4-18-1621/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-1621

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. mai 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-1621 (233015001258) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Štšelina Avalduse esitaja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, Narva Taotlus Taotlus M.J-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga Istungil osalenud isikud süüdlane: M.J

isikukood , elukoht xxx XXX

Kohtuistungi toimumise aeg 02.05.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211 lg-d 1 ja 11, maakohus määras:

Rahuldada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.03.2018 taotlus rahatrahvi asendamiseks.

Asendada M.J-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.02.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233015001258 määratud rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot, 3 (kolme) päeva arestiga.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada M.J-ile määratud arest üldkasuliku tööga. M.J on kohustatud sooritama 5 (viis) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

VTMS § 2071

lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele

4-18-1621

2(3) pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt

politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga.

Määrus edastada M.J-ile , kohtutäiturile Kristel Maalman ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.J karistati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.02.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233015001258 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud.

21.03.2018 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi

asendamiseks. Esitatud taotluse kohaselt ei ole täitemenetluse käigus väärteoasjas nr

233015001258 laekumisi olnud, tasumata on endiselt 120 eurot. Kuivõrd M.J ei

tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kristel Maalman kohtuvälise menetleja

täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel 11.05.2015 tema suhtes täitemenetluse. Kohtutäitur teatas 28.02.2018 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotleb Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur asenduskaristuse kohaldamist M.J-i suhtes väärteoasjas nr 233015001258 tasumata rahatrahvi osas summas 120 eurot ehk 30 trahviühikut.

02.05.2018 kohtuistungil selgitas M.J , et rahatrahvi tema tõepoolest praegu tasuma võimaline ei ole, aga sooviks teha üldkasulikku tööd, kuna aresti kandmiseks ei ole ta valmis – tal sündis selle aasta jaanuaris laps ja seetõttu on tal oluline olla perega. Üldkasulikku tööd on tal võimaik teha õige graafikuga ka töö kõrvalt.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja

avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud

või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise

tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui

puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi

4-18-1621

3(3)

asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus M.J-ile määratud rahatrahvi

asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdlasel puuduvad rahalised

vahendid rahatrahvi tasumiseks. Kohus on seisukohal, et M.J-ile Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.02.2015 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv summas

120 eurot (ehk 30 trahviühikut) tuleb asendada arestiga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti (KarS § 72 lg 2, 3). Seega kujuneb aresti pikkuseks 3 päeva.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab selliselt kujuneva asenduskaristuse aresti asendada omakorda üldkasuliku tööga.

M.J on soovinud teha üldkasulikku tööd ning kohus leiab, et seda võib talle võimaldada. KarS § 69 lg 1 teisest lause kohaselt kohaselt vastab kolmele päevale arestile või

vangistusele kolm tundi üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga sellises olukorras võib rikkuda võrdse kohtlemise printsiipi, kuid antud juhul selgitas kohus nimetatud sätet M.J-ile kohtuistungil ja süüdlane kinnitas, et

ta tahab eelistab sellest hoolimata üldkasulikku tööd arestile, kuna see sobib tema praegste

perekondlike olude ja väikese lapse olemasoluga peres paremini. Kuna M.J soovib seaduse mitmetimõistavusest hoolimata teha 5 tundi üldkasulikku tööd, siis kohus leiab, et antud juhul ei toimu võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist, kuna isik ise on aktsepteerinud üldkasuliku töö tundide arvu kujunemist. Kohus kohustab M.J tegema 5 tundi üldkasulikku tööd.

/ / allkirjastatud digitaalselt

Heili Sepp Kohtunik