Legislator Case Law & Legislation
4-18-1443/9 AI generated

4-18-1443/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 4-18-1443/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Väärteoasi Menetlusaluse isiku E. kaebus Politseija O Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Renno Saega 04.03.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162934729 peale prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Renno Saega 04.03.2018 kiirmenetluse otsus nr 10220162934729 muutmata.

Legislator headnote

AI generated

4-18-1443/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: 04.03.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162934729, mille kohaselt kohtuväline menetleja määras E.O le liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv - i 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

Keywords

AI generated
red light violation excessive speed traffic violation motorway vignette motion mark misleading sign
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr 4-18-1443

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. mai 2018 Valga kohtumaja

Väärteoasja number

4-18-1443

Kohtunik

Roman Levin

Väärteoasi Menetlusaluse isiku E. kaebus Politseija O Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Renno Saega 04.03.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162934729 peale

Menetlusalune isik

E. ; isikukood ; elukoht xxx O XXX

Kohtuväline menetleja

PPA Lõuna prefektuur

Esindaja

PPA Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi komissar Kaimar Karm

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Lõuna E.O kaebus rahuldamata ning Politsei-

prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Renno Saega 04.03.2018 kiirmenetluse otsus nr 10220162934729 muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates

03.05.2018.

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. alates 03 5.2018. .0 Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

Väärteoasi nr 4-18-1443

Kaevatav otsus

1. PPA

Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Renno Saega tegi

04.03.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162934729, mille kohaselt kohtuväline menetleja määras E.O le liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv - i 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

2. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt juhtis E.O 04.03.2018 kl 15.33 Valga linnas Lõuna tänaval Võru tänava suunas liikudes mootorsõidukit kiirusega 55 km/h +- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust 30 km/h mitte vähem kui 22 km/h. Rikkus § 50 lg 5 p 3.

Kaebuse sisu

3. E.O esitas Tartu Maakohtule 15.03.2018 kaebuse, millega vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses, kuna menetleja on ekslikult hinnanud tõendeid. Kaebuse kohaselt oli antud teelõigul kehtestatud kiirusepiiranguks 30 km/h, tegemist oli ajutise liiklusmärgiga, mis on paigaldatud teisaldatavale alusele. 04.03.2018 kl 15.30 paiku oli liiklusmärgi asukoht selline, et seda ei olnud võimalik märgata. Liiklusmärgi paigaldamisel on rikutud ajutiste liiklusmärkide paigaldamise korda. Ajutine liiklusmärk oli paigaldatud liiga madalale ja see oli asendis, kus seda ei olnud võimalik märgata. 04.03.2018 ei olnud liikluskorraldusvahend E.O le nähtav, ta ei olnud - ajutisest liikluspiirangust teadlik ning seetõttu ei saanud ta nimetatud piirangut järgida.

4. le Kiirmenetluse otsuses ei ole korrektselt täidetud VtMS § 57 lg 1 p 6 nõuet, mil kohaselt tuleb otsuses märkida väärteo toimepanemise aeg ja koht. Otsuses on märgitud, et ta ületas lubatud sõidukiirust Valga linnas Lõuna tänaval. Tegemist on ca 0,8 km pida tänavaga, mille seisukord on valdavas ulatuses sedavõrd halb, et ei võimalda liigelda ka

30 km/h. E.O peatati alles Võru tänaval, menetlusalusel isikul on võimatu hinnata, kas talle politseiautos tutvustatud kiirusemõõdiku näit kuulub tema poolt juhitud sõidukile või ole see teise sõiduki kiirus.

5. E. taotleb kiirmene O

tluse otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

6. 02.04

.2018 esitas PPA Lõuna prefektuur seisukoha, milles leiab, et otsus väärteoasjas

261018000616 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele.

7. Kiiruse mõõtmiseks kasutati õigusaktide nõuetele vastavat kiirusmõõturit ning kiirusemõõtmine on vormistatud korrektselt.

8. Kui liiklusmärk asetseks valel kõrgusel, ei vähenda see liiklusmärgi funktsionaalsust ega kohustuslikkust. Pole eluliselt usutav, et mootorsõiduki juht mõõdab liikumise ajal teeääres asetseva liiklusmärgi kõrgust ja otsustab selle pinnalt, kas

liikluskorra

ldusvahend on talle täitmiseks kohustuslik või mitte.

9. Väärteomaterjalid vormistanud politseiametnikud enne piirkiiruse mõõtmise teostamise alustamist Valga linnas Lõuna tänaval, kontrollisid ajutiste liiklusmärkide olemasolus ja nende nähtavust. Viadukti Saviaugu tänava ristmikul pöörates Lõuna tänavale oli -

liiklusmärk 351 „Suurim kiirus“ 30 km/h koos liiklusmärgi 152 „Ebatasane tee“ paigaldatud paremale poole teepeenrale. Liiklusmärgid olid nähtav ning loetavad

Väärteoasi nr 4-18-1443

kõigile liiklejatele. Liiklusmärk 351 „Suurim kiirus“ koos liiklusmärgi 186 „Muud ohud“ olid paigaldatud peale Koidu tn ristmikku. Sama tähendusega liiklusmärgid oli paigaldatud ka teisele poole Lõuna tänava algusesse ja märke dubleeriti peale Uus- Koidu tänava ristmikku.

10. Liiklusmärgid paigaldatakse konkreetse vajaduse kaalutlusel. Lõuna tänaval ei teostata teetöid (Majandus ja taristuministri 30.06.2015 a määrus nr 90 “Liikluskorralduse - nõuded teetöödel“), vaid kiirust oli piiratud Liiklusseaduse § 15 lg 2 p 5 järgi. Antud teelõigule ei ole asjatult kehtestatud kiiruspiirangut 30 km/h. Lõuna tänav on väga ebatasane, laineline ja auklik. Valga linna Lõuna ja Võru tänava olukorda kuni linna piirini on korduvalt kajastatud ajalehes Valgamaalane. Lõuna tänava elanikud on korduvalt pöördunud politsei poole palvega teostada antud kohas liiklusjärelevalvet, kuna piirkiirust vähendatud teelõigul sõidetakse ikkagi kiiremini ja häiritakse tänava ääres elavate inimeste rahu. Seega tuli antud teelõigul olla eriliselt hoolas ja ettevaatlik ning kinni pidada kehtes

tatud liiklusnõuetest.

11. E.O kiirmenetluse otsuse koostamisel ei avaldanud, et ei näinud paigaldatud liiklusmärke või et liiklusmärgid olid asendis, kus seda ei olnud võimalik märgata. Sellesisulised argumendid on tõstatatud alles kaebemenetluses. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks kaebuses toodud väide, et 04.03.2018 kella 15.30 ajal oli liiklusmärgi asukoht selline, et seda ei olnud võimalik märgata. Sellise informatsiooni saamisel oleksid politseiametnikud koos menetlusosalisega pöördunud koheselt liiklusmärgi asetuskohta ja kontrollinud väidete tõesust.

12. E.O ei ole lisanud kaebuse juurde ühtki fotot või videosalvestist liiklusmärgi ebaõige asetuse üle. Politsei andmebaasis puudub teave selle kohta, et kaebaja oleks helistanud ja teavitanud liiklusmärgi valest paigutusest. Eeltoodust järeldub, et E.O ei ole menetlustoimingu ajal pidanud rikkumise põhjuseks mitte liikluskorraldusvahendi mittenähtavust, vaid enda tähelepandamatust ajutise liikluskorraldusvahendi suhtes.

13. E.O elab Valga äärelinnas, tänaval. On eluliselt usutav, et kaebaja on mööda xxx Lõuna tänavat liikunud kümneid, kui mitte sadu kordi ja oli teadlik kiirusepiirangust.

14. Teeomanik Valga Vallavalitsus (kuni 21.10.2017 Valga Linnavalitsus) on Lõuna tänavas sõidukiirust piiranud (paigaldatud liiklusmärgid 351 „ Suurim kiirus „ 30 km/h)

juba 2015 aastast. E.O teadis, sai aru ja nägi ajutise liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kiirusepiirangust, ent õiguslikus mõttes möönis, et tavapärase kiirusega ehk antud teelõigu 50 km/h tunnis mootorsõidukit juhtides realiseerib ta süüteokoosseisu, ent loodab seda vältida. Seega realiseeris kaebaja talle ette heidetava väärteo ettevaatamatusest kergemeelsusega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatutu tegu.

15. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut - või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut 80 euro suuruse rahatrahviga, mis on võrdeline

20 trahviühikuga ja määratud rahatrahv on sanktsioonimäära keskmisest oluliselt allapoole jääv.

Menetlusaluse isiku täiendavad seisukohad

Väärteoasi nr 4-18-1443

16. Täiendavalt selgitas E. , et tema poolt kiirmenetluse otsuses antud seletus on O kirjutatud sellises sõnastuses otsuse koostanud politseiametniku soovitusel. Seletusele mõjus ka see, et emakeeleks on vene keel. Enne menetlustoimingute algust keegi videosalvestist ei näidanud. Et ei näinud märki, ütles kohe politseiametnikule.

17. Vaidlustatud otsuses ega kohtuvälise menetleja seisukohtades ei ole võetud arvesse seda, et sellel ajal paistis piki tänavat talle otse vastu päike, mis oli üheks põhjuseks, miks E.O ei näinud valesti (liiga madalale) paigaldatud liiklusmärki.

18. Ekslik on kohtuvälise menetleja väide, et antud juhul Majandus-ja taristuministri

13.07

.2015 a määrus nr 90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ei kohaldu. Määruse § 13 on ainus akt, mis sätestab nõuded liiklusmärkide paigaldamisele.

19. Liiklusseaduse § 193 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud.

Liiklejatele sellist kohustust pandud ei ole. LS § 2714 näeb ette vastutuse

liikluskorraldusvahendi nõuetevastase paigaldamise eest. Politsei on teadlik valesti paigaldatud liiklusmärkidest, need on kuni tänase päevani samas seisundis samas kohas.

20. E.O elab Valga äärelinnas tänaval, peamiselt kasutab liiklemiseks Võru xxx tänavat, Lõuna tänavat kasutab harva. Seoses remonditöödega vahetatakse Võru tänava piirkonnas, aga ka mujal Valga linnas nii palju ajutisi liiklusmärke, et kus ja millal parajasti on piirangud, ei saa kunagi teada. Sellel ajal ei sõitnud Lõuna tänaval ka ühtegi teist autot. Kui Lõuna tänaval on kiirusepiirang juba alates 2015. aastast, siis peaks see olema tähistatud mitte ajutise, vaid alalise liiklusmärgiga. Ajutine märk tähendab, et piirang võidakse igal ajal tühistada.

21. E.O kinnitusel ta ei teadnud, ei saanud aru ja ei näinud mittenõuetekohase ajutise liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kiirusepiirangut. Kui ta oleks seda näinud või sellest teadnud, oleks ta sõitnud vastavalt kiirusepiirangule kuni 30 km/h.

22. Koos täiendavate seisukohtadega esitas E.O Valgas Lõuna tänaval olevast kiirusepiirangu liiklusmärgist fotod, mis on tehtud 05.03.2018 ja 17.04.2018.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

23. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

24. Väärteoasjas ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes:

- 04.03.2018 kl 15.33 paiku sõitis E.O Valga linnas Lõuna tänaval suunaga Võru tänava poole sõidukiga Fiat Freemont, registreerimismärk xxxxxx;

- oli 04.03.2018 kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h ning paigaldatud

Lõuna tänaval

vastav liikluskorraldusvahend ( ). liiklusmärk

25. Kohus analüüsib esmalt, kas kohtuvälise menetleja on õigesti tuvastanud E.O poolt kiirmenetluse otsuses märgitud kohas ja ajal lubatud sõidukiiruse ületamise (I), seejärel võt E.O

vastuväidete osas seonduvalt ab seisukoha liikluskorraldusvahendi ebakorrektse paigaldamisega (II) ning lõpuks käsitleb väärteo kvalifikatsiooni.

Väärteoasi nr 4-18-1443

I

26. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on E. juhtinud 04.03.2018 kl 15.33 paiku Valga O linnas Lõuna tänaval suunaga Võru tänava poole mootorsõidukit kiirusega 55 km/h +-

3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust (30 km/h) mitte vähem kui 22 km/h.

27. Kohtule on esitatud väärteotoimikus olev kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on patrullpolitseinik Tarmo Tapfer teostanud riikliku järelevalve korras E.O juhitud mootorsõiduki Fiat Freemont, reg märk xxxxxx liikumiskiiruse mõõtmist 04.03.2018 kl 15.33 Valgas Lõuna tänaval, sõidusuund Võru tänav.

28. Protokollist nähtuvalt on kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009620, antenni KC031300 ja KR009133. Seadme testid 04.03.2018 kl 07.30, seade töökorras. Seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulasisene tee, nähtavus hea, valge aeg, sademeteta, teeolud kuiv, kattega tee, sõiduradade arv 2, kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht seistes vasakul teepeenral, kiirusmõõtur paigaldatud statsionaarselt. Mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal üksinda, eemaldus patrullautost. Seadme helisignaal ühtlane, kiirusmõõturi lugem 55 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus + Lõplik mõõtetulemus 52 km/h.

- 3 km/h.

29. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, E. on kinnitanud O kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tutvumise oma allkirjaga.

30. Mõõtmise ajal on protokolli kohaselt kasutatud videotehnikat Digital-Ally. Kohtule on esitatud politseipatrullsõiduki pardakaamera salvestus.

31. E.O on kaebuses asunud seisukohale, et kiirmenetluse otsuses puudub väidetava väärteo toimepanemise koht, mistõttu ei saa ta hinnata, kas talle tutvustatud kiirusemõõdiku näit kuulub tema poolt juhitud sõidukile või ol see teise sõiduki i kiirus.

32. Kohus, uurinud esitatud videosalvestust, tuvastas, et salvestis on tehtud 04.03.2018, politseipatrull on seisnud Valga linnas Lõuna tänaval maja 24 juures vasakul teepeenral suunaga tänava poole. Kl 15.32.59 on salvestiselt nähtav Võru tänava suunas liikuv sõiduk, mille kiiruseks näitab kiirusemõõtja esmalt 53 km/h ning kohe ka 55 km/h. Politseisõiduk on järgnenud kiirust ületanud sõidukile mööda Lõuna tänavat, pööranud ristmikul vasakule (Võru tänavale) ning sõiduki peatanud Võru tänaval. Vaidlust ei ole sellest, et peatati E.O sõiduk.

33. Kohus märgib, et salvestisest ei nähtu ühtegi muud sõidukit peale E.O sõiduki, seega langeb ära võimalus, et mõõta võidi muu sõiduki kui E.O sõiduki kiirust. Ka on E.O ise oma 17.04.2018 täiendavates seisukohtades kinnitanud, et sellel ajal ei sõitnud Lõuna tänaval ühtegi teist autot.

34. Kohus loeb kiirusmõõturi kasutamise protokolli, videosalvestuse ning E.O ütluste alusel tõendatuks, et kohtuvälise menetleja ametnik on mõõtnud E.O sõiduki kiirust kiirusemõõtmine on toimunud

ja korrektse seadmega.

Väärteoasi nr 4-18-1443

35. Kohus ei nõustu E.O vastuväitega kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise kohta puudumise osas. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on rikkumine fikseeritud Valga linnas Lõuna tänaval, kusjuures sõiduk liikus Võru tänava suunas. Kohus loeb väärteo toimumise koha piisavalt täpseks. Kohtul ei tekkinud tõendeid uurides kahtlust, et E.O on kiirmenetluse otsuses märgitud ajal politseipatrullist möödudes liikunud kiirusega 55 km/h +- 3 km/h.

36. Kohus märgib, et menetlusalune isik on nõustunud kohtus kirjaliku menetlusega ning ei ole taotlenud videosalvestise uurimiseks kohtuistungi korraldamist (VtMS § 120 lg 3).

37. Kohus loeb punktis 34 nimetatud tõendite alusel tuvastatuks, et E.O juhtis 04.03.2018 kl 15.33 ajal Valga linnas Lõuna tänaval suunaga Võru tänava poole liikudes mootorsõidukit Fiat Freemont, reg märk , kusjuures sõiduki kiirus oli xxxxxx

55 km/h +- 3 km/h.

II

38. Seonduvalt kaebaja etteheidetega väidetavalt mittenõuetekohaselt paigaldatud liikluskorraldusvahendiga (liiklusmärgiga), millega oli antud teelõigul kehtestatud kiirusepiiranguks 30 km/h, leiab kohus järgmist.

39. LS § 6 lg 2 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik, kelleks on käesoleval juhul Valga vallavalitsus. ma paragrahvi lõike 5 esimese lause kohaselt Sa liikluskorraldusvahendit ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata.

40. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud veenvaid tõendeid, mis annaksid alust arvata, et vaidlusalune liiklusmärk oli 04.03.2018 kl 15.33 paigaldatud paigaldusnõudeid eirates.

Samuti puuduvad tõendid, mille kohaselt saaks kohus tuvastada, et väärteo toimepanemise ajal oli liiklusmärk E.O eest varjatud.

41. Menetlusalune isik on esitanud kaks fotot, tehtud väidetavalt konkreetsest Lõuna tänaval asuvast liiklusmärgist 05.03.2018 (st päev pärast väärteo toimepanemist) ning 17.04.2018. Kohus, eeldusel, et tegemist on vaidlusaluse liiklusmärgiga, tuvastas fotode alusel, et liiklusmärk asub paremast teepeenrast paremal pool, avatud maastikul, vaadet piirav haljastus (sh puud ja põõsad, mis võiksid märki varjata) puudub, nähtavus sõiduteelt liiklusmärgile on väga hea. Kohus ei pea eelnevat arvestades veenvaks E.O väiteid, mille kohaselt ta liiklusmärki ei näinud, sh et märk oli paigaldatud liiga madalale ja/ asendisse, gata. või kus seda ei olnud võimalik mär

42. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas asjakohased E.O viited liikluskorralduse nõuetele teetöödel ning ajutiste liiklusmärkide paigaldamise korrale.

Menetlusaluse isiku esitatud foto alusel on kohus lugenud tuvastatuks, et konkreetne liikluskorraldusvahend oli 05.03.2018 sõiduteelt hästi nähtav.

43. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et liiklusmärk võis 04.03.2018 kl 15.33 ajal asuda asendis, kus seda ei olnud E.O võimalik näha (sh keeratud liiklejate poole

Väärteoasi nr 4-18-1443

külje või tagaküljega). Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja kinnitusel kontrollisid väärteomaterjalid vormistanud politseiametnikud enne piirkiiruse mõõtmise teostamise alusta st Val mi ga linnas Lõuna tänavale paigutatud liiklusmärkide olemasolu ja nende nähtuvust. Kohus loeb kohtuvälise menetleja kinnituse usaldusväärseks.

44. Kohus märgib, et menetlusalune isik on kiirmenetluse protokolli kirjutanud omakäeliselt selgitused, mille kohaselt ta jäi natuke mõttesse ja ületas kiirust Lõuna tänaval. Ta kahetseb tehtud ja palub kergemat karistust. E. ei ole protokollis O

toonud välja, et ta liiklusmärki ei näinud. Küll on ta oma allkirjadega kinnitanud kiirmenetlusega nõustumist ja antud ütlusi.

45. Seonduvalt E.O väitega talle piki tänavat otse vastu paistnud päikese kohta selgitab kohus, et liiklejal lasub rgida liiklusalaste LS § 14 lg 2 kohaselt kohustus jä õigusaktide nõudeid ning olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik. Tulenevalt LS § 50 lg 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. uht s Sama lõike p 1 kohaselt peab j õidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

46. Eelnevast tulenevalt on juhil kohustus arvestada muuhulgas ilmastikutingimustega ning olukorras, kus juhi nähtavust takistab päike, tuleb olla eriti hoolas ning ettevaatlik, sh seetõttu, et mitte jätta tähelepanuta liikluskorraldusvahendeid. Samuti tuleb arvestada sellega, et tee seisukord oli menetlusalusele isikule teadaolevalt halb, mida ta on ise kaebuses kinnitanud.

47. Asjas ei oma kohtu hinnangul tähtsust, et kõnealune liiklusmärk on ajutine ning paigaldatud juba 2015. aastal. LS § 2 p 30, LS § 14 lg 2 ja 3 kohaselt on liiklejal kohustus ajutise liiklusmärgiga kehtestatud liikluskorda järgida, seda olenemata sellest, millal liiklusmärk on paigaldatud või kas liikleja arvates on märk paigaldatud mitte eesmärgipäraselt või nõuetele mittevastavalt.

48. Kohus loeb E.O kiirmenetluse protokollis antud ütlustega ning esitatud fotodega tuvastatuks, et Valga linnas Lõuna tänaval oli 04.03.2018 kl 15.33 paiku paremale poole teepeenart paigaldatud liiklusmärk 351 „Suurim kiirus“ 30 km/h koos liiklusmärgiga

152 „Ebatasane tee“. Liiklusmärgid olid sõiduteelt liiklejatele nähtavad ja loetavad.

49. Tulenevalt majandus-

ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusest nr 12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 9 lg 1 p märk „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.

50. Tulenevalt sama määruse § 5 p 17 märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele.

Väärteoasi nr 4-18-1443

III

51. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

52. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis –

– karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

53. Kohtu hinnangul on leidnud tuvastamist, et E. juhtis 04.03.2018 kl 15.33 paiku O Valga linnas Lõuna tänaval Võru tänava suunas liikudes mootorsõidukit kiirusega 55 km/h +- lubatud

3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga suurimat kiirust 30 km/h mitte vähem kui 22 km/h ning rikkus sellega § 50 lg 5 p 3.

Kohaldamisele kuulub

LS § 227 lg 2.

54. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et E.O toime pandud kiiruseületamist tuleb käsitada kui ettevaatamatut tegu KarS § 18 lg 2 mõttes, st kergemeelsusest toime pandud tegu. E. kohtu hinnangul teadis ning sai aru, et O antud tänaval on liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kiirusepiiranguks 30 km/h, kuid lootis kohusetundetuse tõttu süüteokoosseisu täitumist vältida. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatutu tegu.

55. Kohus märgib, et arvestades asjaoluga, et kõnealune liiklusmärk on paiknenud antud tänaval alates 2015. aastast, st vähemalt 2 aastat; samuti sellega, et E. elab O

Valgas ning oma seisukohtades kinnitanud, et on kasutanud liiklemiseks ka Lõuna tänavat; on eluliselt usutav, et E.O teadis, et nimetatud tänaval on kehtestatud kiirusepiirang.

56. E.O on oma täiendavates seisukohtades muuhulgas selgitanud, et seoses remonditöödega vahetatakse Võru tänava piirkonnas, aga ka mujal Valga linnas nii palju ajutisi liiklusmärke, et kus ja millal parajasti on piirangud, ei saa kunagi teada. Kohus selgitab menetlusalusele isikutele, et kui on teada, et liikluskorraldus võib muutuda, tuleb seda enam olla hoolas liikluskorraldusreeglite, sh ajutiste liikluskorraldusvahendite järgimisel.

Lõplik seisukoht

57. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. kohus

58. Kohtu hinnangul puuduvad E.

O väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud. Puuduvad alused ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi.

59. Aset on leidnud tegi, milles E.

O süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et E. on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on rteoga O koosseisupärase vää ,

mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.

60. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.

Väärteoasi nr 4-18-1443

Karistus

61. Kohtu hinnangul on E. -le O kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puudub alus kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmiseks. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 lg 1 sätetest, karistust kergendava astatud puhtsüdamlik kahetsus vastavalt asjaoluna on tuv KarS § 57 lg 1 p 3. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

62. Kohus leiab, et 20 trahviühiku ehk 80 euro suurune karistus ei ole ülemäära suur. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et KarS § järgi ulatub

227 lg 2 sanktsioon kuni 100

trahviühikuni ning võimaldab karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega on väärteootsuses ettenähtud karistus oluliselt madalam kui sanktsiooni keskmine määr ning rahatrahvi puhul on tegemist menetlusaluse isiku tegevusvabadust vähim riivava karistuse liigiga.

Roman Levin Kohtunik