4-18-1437/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. mail 2018.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-1437 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

B.J isikukood elukoht xxxx X XX

väärteoasi liiklusseaduse § järgi.

201 lg.1

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjäre-

levalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.02.2018.a. - üld

menet 16, 18, 000427. luse otsus väärteoasjas nr. 23

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

J

uhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

B.J kaebus rahuldada osaliselt.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse

19.02.2018.a. 2316, 18, 000427 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. tühistada ning teha uus otsus.

Mõista B.J

242 lg.1 süüdi liiklusseaduse § järgi ja karistada rahatrahviga

trahviühikut s.o 40 eurot (neli eurot) e. kümmend kvalifitseerida B.J rikkumine ümber

LS § 242 lg.1 järgi s.o. liiklusnõuete muu rikkumine

.

M rahatrahv õistetud

40 eurot tuleb tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200

2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 33 EE 701

34 1611 0002 Danske Bankis või nr

7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185020212.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud.

Politsei- Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Meeri Seliste koostas 29.01.2018.a. 29.01.2018.a. kell 09.07 väärteoprotokolli selle kohta, et

ajal Liivalaia tn. 40 juures Tallinnas juhtis B.J mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud Liiklusseaduse § 124 lg.

3 p.1 sätete kohaselt seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega 28.08.2017.a. Kirjeldatud tegevusega rikkus B.J liiklusseaduse § 90 lg.1 p.1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.02.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2316, 18,

000427 B.J-ile karistuseks

01 lg.1 määrati liiklusseaduse § 2 järgi rahatrahv trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot.

Kaebuse sisu.

Menetlusalune isik on seisukohal, et käesolevas asjas puudub väärteokoosseis. LS § 201 lg.1 sätestab , et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki timisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või juh arestiga. Kaebajale 27.08.2007.a. välja antud juhiloa kehtivus lõppes 27.08.2017.a. Kaebaja ei olnud juhiloa kehtivuse lõppemisest teadlik. LS § 88 lg.2 sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eesti väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik.

Kaebaja kandis igapäevaselt kaasas isikut tõendavat dokumenti , mitte juhiluba. Eesti riigi infoportaalis eesti.ee esitatud teabe kohaselt saadetakse juhiloa kehtivuse lõppemise meeldetuletus e-postile. Selleks tuleb kontrollida - @ eesti.ee aadressi või suunata @eesti.ee e posti aadress mõnele igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Kaebaja on suunanud

@eesti.ee e-posti aadressi kahele erineval -posti aadressile e igapäevaselt kasutatavale e .Kaebajale ei ole juhiloa kehtivuse lõppemise kohta meeldetuletust saadetud. Kuivõrd kaebajale ei saadetud ettenähtud meeldetuletust juhiloa kehtivuse lõppemise kohta ning juhiloa kaasas kandmine ei ole kohustuslik, siis ei saanudki kaebaja teada, et juhiloa kehtivusaeg on lõppenud.

Oluline on ka asjaolu, et kaebaja tellis juhiloa samal päeval s.o. 29.01.2018.a. kui sai teada juhiloa kehtivuse lõppemisest. Tegemist on igal juhul kergendava asjaoluga. Kaebaja hinnangul on oluline, et LS § 201 lg.1 võimaldab trahvi määrata üksnes juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimise eest. Kaebaja ei ole juhtimisõiguseta isik, kuivõrd kaebajal oli vastav juhtimisõigus ning see oli LS § 124 lg.3 p.1 alusel peatunud, kuid mitte ära võetud. Juhul, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud, ei ole see võrdsustatav juhtimisõiguse puudumisega.

Kaebaja palub kaevatava otsus täies ulatuses tühistada ning lõpetada väärteomenetlus kuna kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt taotleb kaebaja menetlus lõpetamist , sest kaebaja süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kohtuistungil osaleda ei soovi

ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline

menetleja kirjalik seisukoht erineb esialgsest Harju Maakohtule esitatud kirjalikust seisukohast järgmisel põhjusel:

20.04.2018.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 4-17-4621, leiti, et juhiloa kehtivusaja lõppedes peatub LS § 124 lg 3 p 1 alusel selle omanikul juhtimisõigus, kuid see ei too kaasa juhtimisõiguse kaotamist LS § 94 lg 1 mõttes. Kolleegium asus seisukohale, et selline tegu ei ole karistatav juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisena LS § 201 lg 1, vaid liiklusnõuete muu rikkumisena LS § 242 lg 1 järgi.

Eelpool toodust tulenevalt nõustub kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Põhja -

prefektuuri korrakaitsebüroo l klusjärelevalve ii keskuse liiklusmenetlustalituse 19.02.2018.a otsuse tühistamisega väärteoasjas nr 2316,18,000427 karistamises LS § 201 lg 1 järgi B.J

ning palub teha asjas uus otsus, millega tunnistada B.J süüdi LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja alternatiivse taotluse ga lõpetada käesoleva väärteoasja

menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, jääb kohtuväline menetleja 18.04.2018 maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas toodu juurde, mille kohaselt menetlusalune isik ei ole aru saanud, et ta on liiklusrikkumise toime pannud ning pole üldse midagi valesti teinud.

Kuivõrd LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut ehk oluliselt leebema karistuse, kui LS § 201 lg 1, ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui kohus vähendab määratud rahatrahvi oma äranägemise järgi. B.J-ile

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et B.J kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

20.04.2018.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 4-17-4621 leiti, et kehtiv

liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse äravõtmisele § s.o.

LS 125 ja kehtetuks

tunnistamisele s.o

LS § 126 ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist juhul, kui lõpeb juhi § § loa kehtivusaeg s.o. 124 lg 3 p 1.

LS 94 lg 1 määratleb juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Seega oli kaebaja seisukoht õige, et juhtimisõigus oli tõepoolest LS § kuigi B.J

lg 3 p 1 alusel peatunud, ei toonud see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus seisukohale, et selline tegu ei ole karistatav juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisena LS §

201 lg 1, vaid liiklusnõuete muu rikkumisena LS § 242 lg 1 järgi. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg s 1 märgitud kergendavaid - asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest. Kohus leiab, et kuna B.J juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud, ei saa teda käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS 94 lg

201 lg Eelpool toodust t §

1 ja §

1 tähenduses. ulenevalt nõustub kohus

kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo -

liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse seisukohaga, et 19.02.2018.a otsus väärteoasjas nr 2316,18,000427 § 201 lg 1 järgi tuleb tühistada B.J karistamises LS

ning tuleb teha asjas uus otsus, millega tunnistada B.J süüdi LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaitsja taotlus

29 lg lõpetada väärteomenetlus VTMS §

p 1 alusel, s.t. menetlusaluse isiku käitumises puudusid väärteo tunnused, ei kuulu rahuldamisele. See, et isiku teole anti kohtuvälise menetleja poolt ebaõige materiaalõiguslik hinnang ei too kaasa v

eoasja äärteomenetluse lõpetamist. VTMS § 87 näeb ette, et väärt arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisul § isi asjaolusid. VTMS 133 p 4 kohaselt Kohus peab väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud ning juhul, kui kohtuvälise menetleja materiaalõiguslik hinnang isiku käitumisele osutu ebaõigeks väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise s , kontrollib kohus

vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud

menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda

Kohtu seisukoha kohaselt puudub vaidlus selles, et B.J juhtis 29. jaanuaril 2018.a.

mo ning tema juhiluba oli kaotanud kehtivuse 28.08.2017.a.

124 lg 1 alusel LS otorsõidukit § oli tal seega ajutiselt keelatud mootorsõidukit juhtida.

Nagu juba eespool märgitud, tulenevalt 20.04.2018.a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusest nr. 4-17-4621 ning kohtuvälise menetleja täpsustatud kirjalikust seisukohast , on

B.J

242 lg Sellest tegu on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena LS §

1 järgi.

tulen

evalt mõistab kohus menetlusaluse isiku süüdi LS § järgi

242 lg.1 ja karistab teda rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 40 eurot. LS § 242 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni

20 trahviühikut. Kohus leiab, et B.J poolt toime pandu näol oli tegemist menetlusaluse isiku hooletusega, sest isik ise peab kontrollima, kas tema jaoks olulised dokumendid on veel kehtivad või on kehtivuse aeg lõppenud. Isik ei pea lootma sellele, et teda teavitatakse dokumentide kehtivuse lõppemisest e loa kehtivusaja möödumisest oli möödas -maili teel. Juhi

5 kuud. Kohus leiab, et kõigest eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik