2-17-15323/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.05.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15323

Tsiviilasi

M.L (M.L) hagi E.G (E.G) vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.12.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2115 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

E.G apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): M.L (isikukood

XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja R.O (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (e-post: XXX )

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): E.G (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-15323

Anne-Jana Prantsuzova (e-post: XXX)

Istungi toimumise aeg

05.04.2018

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.12.2017 otsus osaliselt, osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.10.2017

elatise ja osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja viivis ning

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. E.G apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.Mõista E.Glt välja M.L kasuks igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammääras (2017.a 235 eurot kuus, 2018.a 250 eurot

kuus) alates 01.11.2017 kuni M.L täisealiseks saamiseni, s.t kuni 19.08.2034

3.4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, so hiljemalt eelneva kuu

viimasel kuupäeval hageja seadusliku esindaja R.O arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis vastavalt kohtuotsusele

tsiviilasjas nr 2-17-15323“.

3.5. Jätta hagi rahuldamata elatise nõudes ajavahemiku 31.10.2016 kuni

31.10.2017 eest ja viivise nõudes.

3.6. Jätta poolte menetluskulud maa ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

4. Jätta rahuldamata E.G taotlus 05.04.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. M.L esitas 15.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse E.G vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise

perioodi eest 01.11.2016 kuni 19.08.2034 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära ulatuses (15.10.2017 seisuga 2780 eurot) ja viivise VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud ulatuses (seisuga 15.10.2017 on viivise summa 111,29 eurot).

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-15323

Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool kehtivat Vabariigi Valitsuse kehtestatud

palga alammäära kuus, mille eest elatist makstakse; elatist hagejale ja viivist sellelt

tuleb maksta hageja ema R.O arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX;

hageja ema R.O-l on ainuõigus hagejale väljamõistetud elatise kasutamiseks ja

käsutamiseks hageja ülalpidamiseks; elatise tasumine peab toimuma iga kalendrikuu

eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt sellele eelneva kuu viimasel

päeval, märkides selgituseks “elatis vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-17-

15323”; otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 3).

2. Hageja on Norras sündinud Eesti kodanik, kes elab Eestis. Hageja on kostja alaealine

laps. Hageja elab emaga. Alates 01.11.2016 elavad hageja ja hageja ema kostjast

eraldi. Kostja ei osale hageja ülalpidamises ja ei ole kunagi elatist maksnud. Hageja

nõuab elatist alates 01.11.2016 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära suuruses kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.08.2034. Kuna

hageja nõuab elatist vaid poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

ulatuses, ei pea nõuet tõendama. Hageja nõuab ka seadusjärgset viivist. 2016. aasta

novembrikuu elatise tasumise tähtpäev oli 31.10.2016. Seadusjärgne viivis on 8%

aastas. Viivist on arvestatud valemi abil: [viivise summa]=[kuu võla

summa]×8%÷360×[viivitatud päevade arv]. Vältimaks poolte vahel poleks vaidlusi

kohtuotsuse täitmise korra kohta, palub hageja kohtul kindlaks määrata TsMS § 445 lg

1 alusel otsuse täitmise korra.

3. 07.11.2017 menetlusdokumendis viitas hageja R.O kinnitusele, et kaks makset

summas 250 eurot on elatis hagejale. Ülejäänud summad ei ole üldse hageja või tema

emaga seotud. Kostja ei saanud kasutada oma pangakontot, kuna tal on palju tasumata

trahve ja ta kartis, et kui kannab raha oma pangakontole, siis seda võidakse arestida.

Seega kasutas kostja hageja ema pangakontot ja hageja ema nimele vormistatud

pangakaarti. Kostja tasus selle kaardiga oma igapäevaste ostude eest, samuti sõitudeks

Rootsi, Norra, Bali saartele, Hispaaniasse. Peale naasmist kostja esitas nõudmise välja

anda tema raha temale. Ja tema nõudmisel hageja ema kandis raha kostja õe

pangakontole. Maksete selgituses on märgitud: "raha tagastamine E.Gle". Osa rahast

oli E.G nõudmisel sularahana välja võetud ja antud E.Gle kätte. Kostja nõudmisel

kandis hageja ema 3000 eurot AL kontole, väidetavalt laenuna kostja vennale. Hageja

ema andmetel tagastas kostja vend laenu sularahas ja kostja kasutas seda summat

endale auto ostmisel. Seega raha maksmine hageja ema pangakontole ja raha

liikumine ei ole kuidagi seotud elatisega hagejale, välja arvatud 2 makset 250 eurot

2017. aasta sügisel.

Kostja vastuväited

4. Kostja esitas 01.11.2017 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt on kostja nõus

maksma oma lapsele elatist pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

miinimummääras. Kostja kannab alates 07.09.2015 hageja esindajale elatise tema

arvelduskontole 250 eurot igas kuus. Kostja pole nõus hageja seadusliku esindaja

nõudega mõista välja perioodi eest 01.11.2016 kuni 01.10.2017 pooles Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras elatis 2780 eurot ja viivise suuruses

111,29 eurot. Selle perioodi jooksul tegi kostja ülekandeid hageja esindaja

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX elatiseks suuruses 14 500 eurot

(04.11.2016 summas 10 000 eurot; 16.01.2017 summas 4000 eurot; 07.09.2017

summas 250 eurot; 12.10.2017 summas 250 eurot). Kompromissina pakkus kostja, et

maksab hageja ema arvelduskontole elatise summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem,

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks

saamiseni, s.o kuni 19.08.2034.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-15323

5. 08.11.2017 esitas kostja arvamuse hageja seisukohtadele. R.O avas vastastikuse otsuse

alusel arve Nordea pangas spetsiaalselt perekonna igapäevaste kulude jaoks perekonna

vajaduste katmiseks. Kuna kostja koos R.O-ga otsustasid kasutada teist pangaarvet

ühiselt säästmiseks. Vastavalt võlaõigusseadusele on kostjal õigus nõuda tagasi

kooselu jooksul tema poolt panustatud osa. Kostja ei hakanud nõudma kooselu vara

jagamist. Kostja on täielikult täitnud oma ülalpidamiskohustusi. Nordea

pangakaardiga korraldas tegevusi R.O. Kostja kasutas kaarti ainult R.O loal samal ajal,

kui ta viibis Balil. Seda kaarti kasutati tõepoolest igapäevaste kulutuste maksmiseks

Hispaanias, kus kostja viibis koos M.L’ga ja R.O’ga alates 21.11.2016 kuni

12.12.2016. Detsembris 2016. aastal, jaanuaris ja veebruaris 2017. aastal tegi R.O

Nordea pangast ülekanded oma arvele Swedbank-is, mille üldsumma moodustab 3000

eurot. Oma arvelt Swedbank-is kandis R.O üle kostja õele vaid 600 eurot. Nordea

panga pangaautomaadist võeti välja sularaha kolm korda, iga kord 1000 eurot. Kostja

ei saanud R.O käest sularaha. Aprillis ja mais 2017. aastal hakkas kostja vabatahtlikult

kandma hageja ema pangakontole igakuist elatist suuruses 250 eurot, mis ületab pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga miinimummäära.

Esimese astme kohtu otsus

6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.10.2017. a eest summas 2280 eurot, igakuise elatise

alates 01.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.t kuni 19.08.2034 50 %

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, viivise elatise võlgnevuselt

(2280 eurot) 15.10.2017 seisuga summas 106,84 eurot ja alates 16.10.2017 kuni

põhinõude täitmiseni viivise protsendina põhinõudelt (2280 eurot) võlaõigusseaduse

§-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 2173,16 euro ulatuses.

7. Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus edasiulatuva elatise maksmise osas.

Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja elatise ka tagasiulatuvalt, s.o alates

01.11.2016 kuni 15.10.2017, kokku summas 2780 eurot. Kostja on väitnud, et ta on

hageja seaduslikule esindajale teinud ülekandeid kokku summas 14 500 eurot, s.o

04.11.2016 summas 10 000 eurot, 16.01.2017 summas 4000 eurot, 07.09.2017

summas 250 eurot selgitusega „Lastetoetus“ ja 12.10.2017 summas 250 eurot

selgitusega „Lastetoetus“. Pooltel puudub vaidlus 07.09.2017 ja 12.10.2017 kostja

poolt hageja seaduslikule esindajale kantud summade üle ja kohus leiab, et hageja

seaduslikule esindajale tasutud lastetoetuse summa 500 eurot (250+250) tuleb maha

arvestada tagasiulatuva elatise nõudest. Ülejäänud pangaülekannete arvestamisele

vaidleb hageja seaduslik esindaja vastu ja on ühtlasi märkinud, et summad ei ole üldse

hageja või tema seadusliku esindajaga seotud. Hageja esitas vastuväited, mille

kohaselt kasutas kostja paljude tasumata trahvide tõttu hageja seadusliku esindaja

nimele vormitatud pangakaarti, sh igapäevaste ostude tegemiseks ja reisidel. Hageja

seaduslik esindaja on kostja nõudmisel andnud kostjale raha kostja õe kontole kokku

summas 937 eurot selgitusega „raha tagastamine E.Gle“, 265 eurot sularahana välja

võtnud ja andnud E.G kätte ning hageja ema on kandnud 3000 eurot AL kontole

väidetavalt laenuna kostja vennale. Kostja on eelnimetatud väidetele vastanud, et on

koos hageja ja tema emaga reisil olles pangakaarti kasutanud ning R.O on teinud 2016.

a detsembris ja 2017. a jaanuaris ja veebruaris oma Nordea panga kontolt ülekanded

Swedbank AS arveldusarvele summas 3000 eurot, R.O on kostja õele kandnud vaid

600 eurot ja kostja ei ole R.O käest saanud sularaha.

8. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud poolte kokkulepe elatise tasumiseks kostja poolt

viidatud summadega 04.11.2016 10 000 eurot ja 16.01.2017 4000 eurot, mistõttu ei

saa kohus eeltoodud summasid arvestada kui elatise tasumist hagejale. Nimetatud

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-15323

maksetel puudub ka makseselgitus, mis viitaks, et tegemist oleks hagejale elatise

tasumisega, erinevalt 07.09.2017 ja 12.10.2017 maksetest, milles on kostja märkinud

selgitusena „Lastetoetus“. Kohus ei pea võimalikuks lugeda elatise andmise kohustust

täidetuks vanemate suvaliste omavaheliste arvelduste raames, kui ei ole üheselt selge,

et need arveldused toimusid just elatise maksmise eesmärgil. Kohus selgitab, et lapsest

lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul peab ta ülalpidamise kohustuse

täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on

väga erandlik.

9. Eeltoodut arvestades kuulub hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamisel osaliselt,

st summas 2280 eurot (nõutav summa 2780 eurot – tasutud elatis 500 eurot). Kostja ei

ole tuginenuid sellele, et tagasiulatuva elatise nõue võiks teda asetada äärmiselt

raskesse olukorda ning olla talle ebamõistlikult koormav.

10. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks

elatisevõlalt sissenõutavaks muutunud viivis alates 31.10.2016 kuni 15.10.2017

summas 111,29 eurot ja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.

11. Kuna hageja seaduslikule esindajale 08.09.2017 laekunud elatise (lastetoetuse) makse

summas 250 eurot ja 16.10.2017 summas 250 eurot (vt tl 45), siis arvestab kohus

nimetatud maksetest 2017 oktoobri elatise katteks 235 eurot, 2017 septembri elatise

katteks 235 eurot ja 2017 augusti elatise katteks 30 eurot.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

13. Kostja on seisukohal, et puudus alus mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt

ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.10.2017 eest summas 2280 eurot. Kostja on

seisukohal, et kohus ei saa muuta omal algatusel elatise arvestamise perioodi, mistõttu

maakohtu määratud tagasiulatuva perioodi algus alates 31.10.2016 ei ole põhjendatud.

Hageja nõudis tagasiulatuvat elatis alates 01.11.2016. Maakohus on jätnud ka

arvestamata selle, et tagasiulatuva elatise nõude aja jooksul elasid vanemad koos.

Kostja on arvamusel, et ei ole usutav see, et vanemad reisivad koos, kuigi nad koos ei

ela. Kostja arvamusel ei ole välistatud elatise andmise selliselt, et üks vanem kannab

teisele vanemale elatist harvem, kui üks kord kuus, kuid korraga suuremates

summades.

14. Maakohus mõistis resolutsioonis välja tagasiulatuva elatise 31.10.2016-31.10.2017,

kuigi tuvastas, et kostja tasus hagejale 250 eurot 2017.a septembris ja 2017.a

oktoobris.

15. Kostja kandis hageja ülalpidamiseks raha ka 07.11.2017. Hagiavaldus elatise

väljamõistmiseks esitati 15.10.2017. Kostja arvates puudus hagejal alus kohtusse

pöördumiseks, sest elatise hagi esitamisel täitis kostja ülalpidamiskohustust

nõuetekohaselt.

Vastus apellatsioonkaebusele

16. Vastustaja vaidles apellandi apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku

31.10.2016 kuni 31.10.2017 elatise, osas milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-15323

viivis ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

18. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle selle üle, et:

- Hageja on kostja alaealine laps.

-

Hageja ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär,

millest kostja on kohustatud tasuma hageja ülalpidamiseks pool.

-

Kostja on võimeline oma materiaalsest olukorrast tulenevalt eelnimetatud

ülalpidamiskohustust täitma.

19. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on elatisehagi kohtule

esitamisele eelnevalt ühe aasta jooksul hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud.

Hageja leiab, et kostja seda ei ole teinud. Kostja on seisukohal, et osa nimetatud

aastasest perioodist elasid hageja ja tema vanemad perekonnana ning kostja kandis

perekonna, sh hageja kulud vahetult ning osa aastasest perioodist, mil enam

perekonnana koos ei elatud, on kostja elatist tasunud.

20. Maakohus tuvastas, et enne hagiavalduse esitamist 15.10.2017 tasus kostja viitega

„lastetoetus“ hageja emale 07.09.2017 250 eurot ja 12.10.2017 250 eurot. Hageja

nimetatut ei vaidlusta. Seega on tõendatud, et hagi esitamisele eelnevalt täitis kostja

hageja suhtes kahe kuu jooksul ülalpidamiskohustust.

21. Menetluses on kostja väitnud, et vähemalt kuni 2017.a maikuuni täitis ta

ülalpidamiskohustust hageja suhtes vahetult, kuna hageja ja tema vanemad elasid

perekonnana. Kostja on viidanud sellele, et 2016.a novembris-detsembris viibis kogu

perekond puhkusereisil Hispaanias ning aprillis-mais 2017.a viibisid hageja ja tema

ema kostjaga koos Norras. Selle üle, et kogu perekond nimetatud sihtkohtades koos

elas, pooled ei vaidle. Vaidlus on selles, kas Hispaanias ja Norras viibides kandis

kostja hageja ülalpidamiskulud või kandis neid ainuisikuliselt hageja ema.

22. Asja materjalidest nähtuvalt kandis kostja hageja ema nimel olevale AS-is Nordea

Pank asuvale pangakontole nr-ga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX 04.11.2016 10

000 eurot ja 16.01.2017 4000 eurot. Seejuures nähtub kontoväljavõttest, et nimetatud

summad on sisuliselt ainsad laekumised kontole. Kostja väidab, et kuna nimetatud

pangakontot kasutas arveldusteks ka hageja ema, siis on kostja ülalpidamiskohustuse

täitmine tõendatud. Hageja avaldas menetluses, et AS-is Nordea Pank asuv

pangakonto nr-ga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX on küll hageja ema nimel, kuid

pangakaarti kasutas vaid kostja, sest oma pangakontole raha arestimise kartuses kostja

summasid kanda ei julgenud. Seega väidab hageja, et kuigi pangakonto oli hageja ema

nimel, kasutas seda reaalselt vaid kostja enda huvides.

23. Arvestades asjas esitatud väiteid ja tõendeid ei saa ringkonnakohtu arvates asuda

seisukohale, et hageja ema sai nimetatud pangakontoga seotud kaarti kasutada. Siiski

nähtub nimetatud pangakonto väljavõttest, et perioodil, mil perekond viibis Hispaanias

(november-detsember 2016) tehti erinevaid kulutusi söögikohtades, toidupoodides,

meelelahutuskohtades (näiteks 28.11.2016 Aqualand), välja on võetud ka sularaha

(näiteks 02.12.2106 210 eurot, 12.12.2015 250 eurot). Pangakonto väljavõttest nähtub

kokkuvõtvalt see, et reisil Hispaaniasse on tehtud mitmesuguseid makseid kostja poolt

pangakontole kantud rahast ning kuna perekond reisis koos, siis on põhjendatud kostja

väide, et sel ajal kandis ta ka hageja kulusid. Hageja väidete kohaselt kandis hageja

kulusid reisil viibides hageja ema, kuid asjas sellekohased tõendid puuduvad. Seega

tuleb asuda seisukohale, et vähemalt kuni 2016.a. detsembri keskpaigani kandis kostja

hageja kulusid vahetult, mistõttu on elatise nõue kuni 2016.a detsembri keskpaigani

põhjendamatu.

24. Kuigi poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ema sai kontoga seotud pangakaarti

kasutada, puudub vaidlus selles, et hageja ema sai kontolt

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-15323

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX erinevaid summasid teistele kontodele üle kanda.

Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et elatise nõude

põhjendatuse kontrollimisel ei saa arvestada vanemate omavahelisi arveldusi.

Kontoväljavõttest nähtuvalt on hageja ema kandnud enda kontole 16.12.2016 1000

eurot, 25.01.2017 1000 eurot, 23.02.2017 1000 eurot. Hageja ema väitis

ringkonnakohtus toimunud istungil, et tema poolt tema enda teisele kontole kokku

3000 euro ülekandmine toimus seetõttu, et varasemalt venna elukaaslasele antud laenu

tagasi ei makstud. Hageja väitis menetluses, et kostja nõudmisel kandis hageja ema

2016.a septembris laenuna kostja vennale üle AL kontole 3000 eurot. Asjas on

tõendatud, et kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX on 2016.a septembris AL

kontole üle kantud kokku 3000 eurot (tlk 60). Samas ei ole ringkonnakohtu arvates

tõendatud, et hageja ema ALle või kostja vennale laenu andis, sest hageja väidete

kohaselt AS-is Nordea Pank asuv pangakonto nr-ga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

on küll hageja ema nimel, kuid kontot kasutas enda tarbeks vaid kostja.

Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud menetluses vastuolulisi väiteid.

25. Isegi juhul, kui leiaks tõendamist hageja ema ja kostja venna vahel (või AL vahel)

laenusuhte olemasolu, on tõendamata see, et hageja emal laenuandjana oli kostja

nõusolek laenu tagasisaamiseks kostja arvelt. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et

hageja ema kontole kantud summad, seega ka hageja ema poolt enda teisele kontole

kantud 3000 eurot, läksid hageja ülalpidamise katteks.

26. Hageja väidete kohaselt kandis hageja ema võetud 3000 eurot kostjale tagasi osaliselt

JS pangakonto kaudu ja osaliselt kostjale sularahas. Sularahas raha tagastamine on

tõendamata. Asjas on esitatud hageja ema AS-is Swedbank asuv pangakonto

väljavõte, mille järgi on hageja ema tasunud viitega raha tagastamine E.Gle“ 600

eurot (tlk 46). Asjas on esitatud ka eraldi AS Nordea Pank arvelduskonto nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte, mille järgi on viitega „Raha tagastus

E.Gle“ tasutud 397 eurot. Kuna aga AS-is Nordea Pank asuvale arvele kandis esitatud

konto väljavõtte järgi raha vaid kostja, ei ole ringkonnakohtu arvates loogiline hageja

väide, et hageja ema poolt kontolt enesele võetud summa tagastati JS pangakonto

kaudu kostjale, st, et hageja ema poolt kostjalt võetud summa tagastati selliselt, et

kostjale endale täiendavalt kuuluv raha 397 eurot kanti JSle, kes andis selle edasi

kostjale.

27. Lisaks on hageja väide, et hageja ema tagastas kostjale kontolt endale ülekantud 3000

eurot osaliselt ülekandega JS kontole ja osaliselt sularahas vastuolus hageja väidetega

selle kohta, et hageja ema oli õigustatud 3000 eurot kandma oma kontole laenusuhte

tõttu kostja vennaga (või tema elukaaslasega). Kui hageja ema ja kostja venna vahel

oli laenusuhe ja kostja nõustus sellega, et venna laenu tagastab kostja, siis puudus

vajadus hageja emal kanda kostjale tagasi ka 600 eurot.

28. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et isegi kui arvestada sellega, et hageja ema

tagastas võetud 3000 eurost kostjale 600 eurot, on kostja oma ülalpidamiskohustuse

hageja ees tagasiulatuvalt elatisehagi esitamisest täitnud. 2017.a septembris ja

oktoobris täitis kostja hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Vähemalt (3000-

600=) 2400 eurot on hageja ema saanud kostja arvelt. Asjas puuduvad tõendid, millest

nähtuks, et nimetatud summa on hageja ema saanud muuks kui hageja

ülalpidamiseks. 2016.a oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast

215 eurot, ja alates 2017 oli see 235 eurot. Seega oli kostjal kohustus tasuda hageja

ülalpidamiseks vähemalt 8x235=1880+107,5=1987,5 eurot. Selle kohustuse saab

lugeda täidetuks. Eelnevast tulenevalt on hageja hagi esitamisest tagasiulatuv

elatisnõue põhjendamatu. Kuna tagasiulatuv elatisenõue on põhjendamatu, ei ole alust

välja mõista ka viivise elatise tasumisega viivitamise tõttu.

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-15323

29. Kuna kostja ülalpidamiskohustuse tagasiulatuvalt hagi esitamisest saab lugeda

eeltoodust tulenevalt täidetuks, puudub vajadus täiendavalt hinnata, kas hageja Norras

viibides kandis kostja samuti hageja ülalpidamiskulusid.

30. Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et maakohus on omaalgatuslikult kostjalt

hageja kasuks välja mõistnud tagasiulatuva elatise alates 31.10.2016, kuigi hageja

nõudis tagasiulatuva elatise maksmist alates 01.11.2016. Lisaks nähtub kohtuotsuse

resolutsioonist, et sisuliselt on maakohus tagasiulatuva elatise välja mõistnud

kahekordselt, sest resolutsiooni punktis 1 on elatis välja mõistetud alates 01.11.2016

ning resolutsiooni punktis 4 on tagasiulatuv elatis välja mõistetud alates 31.10.2016.

31. Hagi esitati 15.10.2017. Kostja tasus viitega „lastetoetus“ hageja emale 07.09.2017

250 eurot ja 12.10.2017 250 eurot. 15.10.2017 hagiavalduses palus hageja kostjalt

välja mõista igakuise elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras. 2017.a moodustas see 235 eurot. Seega oli hagi esitamisele eelnevalt

kostja tasunud vabatahtlikult elatise igakuise maksena kaks korda. Ringkonnakohus

osutab, et kostja on apellatsioonkaebuses ise viidanud õigesti Riigikohtu lahenditele,

milles väljendatud seisukohtade järgi ei täida vanem ülalpidamiskohustust

nõuetekohaselt ka siis, kui ta teeb seda ebaregulaarselt. Käesolevast asjast nähtuvalt

oli enne elatise hagi esitamist kostja tasunud kahe kuu vältel elatist igakuiselt, kuid

sellele eelnes periood, mil elatis sai lugeda tasutuks korraga üle poole aasta eest ette.

Maakohtu seisukoht selles, et ülalpidamise andmine igakuiselt võimaldab elatist lapse

heaks kasutataval vanemal arvestada paremini lapse kulude planeerimist, on

põhjendatud. Neid asjaolusid arvestades võis elatisehagi esitamisel esineda hagejal

põhjendatud kahtlus, kas kostja jätkab elatise tasumist igakuise maksena. Seetõttu

leiab ringkonnakohus, et kostja väide, mille kohaselt elatisehagi esitamine oli täielikult

põhjendamatu, õige ei ole.

32. Kostja esitas taotluse 05.04.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu

protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS

§ 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et TsMS § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli

poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei

ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust

tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus

istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Kostja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

33. Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ja apellatsioonkaebus osaliselt, siis

arvestades asja olemust, vaidluse asjaolusid ja apellatsioonkaebusega rahuldatud ja

rahuldamata osades suurust, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-15323