3-18-495/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-495 Haldusasi S.N. kaebus Maksuja Tolliameti 6. veebruari 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039181-13 tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti kohustamiseks taastada töötamise registris kanne nr 708073 S.N. töötamise kohta B. OÜ- s ning isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille kohaselt oli 2014. a S.N. isikustatud sotsiaalmaks 14 708,95 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.N. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S.N. Esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta S.N. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2018. a määruse resolutsiooni punkt 7 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 6. veebruari 2018. a otsusega nr 12.2-3/039181-13 vähendati

B. OÜ esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis näidatud maksusummat 13 803,79 euro võrra. Sama otsusega tühistati 12. augustil 2014 töötamise registris vormistatud registrikanne nr 708073 S.N. töötamise kohta B. OÜ-s.

2. S.N. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 6. veebruari 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039181-13 ning kohustada MTA-d taastama töötamise registris kanne

2

nr 708073 S.N. töötamise kohta B. OÜ-s ning isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille kohaselt oli 2014. a S.N. isikustatud sotsiaalmaks 14 708,95 eurot.

Koos kaebusega esitas S.N. esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada eelnevalt nimetatud maksuotsuse kehtivuse kuni põhivaidlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning kohustada MTA-d taastama töötamise registris vormistatud registrikanne nr 708073 S.N. töötamise kohta B. OÜ-s ja riiklikus pensionikindlustuse registris kuni maksuotsuse tegemiseni isikustatud sotsiaalmaksu andmed S.N. kohta, mille kohaselt oli 2014. a S.N. isikustatud sotsiaalmaks 14 708,95 eurot.

3. Tartu Halduskohus jättis 13. märtsi 2018. a määruse resolutsiooni p-ga 7 S.N. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendustes märgiti järgnevat.

3.1. Kaebaja eesmärk on vältida olukorda, kus Sotsiaalkindlustusamet (SKA) võib uuendatud haldusmenetluse tulemusena tuginedes käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsuse järeldustele ja selle alusel muudetud registrikannetele vähendada kaebaja vanemahüvitist põhjusel, et kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu on deklareeritud õigusvastaselt suuremana ning see on võimaldanud saada suuremas ulatuses vanemahüvitist.

3.2. Halduskohus nõustus MTA-ga, et maksuotsuse andmisele ja selle vaidlustamisele suunatud menetlus ja SKA haldusmenetlus vanemahüvitise taotluste menetlemisel on eraldiseisvad menetlused. Sõltumata menetluste asjaolude seotusest on SKA-l kohustus oma menetluses iseseisvalt välja selgitada kõik otsustamisel aluseks olevad olulised asjaolud. Maksumenetluse järeldustele tuginev maksuotsus on üheks tõendiks SKA menetluses. Kaebajat ähvardav võimalik negatiivne tagajärg (vanemahüvitise vähendamine) saab saabuda SKA menetluse tulemina, mitte otseselt vaidlustatud maksuotsuse tagajärjel ega sellest lähtuvate registrikannete alusel. Seega ei saa vaidlustatud maksuotsus ega kaebuses nimetatud registrikanded luua kaebaja jaoks kohtumenetluse vältel pöördumatuid tagajärgi, mida pole võimalik kõrvaldada pärast kaebust rahuldava kohtuotsuse jõustumist.

3.3. Kaebajale makstav vanemahüvitis väheneks alates 3. veebruarist 2017 kuni 13. aprillini 2018 seniselt 2907,15 eurolt 1736,53 euroni. Ka juhul, kui SKA viib oma menetluse läbi asjas vaidlustatud maksuotsusega vähendatud sotsiaalmaksu ja seetõttu kaebaja muutunud isikustatud sotsiaalmaksu andmeid arvestades ja vähendab kaebaja vanemahüvitise summat, ei ole tegemist kaebaja õigusi pöördumatult kahjustava tagajärjega. Hüvitise võimaliku ebaõige vähendamise korral on võimalik hilisem korrigeerimine ja vähem makstud hüvitise väljamaksmine. SKA menetluse eesmärk on hüvitise vähendamine, mitte hüvitise määramise otsuste täielik kehtetuks tunnistamine, ning isegi vähendatud summa jääks mõistlikule tasemele, mis ei tekitaks toimetulekuprobleeme (kaebajale on määratud vanemahüvitis 2017. a ülempiiri ulatuses).

3.4. Kaebaja taotlus kohustada MTA-d taastama kaebaja kohta augusti 2014. a kanne töötamise registris ei saaks aidata kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele, kuna töötamise registri kandest ei teki õiguslikult siduvat tagajärge kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu suuruse näol. MTA ei halda riikliku pensionikindlustuse registrit ega sotsiaalkaitse infosüsteemi. Seega ei saaks kohus kohustada MTA-d muutma kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmeid riikliku pensionikindlustuse registris ega sotsiaalkaitse infosüsteemis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. S.N. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2018. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgiti järgnevat.

4.1. Halduskohus on vääralt leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus järeldas ekslikult, et vaidlustatud maksuotsus ja registrikanne ei saa iseseisvalt kaebaja jaoks negatiivseid tagajärgi kaasa tuua. SKA otsusest nr 9 nähtub, et aluseks on võetud

3

üksnes maksuotsus ning selle alusel tehtud registrikanded. Ei ole välistatud, et maksuotsusele tuginedes annab SKA veel täiendavaid haldusakte, mis kaebaja subjektiivseid õigusi rikuvad.

4.2. Halduskohus ei ole erinevaid huvisid kaalunud. Maksuotsuse täitmise peatamata jätmiseks puudub tavaliselt avalik huvi, sest maksu laekumine lükkuks vaid edasi. Halduskohus on pisendanud tagajärgi, mida taotluse rahuldamata jätmine kaebajale kaasa toob. Kaebuse rahuldamise korral on võimalik küll hüvitise vähendamise korrigeerimine ja vähem makstud hüvitise väljamaksmine, ent arvestades kohtuasjade keskmist kestvust, võib see aset leida alles mitme aasta möödudes. Kohtumenetluse kestel tuleks kaebaja perekonnal otsida võimalusi igakuiste kulutuste vähendamiseks või leida täiendavaid sissetuleku allikaid. See tähendab elustandardi arvestatavat langust, võimalikke majanduslikke raskusi ning pingeid pereelus, mida hilisem hüvitise väljamaksmine kuidagi kompenseerida ei saa. Lisaks tuleb kaebajal taotluse rahuldamata jätmisel astuda täiendavaid samme oma õiguste kaitseks, tõenäoliselt selleks täiendavalt kohtusse pöörduda ja kanda sellega seonduvat emotsionaalset ja rahalist koormat. Perekonna sissetuleku vähenemine enam kui 1000 eurot kuus ei ole pisike ebameeldivus, mida saab hiljem tagasiulatuvalt korrigeerida. Seda eriti olukorras, kus peres kasvab kaks last, kellest üks vajab igapäevaselt oma erivajaduste tõttu täiendavat hoolt. Huvide kaalumisel tulnuks eelistada kaebaja huve, kuna kaebaja on kohtusse pöördunud olemasoleva olukorra säilitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud maksuotsuse kehtivuse peatamist ning MTA kohustamist taastada töötamise registris kanne nr 708073 S.N. töötamise kohta B. OÜ-s ning isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille kohaselt oli 2014. a S.N. isikustatud sotsiaalmaks 14 708,95 eurot. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida seda, et kaebajale määratud vanemahüvitist vähendataks kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. SKA on

12. märtsi 2018. a otsusega nr 9.VH-2/3725 tunnistanud SKA 9. juuli 2015. a vanemahüvitise määramise otsuse nr 1, 27. jaanuari 2017. a vanemahüvitise ja sünnihüvitise vahe määramise otsuse nr 2 ja 27. jaanuari 2017. a vanemahüvitise määramise otsuse nr 3 kehtetuks tagasiulatuvalt selle jõustumise hetkest alates ning otsustanud välja anda korrigeeritud andmete alusel uued vanemahüvitise määramise otsused (SKA 12. märtsi 2018. a otsuse on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-18-547).

7. Määruskaebuse läbivaatamise hetkel ei anna soovitud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine kaebajale enam mingit õiguslikku kasu. Haldusasja materjalide kohaselt oli kaebajal õigus vanemahüvitisele kuni 13. aprillini 2018 (tl 11). Seega on praeguseks kaebajal lõppenud õigus talle määratud vanemahüvitise saamiseks. Kaebajale on vastavad summad määruskaebuse lahendamise ajaks juba välja makstud.

8. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et iseenesest on halduskohus õigesti asunud seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus ei too otseselt kaasa tagajärgi, mille vältimiseks on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitanud. Vanemahüvitis määratakse perehüvitiste seaduse alusel. Hüvitise suuruse muutmine ja selle võimalik tagasinõudmine võib küll toimuda andmete alusel, mis on edastatud MTA poolt, st vastavas menetluses võib olla üks asjas arvesse võetavatest tõenditest maksuotsus, kuid maksuotsuse enda alusel ei saa vanemahüvitise suurus muutuda.

9. HKMS § 250 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. HKMS § 63 lg 2 kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide

4

usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peamiste tagajärgedena toob kaebaja esile selle, et perekonna sissetulek väheneb kuus enam kui 1000 eurot, mis võib tekitada pingeid ning vajadust otsida lisasissetulekuid ning kohti, kus raha kokku hoida. Kaebaja märgib ka seda, et võib tekkida vajadus pöörduda uuesti kohtusse, et oma õigusi kaitsma asuda. Ilmselt on kaebaja selle all mõelnud haldusakte, mida SKA võib tulevikus välja anda. Neid saab kaebaja aga uute kohtumenetluste raames vaidlustada ning paluda seal vastavate meetmete kasutuselevõtmist. Need asjaolud ei ole sellised, mille tõttu peaks asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb S.N. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2018. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/