4-18-1871/5 · 4-18-1871/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1. V.H kaitsja kaebus Politseija Piirivalveam -Harju Jätta eti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Ravil

Khair Al-Dini 21.03.2018 otsusele nr 2315,17,008635 V.H karistamises KarS §

218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest raha viühiku ulatuses, s.o trahviga 150 trah 600 eurot rahuldamata.

2. Politsei- -Harju politseijaoskonna ennetusja Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida

menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Ravil Khair Al-Dini 21.03.2018

otsus nr 2315,17,008635 V.H karistamises KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 150 trah muutmata ja viühiku ulatuses, s.o 600 eurot tühistamata.

3. V rahatrahv kogusummas 600 (kuussada) eurot tuleb KarS

aidlustatud otsusega määratud

§ 66 lg 2 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest 6 kuu jooksul ja

igakuistes võrdsetes osades tasuda vaidlustatud otsuses märgitud 100 euro kaupa kuus,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185033348. Rahatrahv peab olema tasutud hiljemalt 04.12.2018.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202

lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 03.05.2018. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 04.06.2018. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.06.2018.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- -Harju politseijaoskonna ennetusja ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida

menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Ravil Khair Al-Dini 21.03.2018

otsusega nr 2315,17,008635 karistati V.H KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot iibides KÜ selles, et v

Xxxx parkla territooriumil rikkus teadvalt võõrast asja ja nimelt lõikas ketaslõikajaga läbi

rattaluku, mis lukustas sõiduauto reg nr ratta, ning tõstis rattaluku oma sõiduki XXXXXX

pagasiruumi ja andis hiljem asja KÜ esimehele. Selle teoga on tekitatud kahju summas 200

eurot. Sellega pani V.H toime KarS § 203 süüteokoosseisus kirjeldatud võõra asja kahjustamise, millega tekitatud kahju ei ületanud olulise kahju piiri, s.o isik pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse alljärgneva Kaebaja leiab, et Kohtuvälise menetleja Otsus on ebaõige.

Asjaolud ja põhjendused.

Kaebaja ema (i.k. xxxxxxxxxxx) on korteriomandi Xxxx (edaspidi Korteriomand) omanik AR

ja elamu (edaspidi Elamu) kinnistu (edaspidi Kinnistu) kaasomanik (lisa 2, AR

kinnistusraamatu väljavõtte) ja on sõiduauto reg nr (edaspidi Sõiduauto) omanik. XXXXXX

AR asujaks ja valdajaks. määras Kaebajat Sõiduauto vastutavaks k

Kaebaja elab koos emaga Korteriomandis.

AR AR andis Kaebajale õiguse Korteriomandi ja Kaasomandi kasutamiseks ja valdamiseks.

Kaebaja kasutab Sõiduauto parkimiseks Kaasomandi kinnistu Elamu kõrval. Kaasomandi

kinnistu on kaasomand ja seega AR ARl ja Kaebajal on õigus kasutada ja vallata Kaasomandi oma nägemise järgi, s.h. parkida Sõiduauto.

05.12.2017 xxx t

OÜ omavolilisel lukustas Sõiduauto rattalukuga.

08.12.2017 Kaebaja teatas politseile (lisa 3, Kaebaja teade politseile), et Xxx OÜ

omavoliliselt lukustas Sõiduauto ratta. OÜ Kaebaja edastas teade Xxx -le (lisa 4, Kaebaja

teade Xxx -le) Politseija Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna piirkonnavanem OÜ Tarvo Handsmitt vastas Kaebajale 14.12.2017 kirjas nr 2.1-3/34647-2 (lisa 5, Politsei kiri), et tegemist on tsiviilvaidlusega.

Xxx a OÜ teatas Kaebajale, et ei võt rattaluku maha. Seoses sellega Kaebaja ise võttis rattaluku maha ja vabastas Sõiduauto kasutamiseks.

Väärteomenetleja Ravil Khair Al Din koostas 28.02.2018 väärteoprotokolli, mille kohaselt -

Kaebaja rikk Xxx

us teadvalt võõra asja (võtsin maha OÜ rattaluku).

Kohtuväline menetleja tegi 21.03.2018 Otsuse, millega määras Kaebajale võõra asja

rikkumise eest

KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600.00 EUR. Kaebaja vaidlustab Otsuse ja leiab, et see on ebaõige.

Kaebaja põhjendused Otsus on põhjendamatu.

3

Järgmised Otsuses esitatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel on tehtud Ot

sus, on tõendamata ja paljasõnalised: 1. Et on olemas KÜ Xxxx parkla. Sellist parklat ei ole olemas 2. Et on olemas 11.05.2012 kaasomanike otsus, mis reguleerib korteriomanike õigust Kinnistu

kasutamiseks ja mis kinnitas Kaasomandi Kinnistu sõiduautode parkimiseks kehtestatud korda. Sellist otsust/parkimiskorda ei ole.

3. Et on olemas kaasomanike otsus Xxx -ga teenuse osutamise lepingu (parkimislepingu) OÜ sõlmimiseks. Sellist otsust ei ole. 4. Et Kaebaja kasutuses on veel üks sõiduk. See ei vasta tegelikkusele.

Kaebaja kasutuses on ainult üks sõiduk - Lexus IS 250 r/n . XXXXXX

5. Et Xxx -le on tekitatud kahju 200 eur. OÜ See ei vasta tegelikkusele. Kahjus suurus on tõendamata. Seega Otsus on tehtud tõendamata asjaolude alusel ja seega on õigusvastane.

Täiendavalt Kaebaja märgib, et Kohtuväline menetleja põhjendas Otsuse tegemist lepinguga,

mis on sõlmitud KÜ OÜ vahel (edaspidi Leping). AR Xxx ja

Lepingus ei ole kirjas, et Xxx - pidi OÜ l oleks õigus lukustada Sõiduauto rattalukuga. Vastu

Lepingus on kirjas, et Xxx - OÜ l on õigus rakendada vajalikke meetmeid parkimiskorra tagamiseks, arvestades kehtivat liiklusskeemi ja seadusandlust.

Seaduse kohaselt Xxx - OÜ l ei ole õigust Sõiduauto ratta lukustamiseks rattalukuga. Seega

Xxx O

Ü toiming on õigusvastane.

Sõiduauto oli pargitud Kaasomandil Kinnistul. l ja Kaebajal on põhiseaduslik õigus AR kasutada Kaasomandi ja Kinnistu oma nägemise järgi. Seega Kohtuvälise menetleja Otsus on vastuolus põhiseadusega ja seadusega.

Ots

uses ei ole esitanud ühtegi õigusliku alust, mille alusel on piiratud ja Kaebaja õigus AR kasutada Kaasomandi ja Kinnitu ning parkida Kinnistul Sõiduauto.

Kohtuväline menetleja põhjenduses meelevaldselt tõlgendas Riigikohtu otsust, oma Otsuse

mis on asjakohatu ja ei ole seotud Kaasomandi ja Kinnistu kasutamisega.

Sõiduauto asus Kinnistu peal, mis on AR AR AR omandis ning ja Kaebaja kasutuses. l ja

Kaebajal on põhiõigus kasutada Kinnistu oma nägemuse järgi OÜ omavoliliselt ja

. Xxx

ebaseaduslikult paigaldas sõiduauto reg nr XXXXXX rattale rattalukku, millega rikkus

AR

omandiõiguse Sõiduautole ning ja Kaebaja Sõiduauto kasutamis ja valdamisõigust. AR -

Valduse võtmine sõiduki kui omandi kasutamise piiramisega on vastuolus Põhiseaduse § 32 kui ka asjaõigusseaduse § 68. Asjaõigusseaduse § 68 sätestab omandi mõistena isiku täieliku õigusliku võimu asja üle ning õigus oma asja vallata, kasutada, kasutada ning nõuda kõigilt

teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Valdus on seega

seadusega kaitstud omavoli vastu. Sõiduki ratta lukustamisega takistas OÜ Xxx ARl ja

Kaebajal

Sõiduauto üle tegeliku võimu teostamist.

Kaebaja teatab, et on nõus kirjaliku menetlusega ja ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Lähtudes eeltoodust Kaebaja palub:

1.

Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 21.03.2018 otsus väärteoasjas nr 2315,17,08635.

2. olude ja Anda Kaebajale aega kuni 11.04.2018 täiendavate kaebuse põhjenduste, asja tõendite esitamiseks.

3. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumisel V.H suhtes.

Kaebuse täiendamine 11.04.2018

4

Kaebaja V.H (edaspidi Kaebaja) esitas kaebuse kohtuvälise menetleja Politsei-ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri väärteomenetleja Ravil Khair Al Din (edaspidi Kohtuväline - menetleja) 21.03.2018 otsuse (edaspidi Otsus) peale väärteoasjas nr 2315,17,08635.

Vastavalt 28.02.2018 väärteoprotokollile Väärteoprotokoll) väärt (edaspidi (lisa

1, eoprotokoll) Otsus oli Kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 02.04.2018.a. Vastavalt Otsusele

Otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil

kohtuvälise menetleja Otsus menetlusosalisele on kohtuvälise netleja juures kättesaadav s.t. me kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 17.04.2018.a.

Vastavalt Väärteoprotokollile väärteo toimepanemise koht oli , Tallinn ning väärteo Xxxx kirjeldus on järgmine:

Kaebaja, viibides KÜ l rikkus teadvalt võõrast asja ja nimelt lõikas Xxxx parkla territooriumi

ketaslõikajaga läbi rattaluku, mis lukustas sõiduauto reg. nr ratta, ning tõstis XXXXXX

rattalukku oma sõiduki pagasiruumi ja andis hiljem asja KÜ esimehele. Selle teoga on tekitatud kahju summas 200 eur.

Se

ega väärteoprotokoll oli koostatud järgmiste asjaolude alusel: On olemas KÜ Xxxx parkla

1. Xxxx XXXXXX. KÜ parkla territooriumil asus sõiduauto reg nr 2. XXXXXX rattas oli lukustatud rattalukuga. Sõiduauto reg nr

4. Kaebaja lõikas ketaslõikajaga läbi rattaluku, mis lukustas sõiduauto reg nr XXXXXX ratta. 5. Kaebaja tekitas kahju summas 200 eur.

Kaebaja leiab, et Väärteoprotokollis ja Otsuses Kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused.

1. On ebaõige, paljasõnaline ja tõendamata Väärteoprotokollis esitatud asjaolu, et on olemas KÜ Xxxx parkla.

KÜ parklat ei ole olemas. Väärteoprotokolli juurde ei ole lisatud tõendeid, mis Xxxx tõendaksid, et on olemas selline parkla.

2. Elamu Xxxx (edaspidi Elamu) asub kinnistul (edaspidi Kinnistu) (registri osa

9704601) katastritunnus nr xxxxxxxxxx (lisa 2, Kinnistu kaart, maaameti

kaardiserverist).

xxxx Vastavalt kinnistusraamatule (Kaebuse lisa 2) Kinnistul asub elamumaa, Tallinn linn, Xxxx (edaspidi Elamumaa). AR (i.k. xxxxxxxxxxx) on kinnistu, Elamu ja Elamumaa kaasomanik.

Elamus Xxxx asub korteriomand

109 (edaspidi Korteriomand). on selle AR AR – Korteriomandi omanik.

AR AR andis Korteriomandi Kaebajale (kes on poeg) elamiseks, kasutamiseks ja

valdamiseks. Kaebaja elab Korteriomandis. Seega koos Korteriomandiga andis Kaebajale AR kasutamiseks ja valdamiseks Elamu ja Elamumaa kaasomandid.

Seega

ARl ja Kaebajal on õigus kasutada ja vallata Elamu ruume ja Elamumaa.

3.

XXXXXX

AR omandis on sõiduauto reg nr (edaspidi Sõiduauto) (lisa 3, Sõiduauto registreerimistunnistus). Kaebaja on Sõiduauto vastutav kasutaja.

Seega l Kaebajal

AR ja on õigus kasutada Elamumaa Sõiduautoga kasutamiseks (sõitmiseks, peatamiseks, parkimiseks jne).

4. Kaebaja. 11.12.2017 Sõiduauto seisis Elamumaal kuhu Sõiduauto pani

5. Kaebaja enne rattaluku mahavõtmist teatas oma kavatsusest Politseija

Piirivalveametile, kes edastas Kaebajale 14.12.2017 kirja (kaebuse lisa 5), milles teatas, et

tegemist on tsiviilvaidlusega, mille lahendatakse poolte kokkuleppel või tsiviilkorras

kohtus. Kaebaja oma tegevuses lähtus Politsei-ja Piirivalveameti seletusest ja seoses sellega Kaebajal tegevuses puudusid väärteo koosseis.

6.

Otsuse kohaselt Kaebaja on karistatud KaRS § 218 lg 1 alusel varavastase süüteo eest.

5 Väärteoprotokollis ei ole tuvastatud asjaolu, et Kaebaja pani toime tegu kasu saamiseks. Karistusseadustiku § 218 lg 1 on kohaldatav ainult siis, kui vastav varavastase tegu pannakse

selle varast kasu saamiseks. Juhul kui varavastase tegu pannakse toime ilma varalise kasu saamata, siis KaRS § 218 kohaldamine on välistatud.

Otsuse kohaselt „Tõendikogumist tuleneb, et Kaebaja lõikas rattalukku ketaslõikajaga läbi

ning seega on tegemist hävitatud asjaga. Asja hävitamine on selle omaduste (eelkõige

füüsilise substantsi) selline muutmine, mille tagajärjel muutub see senisel eesmärgil kasutuskõlbmatuks. Igasugune hävitamine tähendab ühtlasi substantsi kahjustamist.“

Otsuse kohaselt rattalukk Kaebaja poolt on tehtud kasutuskõlbmatuks ja seega sellest ei ole võimalik saada kasu.

On oluline ka asjaolu, et Kaebaja juba enne rattalukku eemaldamist teatas Xxx -le, et OÜ

nemad saavad iga hetk võtta rattalukku endale ja selle ära viia. Kaebaja korduvalt kinnitas seda Kohtuvälise menetlejale. Otsuses ka on märgitud, et rattalukk asub Kaebaja hoiul.

Seega on tõendatud, et Kaebaja ei soovinud ja ei soovi ka praegu saada rattalukust kasu ja

tema eesmärgiks oli ainult Sõiduauto ratta vabastamine ja Sõiduauto üle tegeliku võimu teostamine, selleks, et saaks Sõiduauto kasutada ja sellega sõita.

7.

Otsuse kohaselt rattalukk on hävitatud. Kuid Otsuses ei ole toodut ühtegi tõendit, mis

tõendaks, et rattalukk on hävitatud. Kaebaja korduvalt väitis, et rattalukk on tema hoiul. Seega Otsuses on tõendatud, et rattalukk asub Kaebaja hoiul.

6.

On tõendamata ja paljasõnaline Kohtuvälise menetleja väide, et on tekitatud kahju ja et kahju suuruseks on 200 eur.

7.

On põhjendamatu ja asjakohatu Kohtuvälise menetleja viide Riigikohtu lahenditele

asjades nr 3-2-1-80-16 ja nr 3-2-1-3- oasjas asjaolud on 16, kuna käesolevas väärte

teistsugused. Riigikohus menetles juhtumi seotud tasulise parklaga, parkimiskoha üürile andmisega ja parkimiskoha üürileandja ja üürniku õigustega ja üürilepinguliste suhetega.

Käesolevas asjas parklat üldse ei o tasulist parklat ei ole, le olemas ja ei ole olemas parkimiskoha üürileandjat ja parkimiskoha üürniku, ning ei ole ka üürilepingut.

AR AR l ja Kaebaja kasutavad Elamumaa asjaõigusseaduse alusel (Elamumaa on kaasomandis

ja Kaebaja kasutuses), s.h. Sõiduauto kaudu, mis on ka omandis. AR

8.

On tõendamata ja meelevaldne Kohtuvälise menetleja väide, et Sõiduauto reg nr

XXXXXX AR AR

parklat ei ole olemas. asus KÜ parkla territooriumil kuna KÜ

KÜ AR ei ole Elamumaa kaasomanik ja - puudub igasugune seega KÜ l AR

õigus Elamumaa parklaks asutamiseks. Ja isegi kui oletada, et KÜ AR hakkaks seda

tegema, siis selline tegevus oleks õigusvastane, kuna sellega oleksid rikutud

korteriomanike -Elamumaale. – kaasomanike omandiõigus Kinnistule

9. Kaebaja esitab tõendina fotod, mis olid tehtud AR Elamumaal, kus asus

Sõiduauto rattalukuga ( lisa 4, Fotod) Selle tõendiga Kaebaja soovib tõendada asjaolu, kus . asus Sõiduauto, kui sõiduki rattas oli lukustatud rattalukuga.

10. Kaebaja leiab, et vaidlus Kaebaja ja Xxx

OÜ vahel on tsiviilvaidlus ja juhul kui

Xxx Xxx

OÜ leidis, et temale on tekitatud kahju, siis OÜ pidi esitama hagi

maakohtusse kahju hüvitamise nõudega. On arusaamatu Kohtuvälise menetleja tegevus

, kes

vaatama - ja ta eeltoodut asjaoludele, mis välistavad väärteo toimepanemist ja Politsei

Piirivalveameti 14.12.2017 selgitusele, ikkagi koostas Väärteoprotokolli ja Otsuse ja põhjendamatult karistas Kaebajat trahviga kahju tekitamise eest. Kuigi on ilmselge, et kahju tekitamine ja hüvitamine ei ole väärtegu.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht

1. Asjaolud ja menetluse käik

21.03.2018. a koostas Politsei- -Harju ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Ravil Khair Al-Din väärteoasjas nr 2315,17,008635 üldmenetluse otsuse selle kohta, et 11.12.2017

6

12:00 leidis asukohas/aadressil Xxxx, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond aset

järgmine sündmus Isik, viibides tasulise parkla territooriumil rikkus teadvalt võõrast asja ja :

nimelt lõikas ketaslõikajaga läbi rattaluku, mis lukustas sõiduauto reg nr XXXXXX ratta, ning tõstis rattaluku oma sõiduki pagasiruumi ja lahkus koos lukuga. Selle teoga on tekitatud kahju summas 200 eurot. Väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi, KarS § 203 lg 1 rikkumises. Menetleja määras isikule karistuseks selle rikkumise eest rahatrahvi 150 trahviühikut s.o 600 eurot. Rahatrahv on määratud tasuda ositi, tasumise tähtpäevaks on 18.10.2018. Väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd.

Isikul puuduvad kehtivad karistused. Märgitut kinnitab isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendis kajastatud andmed. Kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude järgi oli otsuse tegemine põhjendatud ja seaduslik.

2. Vastutaja seisukohad ja vastuväited

Kaebaja oma kaebuses palub tühistada otsus väärteoasjas nr 2315,17,008635 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

K

ohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning vaidlustab selle.

1. Väärteomenetleja märgib, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on vaieldamatu õigus

esitada kõikvõimalikke kaitseversioone ja põhimõtteliselt on tal õigus vabalt valida enda

kaitsetaktika ja selle realiseerimise aeg ning viis. Kuid samas on võimatu kommenteerida kaitsja vastuolulist seisukohta, kus ta esmalt kinnitab, et väärteoprotokollis on märgitud teo

toimepanemise kohaks AR stu parklat , Tallinn ning seejärel hakkab tõendama, et korteriühi

pole olemas, aga on olemas kinnistu , Tallinn. AR

2. Väärteomenet eja leiab, et kaitsja väited, et ei eksisteeri KÜ otsust parkimislepingu l

sõlmimiseks, on mõneti üllatavad. Seda põhjusel, et seejärel kaitsja ise hakkab analüüsima

parkimisle Xxx

pingu, mis on sõlmitud korteriühistu ja OÜ vahel.

3. Ebaõige on ka kaitsja seisukoht, et pole tõendatud, et kaebaja kasutuses on veel üks sõiduk.

Lahendis on kirjas, et isik parkis teist sõidukit ilma aluseta. Väärteomenetleja lähtus menetlusaluse isiku poolt antud ütlustest, mille kohaselt andis ta parkimiskaardi oma neiule ning palus korteriühistu esimehel väljastada talle teine kaart oma sõiduki parkimiseks.

4. Menetleja ei nõustu kaitsja väitega, et menetlusalusel isikul ja tema emal (omanikul) on õigus kasutada kaasomandit oma äranägemise järgi. Selle loogika järgi võib iga korteri elanik elada telgis ka ühiskoridoris.

K - ja ui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad korteriomandi

korteriühistuseaduse § 34 lg 2 järgi korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11; otsus nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu liikmete

üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu.

Sama seaduse § 31 lg 1 kohaselt on korteriomanik kaasomandi eset kasutades kohustatud

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Samad põhimõtted olid kehtestatud ka kuni 01.01.2018 kehtinud korteri

omandiseaduse § 11 lg-tes 1 ja 3. Riigikohus leidis oma lahendis nr 3-2-1-116-11, et

korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS

§ 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh

võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt ka Riigikohtu

määrus tsiviilasjas nr 3 AÕS -2-1-77-11, p 13). Muu hulgas on selle suhte sisuks kaasomaniku

§ 72 lg 5 esimese lause järgne õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat

asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Samuti sisustab seda võlasuhet AÕS § 72

7

lg 5 teine lause, mille järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on kaitsja mõtisklused kaasomandi kohta alusetud.

5. Kaitsja esitas ka argumendid selle kohta, et viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahenditele

on asjakohatu, kuna

väärteoasja asjaolud on teistsugused. Kuid seejuures jätab kaitsja tähelepanuta seda, et need lahendid kasutatud mitte väärteoasja asjaolude tõendamiseks, vaid

menetlusaluse isiku vastulauses toodud väidete kummutamiseks. Riigikohtu seisukohad

kinnitavad

kõigepealt seda, et tegemist pole valduse rikkumisega, kui parkimislepingu

tingimuste mittetäitmisel sõiduk teisaldatakse või lukustatakse. Käesoleval juhul oli ratta lukustamise eeldused täidetud, kuna menetlusalune isik teadvalt rikkus kokkulepitud tingimusi parkides korduvalt oma sõidukit ilma parkimiskaardita. Kuivõrd sõlmiti parkimisleping OÜ-

ga Xxx parkimistingimuste korraldamiseks, siis viimasel oli õigus oma tegevuses juhinduda valitsevast Riigikohtu praktikast.

6.

Menetlusaluse isiku karistati võõra asja hävitamise eest. Selle väärtus on tõendatud tunnistaja ütlustega, kes on asjatundja oma valdkonnas ning menetlejal pole põhjust kahelda

tema ütluste usaldusväärsuses. Kaitsja ei vaidlusta asja kasutuskõlbmatuks muutumise fakti ehk kahju põhjustamist ega seda, et asja väärtus jääb olulise kahju piirmäära alla.

7. Kaebuses on vaidlustatud V.H teo kvalifitseerimist KarS § 218 järgi. Edasikaebuse

on tinginud kaitsja veendumus, et KarS § 218 lg 1 on „kohaldatav ainult siis, kui vastav

varavastane tegu pannakse selle varast kasu saamiseks". Kuna asja kahjustamisega isik ei

saanud kasu, siis kaitsja arvates pole täidetud ka süüteo koosseis. Väärteomenetleja sellise

seaduse tõlgendusega ei nõustu ning leiab, et kaitsja ei erista rikutud õigusnormi ja teo kvalifitseerimist väärteomenetluses.

8. Kaitsja heidab menetlejale ka ette seda, et piirkonnapolitseinik enne rattaluku lõhkumist vastas menetlusaluse isiku kirjale, et tegemist on tsiviilvaidlusega. Väärteomenetleja leiab, et tema kaitseväited koosseisu realiseerimise ümberlükkamiseks ei ole asjakohased, kuivõrd

kirjeldatud tehiolude pinnalt tegi politseiametnik õige järelduse. Teisisõnu juhtis politsei

menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, et tekkinud olukorras tuleb konflikti lahendada just tsiviilkohtus. Eirates seda vastust otsustas isik omavoli kasuks ja pani väärteo toime. Seega on ainetu kaitsja etteheide eelnimetatud osas politsei seletusest juhindumisest.

Võttes arvesse ülaltoodut ei nõustu otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamisega PPA . Nõus kirjaliku menetlusega.

M

aakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses soovib kirjalikku menetlust. märkinud, et ta

Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid -

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

8 lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Menetlusalusele isikule heidetakse ette KarS § 203 lg 1 rikkumist, millega pandi toime KarS

§ 218 lg 1 ettenähtud väärtegu. näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või KarS § 203 lg 1

hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Vastavalt KarS § 121

p 1 kui

süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on

määratav rahal oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot iselt, siis . Antud juhul

heidetakse menetlusalusele isikule ette vaid 200 eurose asja rikkumist.

KarS § 218 lg 1 näeb

ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse

vastu. KarS § 218 järgi on asja kahjustamine väärtegu, kui rahaline väärtus ei ületa lg 4

kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel 204 sätestatud KarS § 203 ja

juhtu . del ei põhjustata olulist kahju

Seega on arusaamatu kaitsja väide, et antud juhul peaks olema väärteo objektiivse koosseisu

tunnuseks kasu saamine. KarS § 203 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused on võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Ja kui ei ole tegemist olulise

kahjuga, siis on te

gemist väärteoga KarS § 218 lg 1 mõttes. KarS § 218 lg 4 sätestab selgelt,

et käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või

väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203

ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega, kui rikutakse või hävitatakse üle

4000 euro väärtuses võõras asi, siis on tegemist KarS § 203 sätestatud kuriteoga ja kui rikutud

asja väärtus on , siis on tegemist KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteoga. kuni 4000 eurot Kasu saamist KarS § 218 lg 1 koosseis ei eelda.

Antud juhul on väärteotoimikus olevate tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik

eemaldas om reg nr XXXXXX, mis parkis Xxxx territooriumil, rattaluku, mille oli a sõidukilt

sõidukile 05.12.2107 paigaldanud Xxx. Rattaluk Xxx, seega ei olnud see OÜ u omanik oli OÜ

menetlusaluse isiku vara, vaid asi. Eeltoodut on kinnitanud ka tema jaoks võõras

menetlusalune isik ise. Seega vaidlus eeltoodud faktilistes asjaoludes puuduvad. ed

Edasi on menetlusalune isik 08.12.2017 saatnud -le Xxx e-maili ning palunud rattalukk OÜ

tema sõidukilt eemaldada. OÜ Xxx vastas, et kui tasutakse 60 eurot, siis rattalukk

eemaldatakse. 08.12.2017 on menetlusalune isik saatnud avalduse PPA- ning saanud le 14.12.2017 vastuse, et sellised olukorrad tuleb lahendada poolte kokkuleppel või tsiviilkorras kohtus.

Tunnistaja TSu ülekuulamise protokolli kohaselt nägi ta aknast välja vaadates pealt, kuidas

2017, kuskil detsembri alguses

AR korter nr 109 elav meesterahvas ketaslõikuriga eemaldas sõidukile Lexus paigaldatud rattaluku.

Ka 15.03.2018 esitatud vastulauses kinnitab menetlusalune isik ise, et ta eemaldas oma

sõidukilt rattaluku, kuna tema arvates ei oleks OÜ seda paigaldada üldse tohtinud. Xxx Ta

teavitas rattaluku eemaldamise kavatsusest ka Xxx -d, kuid Xxx OÜ OÜ ei tulnud kohale. Rattalukk on tema juures hoiul.

Seega on tõendamist leidnud, et rattaluku eemaldas 15.03.2017 sõidukilt reg nr XXXXXX, mis parkis Xxxx territooriumil V.H ja seda ei ole menetlusalune isik ka eitanud. Edasi

analüüsib kohus, kas tegemist oli võõra vara, s.o rattalukku või hävitami rikkumi

se sega. Kuna rattalukku saab sõidukilt eemaldada ainult võtmega ja võtit menetlusalusel isikul ei olnud, siis

pidi ta rattaluku eemaldamiseks jõudu kasutama ja selle lõhkuma. Nagu tunnistaja aknast TS nägi, kasutas isik selleks ketaslõikurit. Seega tegi menetlusalune isik rattaluku katki. Katkist

rattalukku aga edaspidi kasutada ei saa ja asi on rikutud.

Kohus selgitab, et KarS § 218 lg 1 koosseisu täitmiseks ei oma tähtsust, mis väärtusega asi oli, kuna väärteokorras on karistatav

asja rikkumine, mille väärtus ei ületa 4000 eurot. Rattaluku täpne väärtus omaks tähtsust

tsiviilhagi hüvitamise puhul, aga antud juhul otsusega tsiviilhagi hüvitamist ette ei nähta,

9

kuivõrd vastavalt VTMS § 7 sätete kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras.

Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus võõra vara, s.o

rattaluku ja seega on täidetud ka KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis, s.o võõra vara rikkumine ning kuna asja väärtus oli vaid 200 eurot, siis tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 218

lg 1 alusel, mis . näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu

Edasi tuleb analüüsida ka subjektiivse koosseisu olemasolu. Asja materjalidest nähtub, et

menetlusalune isik

teadlikult ja tahtlikult tõi ketaslõikuri ja eemaldas selle abil tema sõidukile paigaldatud rattaluku. Isik teadis nii seda, et rattalukk ei kuulu talle, s.t on võõras vara, kui ka

seda, et ketas

Seega on tegu lõikuriga läbi lõigatud rattalukku ei ole võimalik enam kasutada.

toime pandud etteplaneeritult ehk kavatsetult. eesmärgipäraselt,

Seega on tõendamist leidnud KarS § 218 lg 1 nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Kuid

isiku saab süüteo eest süüdi mõista vaid siis, kui tegu vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus on eelpool tuvastanud, et tegu

vastab süüteokoosseisule. Edasi analüüsib kohus, kas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kaebuses on välja toodud hulga põhjuseid, milles leitakse, et kuna rikuti menetlusaluse isiku omandiõigust, siis oli menetlusaluse isiku tegevus õiguspärane. Kohus sellise arvamusega ei nõustu.

Ebaõige on kaebuse esitaja arusaam, et kuna korter -109 kuulub tema emale ja tema on AR

valdaja, j siis on nende omanikuõigus piiramatu a korteriühistu otsusega määratud

parkimiskord ne ei kehti. ile Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad

korteriomandikorteriomandite kaasomandi osa ja korteriühistuseaduse § 34 lg 2 järgi korteriühistu kaudu. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11; otsus nr 3-2-1-53-10, p 15). Seega korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused parkimise korraldamise kohta on

kohustuslikud kõigile korteriühistu liikmetele S.t korteriühistu otsusega reguleeritud

.

kaasomandi osa korter 109 omanikele. Korteri le kehtestatud kord kehtib kõigile, ka AR omaniku staatus ei välista kaasomandi osale kehtestatud parkimise korra järgmise kohustust.

Samuti on väär kaebuse esitaja arusaam, et omandiõigus vallasasja üle

on absoluutne ja

piiramatu. et s Kohus juhib tähelepanu asjaolule, eda võib piirata teiste isikute õiguste tagamiseks. Antud juhul need piirangud on sätestatud Teenuse osutamise lepingus nr 1-

10/09/12, mis on sõlmitud Korteriühistu OÜ vahel 10.09.2012. Lepingu eesmärk AR ja Xxx

on aadressil , Tallinn parkimise Xxx Antud juhul AR reeglite täitmise kontrollimine OÜ poolt.

ei oma üldse tähtsust kaebuses välja toodud asjaolu, et tegemist ei ole n.ö parklaga, sest

Teenuse osutamise lepingus nr 1-10/09/12 kohaselt on tegemist aadressil territooriumil AR

parkimise korraldamisega. Parkimist saab korraldada iga tee omanik ja see ei eelda parkla

olemasolu. Xxx OÜ ülesandeks on väljastada parkimiskaarte, gi territooriumil AR samuti

kehtestatud korra rikkujate suhtes on õigus kasutada hoiatusi, le Samuti on õ ppetrahve. igus

rakendada vajalikke meetmetmeid parkimiskorra tagamiseks, arvestades kehtivat

liiklusskeemi ja seadusandlust. Tunnistaja

TS AR u ülekuulamise protokolli kohaselt oli

korteriühistu parkimiskord selline, et igal korteril oli 1 parkimiskoht ja selle kohta antakse

parkimiskaart. Kuna korter nr xx parkimiskaardi andis menetlusalune isik oma sõbrannale

kasutada, siis parkis Lexus pidevalt ilma parkimiskaardita. menetlusalune isik oma sõidukit

50 korda on menetlusaluse i Lexus trahvi siku kasutuses olevale sõidukile tehtud, mis kõik on jäetud tasumata.

Ilma kaardita seal parkida ei tohtinud ja sellisel juhul oli Xxx - OÜ l õigus teha trahvi või võtta

kasutusele muid seadusest tulenevaid meetmeid. Kuna menetlusalune isik oli 50 trahvi juba

saanud, siis pidi ta kursis olema

AR ja ta teadis, et tema korteriühistu parkimiskorraga

10

tegevus, s.o ilma parkimiskaardita parkimine ei ole õiguspärane. Sellegipoolest jätkas ta

parkimiskorda eiravat parkimist ja lootis, et talle ei saa sellise rikkumise eest mitte midagi teha.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-16 selgitanud, et parkimise korraldaja pandiõigus VÕS §

305 lg 1 järgi ulatub ka parkimisalale paigutatud sõidukitele ning oluline on arvestada,

millised on parkimisteenuse osutaja võimalused oma õiguste maksmapanekuks ja parkija

võimalused sõiduki kinnipidamise ja teisaldamise vältimiseks. Kohus täiendavalt märkis, et

kui parkimise võlgnik ei ole nõutud leppetrahvi ära maksnud, siis võlgniku sõiduk on korraldaja õiguspärases valduses (tegemist ei ole valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 järgi ega

ebaseadusliku valdusega AÕS § 80 lg 1 järgi). Menetlusalune isik rikkus parkimiskorda 50

korda Xxx ega näidanud üles soovi oma kohustusi OÜ ees täita ning seega saab parkimislepingust tulenevat sõiduki lukustamise õigust lugeda praegustel asjaoludel kohaseks

õiguskaitsevahendiks. omaabi korras õigus takistada pandiõigusega Parkimise korraldajal on

koormatud pargitud auto äraviimist, nt rataste lukustamisega või ka auto teisaldamisega

(Riigikohtu lahend 3-2-1-80-16 p 20 ).

Menetlusaluse isiku ja parklapidaja vaheliste lepinguliste ja tsiviilõiguslike suhete olemasolu

ei välista isiku karistusõiguslikku vastutust oma teo eest, milleks antud juhul on võõra asja

rikkumine. Xxx esindaja teatas oma eise Ka OÜ mailis, et kui isik lõhub rattaluku ära, siis

pöördub OÜ vägagi Xxx politsei poole. Seega oli menetlusalune isik teadlik sellest, et tema

selline

hetus tegu on õigusvastane. Kohus peab vajalikuks märkida, et seni kuni toimus kirjava

ja vaidlemine rattaluku paigaldamise õiguspärasuse üle, oli tegemist tsiviilvaidlusega, kuid asudes rattalukku lõhkuma, muutus menetlusaluse isiku käitumine süüteo toimepanemiseks ja sellise käitumisega lõpetas menetlusalune isik ka tsiviilvaidluse.

Kokkuvõttes leiab kohus, et k väited paljasõnalised aebuses toodud on , otsitud,

ennastõigustavad teiste kogutud tõendite, ja suuremas osas asjakohatud ning vastuolus Eestis kehtivate seaduste ja Riigikohtu praktikaga.

Seega aolusid kohus ei tuvastanud. õigusvastasust välistavaid asj Süüd välistavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on tuvastatud, et menetlusalune isik lõikas ketaslõikuriga rattalukku selliselt, et seda oli võimalik ratta küljest eemaldada. Kohus leiab, et

juhul, kui lõigati läbi lukustuse osa, siis on seda asja võimalik ka edaspidi kasutada kui

menetlusalune isik selle asja omanikule tagastab ning tegemist on asja sellise rikkumisega, mis ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Väärteoasja materjalidest ei tulene, et

menetlusalune isik oleks rattalukku selliselt lõhkunud, et rattalukk oleks muutunud

eesmärgipäraselt kasutamiskõlbmatuks. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud selline asja kahjustamine, mida saab hinnata asja rikkumisena, mitte hävitamisena.

Seega on tõendamist leidnud, et toime KarS § 203 süüteokoosseisus V. pani lg 1

kirjeldatud võõra asja tekitatud kahju ei ü rikkumise ja kuna letanud olulise kahju piiri,

siis

teo, s.o varavastase teo isik pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava süü väheväärtusliku asja vastu.

V on tuvastatud, ning äärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises

menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset

leidnud (§ 133 p 2) ning selle on t § 133 p 3). üüte oime pannud menetlusalune isik ( S gu on

õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele

isikule karistuse Politsei- -Harju politseijaoskonna ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida

ennetus-

-Dini, kes on ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja Ravil Khair Al

täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning

11 kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja ametnikuga, kellele on välja antud tema pädevust

tõendav tunnistus, siis VTMS § mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust 10 lg 3

koostama (§ 133 p 5). äärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks V

kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vastavalt

KarS § 218 lg 1 karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või

arestiga. V.H rahatrahviga 15 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati 0 trahviühiku

ulatuses, s.o 600 eurot. Seega süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse

isiku V.H menetlusaluse isiku puhul isikuandmetest nähtuvalt on füüsilisest isikust

tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja

alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis

puudub ka alus

seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tu

vastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Arvestades

et tegemist oli kavatse

süüteo asjaolusid, samuti rikutud asja väärtust ning tult toime pandud teoga,

siis kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine ja neid ei tuvastanud kohus ka kaebemenetluses.

Kohus leiab, et

kohtuvälise menetleja poolt määratud keskmises sanktsioonimääras määratud

karistus on proportsionaalne suurusest -ja eripreventiivsetest kaalutlustest nii isiku süü kui üld

lähtuvalt võimalusega, et ning arvestab selline karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Pelgalt asjaolu, et kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuses tehtud

järeldustega ei nõustu, ei ole põhjus otsuse tühis Seega puudub õiguslik alus tamiseks.

kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4-18-1871/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text