2-17-17300/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-17300

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

OÜ Van Der Gynth hagi OÜ Hingehoid, Sihtasutuse

Hiiu Ravikeskus ja OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen

Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses

Harju Maakohtu 05.03.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Apellatsioonkaebuse hind

OÜ Van Der Gynth apellatsioonkaebus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Van Der Gynth (registrikood 10659214),

lepinguline esindaja advokaat Anneliis Räpo

Kostja I: OÜ Hingehoid (registrikood 12295590),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Kostja II: Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (registrikood

90010864), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janno

Kuusk

Kostja III: OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis,

registrikood

10725000),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Janno Kuusk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast OÜ Van Der Gynth apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 05.03.2018 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta OÜ Van Der Gynth kanda. OÜ-l

Hingehoid, Sihtasutusel Hiiu Ravikeskus ja OÜ-l Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis) puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks

määrata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Van Der Gynth (hageja) esitas 17.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ

Hingehoid (kostja I), Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus (kostja II) ja OÜ Sillen

Konsultatsioonid (pankrotis) (kostja III) vastu, milles palus tunnustada oma nõuet kostja

III pankrotimenetluses summas 11 450 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud

rahuldamisjärgus

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 13.04.2017 määrusega välja kostja III

pankroti. Määruse p-s 13 mõistis kohus kostjalt III välja pankrotiavalduse esitanud

võlausaldaja OÜ Vangent Assets kasuks lepingulise esindaja kulud summas 11 450 eurot.

08.05.2017 loovutas OÜ Vangent Assets menetluskulude nõude hagejale. Samal päeval

esitas hageja nõudeavalduse haldurile, teatades nõudest summas 11 450 eurot. Nõuete

kaitsmise koosolek toimus 18.10.2017. Kostjad esitas hageja nõudele vastuväite. Kostja

III nõuete kaitsmise koosolekust osa ei võtnud, vaid esitas vastuväite hageja nõudele

kirjalikult. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatult täitmisele,

seega ka menetluskulude osas. Lähtudes PankrS § 104 ja § 106 tuleb hagi rahuldada.

01.02.2018 täpsustas hageja, et 13.04.2017 kohtumäärus, mis on menetluskulude nõude

aluseks, on jõustunud.

3. Kostjad I ja II vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Harju

Maakohtu 13.04.2017 määrus ei ole veel jõustunud, kuna võlgnik on selle vaidlustanud.

Jõustumata määrusest ei saa OÜ-l Vangent Assets olla VÕS § 82 tähenduses sissenõutavat

nõuet. PankrS § 31 lg 7 ei tulene, et pankrotimäärus kuulub viivitamatult täimisele ka

menetluskulude osas. Pankrotimenetluse kulud on menetluskulud (PankrS § 150), millele

kohaldub eriregulatsioon ja millist nõuet ei tunnustata eraldiseisvas menetluses.

Väljamaksete tegemine sellise nõude alusel toimub seaduses sätestatud alusel ilma nõude

tunnustamiseta. Hageja on esitanud oma nõude tunnustamiseks üksnes selleks, et tal oleks

võimalik osaleda pankrotitoimkonnas väikese nõudega võlausaldaja esindajana. Kostja III

hagiavaldusele ei vastanud, kuid 08.02.2018 kohtuistungil nõustus kostja III kostja I

seisukohaga, et hagi tuleb jätta hagi rahuldamata.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 05.03.2018 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostjate I ja II kasuks solidaarselt välja

menetluskulud summas 450,42 eurot ja kohustas hagejat tasuma solidaarselt kostjate I ja

II kasuks menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja III menetluskulude

rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata.

5. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kohtumäärus, millega kostja III pankrot välja

kuulutati ja määrus viivitamata täitmisele kuuluvaks tunnistati, on ka menetluskulude osas

viivitamata täidetav. PankrS § 41 alusel kuulub määrus, millega pankrot välja

kuulutatakse, täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotimääruse all saab

mõista määruse osa, millega pankrot välja kuulutati, nimetati pankrotihaldur ja määrati

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. Selliselt on see tuvastatav ka Harju Maakohtu

13.04.2017 määrusest. Määruse p 5 (viivitamatu täitmine) järgneb määruse resolutsiooni

p-dele 1-4 (avalduse rahuldamine, pankroti välja kuulutamine; pankrotihalduri

nimetamine ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine).

Menetluskuludesse puutuva kohta tegi kohus otsustused määruse resolutsiooni p-des 12,

13 ja 14.

6. Hageja nõue tuleneb Harju Maakohtu 13.04.2017 määrusest, millega kuulutati OÜ

Vangent Assets avalduse alusel välja kostja III pankrot, jäeti menetluskulud kostja III

kanda ning mõisteti kostjalt III välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulud 11 450, 80

eurot OÜ Vangent Assets kasuks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.10.2017 maakohtu

määruse resolutsiooni muutmata. Riigikohus jättis 22.01.2018 määrusega kostja III

määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata. Seega on Harju

Maakohtu 13.04.2017 määrus jõustunud 22.01.2018. Võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise ajal 18.10.2017 ei olnud maakohtu määrus jõustunud. Seega ei

saanud hagejal olla 18.10.2017 nõuet, mida oleks saanud tunnustada. VÕS §-le 165

tulenevalt oli nõude loovutajal õigus nõuet loovutada. PankrS § 107 kohaselt võib nõude

tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses

kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuivõrd

hagejal nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal nõuet ei olnud, puudub alus nõude

tunnustamiseks. Õige ei ole hageja väide, et nõue tekkis enne võlgniku pankroti

väljakuulutamist. Nõue tekkis maakohtu määruse jõustumisest. Nõue ei kuulu

tunnustamisele ka seetõttu, et tegemist on PankrS § 150 lg 1 p-s 1 sätestatud

menetluskuluga (pankrotimenetluse kulud).

Apellatsioonkaebus

7. 04.04.2018 esitas hageja Harju Maakohtu 05.03.2018 otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagiavalduse rahuldada. Hageja palub muuta

menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes solidaarselt kostjate

kanda.

8. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus ebatäpne osas, mis käsitleb seda, kas

hagejal oli nõue kostja III vastu võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku ajal. Asja

lahendamisel omab tähtsust see, kas hagejal oli nõue pankroti väljakuulutamise ajal

13.04.2017, mitte nõuete kaitsmise koosoleku ajal 18.10.2017 (PankrS § 8 lg 3). OÜ

Vangent Assets menetluskulud olid tekkinud enne maakohtu 13.04.2017 määruse

tegemist, st enne pankroti väljakuulutamist. Maakohus määras menetluslikult kindlaks

kostja III poolt OÜ-le Vangent Assets hüvitatavate menetluskulude suuruse ning

juhindudes PankrS § 31 lg-st 7 on tegemist viivitamatult täidetava kohtulahendiga.

Pankrotimääruses sisalduv menetluskulude väljamõistmise otsustus ei vajanud selleks, et

muutuda täidetavaks, pankrotimääruse jõustumist. Seetõttu on maakohus ebaõigesti

leidnud, et hagejal tekkis nõue alles pankrotimääruse jõustumisest. Isegi juhul, kui

menetluskulude hüvitamise nõue vajanuks sissenõutavaks muutumiseks pankrotimääruse

jõustumist, siis nõude kaitsmise seisukohast ei omanuks see tähendust. PankrS § 93 lg 1

tuleneb, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudest tuleb teatada

haldurile sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (st

sissenõutavaks muutumisest).

9. Osas, milles maakohus on leidnud, et hageja nõue on pankrotimenetluse kulu, on kaevatav

otsus täielikult põhjendamata. Pankrotiseadus ei täpsusta, milliseid menetluskulusid on

mõeldud PankrS § 150 lg 1 p-s 1. Kui lähtuda sellest, et menetluskulud hõlmavad ka

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kulusid riigilõivule ja lepingulisele esindajale, siis

tekib hageja arvates vastuolu PankrS § 22 lg 2 p-s 1, § 29 lg-s 1 ja § 30 lg-s 1 sätestatuga,

kuivõrd sisuliselt tuleks võlgniku majandusliku seisundi hindamisel halduril hinnata ka

seda, kas võlgniku vara katab ära võimalikud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja

kulud lepingulisele esindajale ja riigilõivule (PankrS § 22 lg 2 p 1). Hageja arvates tekiks

teatav vastuolu ka PankrS § 29 ja § 30 regulatsiooniga, kuivõrd sisuliselt peaksid ajutine

haldur ja kohus pankroti raugemise vältimiseks nõutava deposiidi summa määratlemisel

arvestama ka võlausaldaja menetluskuludega. Teisisõnu peaks võlausaldaja raugemise

vältimiseks tasuma deposiiti kohtu määratud summa, mis hõlmab ka tema enda

menetluskulusid. Hagejal ei oleks midagi selle vastu, kui tema nõue rahuldataks enne

teiste võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluse kuluna, kuid arvestades sellise tõlgenduse

vastuolulisust ning võimalust, et nõude esitamata jätmisel jääks hageja nõue üleüldse

rahuldamisele konkureerivate nõuete hulgast välja, tulnuks maakohtul antud seisukohta ka

põhjendada.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg

1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust

ilmselt rahuldada.

11. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja nõude tunnustamist kostja III pankrotimenetluses.

Hageja nõue tuleneb Harju Maakohtu 13.04.2017 määrusest, millega kuulutati OÜ

Vangent Assets avalduse alusel välja kostja III pankrot ning kostjalt III mõisteti OÜ

Vanget Assets kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 11 450,80 eurot. OÜ

Vangent Assets loovutas kohtumäärusest tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude

summas 11 450 eurot hagejale.

12. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud. Sama

paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast. Riigikohus on leidnud, et pankrotiavalduse esitamisest tingitud

võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse

kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu 10.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

23-13, p 11). PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist

pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara

välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema

ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.

13. Kuna hageja nõude sisuks on pankrotimäärusega võlausaldaja kasuks välja mõistetud

menetluskulud, mis on PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses pankrotimenetluse kulu, mille

väljamaksmine toimub PankrS § 146 lg 1 sätestatud korras, ei pea hageja oma nõude

pankrotivara arvel rahuldamiseks taotlema selle tunnustamist nõuete kaitsmise

koosolekul. Sellest tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel ka tähtsust, millal täpselt

menetluskulude hüvitamise nõue kostja III vastu tekkis.

14. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebust ei saaks selle

väidete õigusest eeldades ilmselt rahuldada. Seega puudub ringkonnakohtul alus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks (TsMS § 637 lg 1 p 6). Kui kohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust

ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud

elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta.

15. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega

edastada seda kostjatele, siis puuduvad kostjatel ringkonnakohtus menetluskulud, mida

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu