja arstiabi, uusi

riideid, samuti esineb kulutusi transpordile (sõiduki küte, remont, korraline hooldus),

hügieenitarvetele jne.

10. Kostja usub, et hageja esindaja sissetulekud Inglismaal on suuremad, kui kostja omad ning

seetõttu on hageja esindajal ka suuremad võimalused last üleval pidada. Käesoleval juhul

hageja ei ole tõendanud ka kahju tekkimist temal seoses elatise maksmata jätmisega, elatise

väljamõistmine tagasiulatuvalt ei täidaks enam oma eesmärki ning oleks kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma elatist

tagasiulatuvalt 1. aasta eest, siis palub kostja kohtul arvestada elatise hulka ka tema poolt

hageja isiklikule arveldusarvele ülekantud summad. Arvestades ka kostja poolt tasutud elatist,

siis on hagejale tegelikult alates oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 tasutud kokku 2 175

eurot, milline aasta peale jagatuna moodustab igakuiselt 181,25 eurot. Võttes arvesse ka

lapsele makstavaid riiklikke toetusi, siis on kostja arvates hagejale antud vahendeid

ülalpidamiseks piisavalt. Kui kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma elatist ka

tagasiulatuvalt, siis arvestades kostja varalist seisundit palub kostja määrata tagasiulatuva

elatise tasumine jagatuna osamakseteks 24 kuu jooksul osamaksetena kuni 80 eurot kuus

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki kohtule esitatud

dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt. Hagiavaldus on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmise osas.

Tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas hagiavaldus põhjendatud ei ole.

12. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

13. PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama

alaealine laps. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1), mis on 2017. aastal 235 eurot ja

2018. aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja

tavapärast elulaadi (PKS § 99) ning vanemate varalist seisundit (PKS § 102 ja § 105 lg 3).

PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi

peab vanem alaealist last ülal pidama.

14. Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et XXXl ja kostjal on ühine

alaealine tütar XXX (hageja), sündinud 23.01.2005 (tl 7). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei

ela hagejaga koos. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista

alates hagi esitamisest igakuine elatis miinimumsummas. Kostja on nõus 13.04.2018

toimunud kohtuistungil tasuma hagejale igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud

miinimummääras.

15. Hageja on märkinud enda igakuisteks vajadusteks 1 252 eurot. Elatise väljamõistmisel

tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad

vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 p-s 16 märkinud, et tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi tõendada. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras, siis ei ole

vaja tõendada ega analüüsida hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi.

16. Järgmisena tuvastab kohus hageja vanemate varalise seisundi. Hageja seaduslikule

esindajale realiseeritavat vara, sh sõidukeid ega kinnistuid, ei kuulu. Hageja seadusliku

esindaja igakuine sissetulek on töötasu 540 eurot ja 288 eurot toetused riigilt, sh lapsetoetus

93,35 eurot (tl 97). Kostjale kuulub korteriomand XXX, mis on kostja elukohaks. Samuti

kuulub kostjale sõiduauto, mille väärtuseks hindab kostja 1 000 eurot (tl 97). Kohtule esitatud

arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostja keskmine töötasu perioodil 12.01.2017 kuni

10.11.2017 kokku 14 104,71 eurot, mis teeb keskmiselt 1 282 eurot kuus (tl 30). Kostja vastas

13.04.2018 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele, et kostja keskmine sissetulek on 1 300

eurot kuus (tl 97).

17. Kohus leiab, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva. Lisaks eelnevale, vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist

seaduses sätestatud miinimummääras (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-12 p 15). Vanemal on

kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab

kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas

lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal

ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi

piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda

ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

18. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka,

et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Kohus on pooltega asja arutanud.

Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et hagejale

makstakse peretoetust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu,

et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul,

kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike

peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva

varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast

väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-

17 leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist

automaatsel talla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib

riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt

vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on

miinimummäärast väiksemad. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine selliseid

asjaolusid, mis tingiksid elatise suuruse vähendamise lapse emale makstava lapsetoetuse

võrra.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja sissetulekud

võimaldavad tasuda hagejale igakuist elatist PKS-i § 101 lg 1 ettenähtud määras. Lisaks on

kostjal endal võimalik oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda

kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa

arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut

saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga

väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel

müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite

saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja

minimaalselt vajalik elustandard.

20. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue, mille kohaselt hageja palub

kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 30.10.2017 igakuine elatis, mis ei ole väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Elatis tuleb tasuda hageja ema XXX arveldusarvele AS-is Swedbank nr XXX iga

kuu 1. kuupäevaks. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on

menetluse käigus hagejale tasunud. Seega tuleb kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale

makstud elatise summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

21. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis

1 611,76 eurot ühekordse summana perioodi 30.10.2016 kuni 29.10.2017 eest. PKS § 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks

kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei

täidaks enamõigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiseltraskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei

mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude

ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-16, p 19 ja 20). Kohus selgitas hagejale

06.11.2017 määrusega (tl 11-12), et kui hageja soovib nõuda tagasiulatuvalt elatist, siis tuleb

hagejal esitada selgitused ja võimalusel tõendid, mida hageja on varem teinud elatise

nõudmiseks st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks.

Hageja vaatamata kohtu selgitustele ei selgitanud ega tõendanud, mida hageja tegi

miinimummääras elatise saamiseks.

22. Samuti tuleb tagasiulatuva elatise nõude puhul arvestada asjaoluga, et kostja tasus

hagejale perioodil oktoobrist 2016 kuni oktoobrini 2017 elatist kokku 1 200 eurot. Kohus ei

arvesta kostja ega kostja ema poolt hageja arveldusarvele kantud summadega, kuna hageja

seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut ülalpidamiskohustuse täitmiseks otse alaealisele

lapsele. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta

on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes

lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne

nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud

ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma

kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-12, p 11). Kohus on ka

seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda, mis

takistaks hagejale igakuise elatise tasumist. Seega on põhjendatud jätta rahuldamata

tagasiulatuv elatise nõue summas 1 611,76 eurot.

23. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, kuna need ei ole

kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi osalise

rahuldamise osas.

MENETLUSKULUD

24. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud poolte

endi kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik