2-17-2785/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-2785

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. aprill 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-2785

Tsiviilasi

SÕIDUÕPPE OÜ hagi Aimar Põldoja vastu 580,33 euro

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

626,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja SÕIDUÕPPE OÜ (rk 12012876; asukoht Ella tee 9,

Rõõmu küla, Luunja vald, 62213 Tartu maakond),

lepinguline esindaja Raivo Kiisk, e-post raivo@rkb.ee;

kostja Aimar Põldoja (ik XXX; elukoht XXX), lepinguline

esindaja Olesja Polehhina, e-post olesja@corporate.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata SÕIDUÕPPE OÜ hagi Aimar Põldoja vastu 373,94 euro ja lisanduva

viivise väljamõistmise, rikkumisest saadud tulu väljamõistmise ning alternatiivnõude osas.

2. Rahuldada SÕIDUÕPPE OÜ hagi Aimar Põldoja vastu 206,39 euro ja lisanduva viivise

nõudes.

3. Välja mõista Aimar Põldojalt SÕIDUÕPPE OÜ kasuks 206,39 eurot.

4. Välja mõista Aimar Põldojalt SÕIDUÕPPE OÜ kasuks viivis põhinõudelt 206,39 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.02.2017 kuni 30.04.2018 summas

19,68 eurot.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta poolte menetluskulud 36% ulatuses Aimar Põldoja ja 64% ulatuses SÕIDUÕPPE OÜ

kanda.

7. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-2785 SÕIDUÕPPE OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks

500 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 375 eurot lepingulise esindaja kulud.

8. Lugeda

Aimar

Põldojalt

SÕIDUÕPPE OÜ

kasuks

väljamõistmisele

kuuluvaks

menetluskuluks 180 eurot.

9. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-2785 Aimar Põldoja menetluskulude rahaliseks suuruseks

950 eurot (lepingulise esindaja kulud).

10. Lugeda SÕIDUÕPPE OÜ-lt Aimar Põldoja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks 608 eurot.

11. Teha poolte menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista SÕIDUÕPPE OÜ-lt Aimar

Põldoja kasuks menetluskulud 428 eurot.

2(7)

12. Välja mõista SÕIDUÕPPE OÜ-lt Aimar Põldoja kasuks viivis menetluskuludelt 428 eurot

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Hageja on palunud 20.02.2017 kohtule esitatud hagis mõista kostjalt välja 580,33 eurot,

sh õppesõiduauto isiklikuks tarbeks kasutamise eest kasutuseelise 400,33 eurot ja kahju

kindlakstegemise kulu 180 eurot, ning rikkumisest saadud tulu (hagi resolutsiooni p 1).

Alternatiivselt on hageja palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kohtu määratud suuruses

(hagi resolutsiooni p 2). Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni hagi rahuldamiseni (hagi resolutsiooni p 3).

17.11.2017 täpsustas hageja oma nõuet hagi resolutsiooni p 1 osas, paludes kostjalt 580,33 euro

asemel välja mõista 508,56 eurot (kasutuseelised 325,23 eurot ning kahju kindlakstegemise kulu

koos kohtueelsete õigusabikuludega 183,33 eurot).

06.03.2018 täpsustas hageja veelkord oma nõuet hagi resolutsiooni p 1 osas, paludes kostjalt

välja mõista 206,39 eurot (kasutuseelised 23,06 eurot ning kahju kindlakstegemise kulu koos

kohtueelsete õigusabikuludega 183,33 eurot).

09.04.2018 teatas hageja kohtule, et tema nõudeks on vähendatud nõue summas 206,39 eurot

ühes lisanduva viivisega alates hagi esitamisest kuni hagi rahuldamiseni ning muus osas võtab

hageja hagi osaliselt tagasi.

3. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi

tagasi.

Kuivõrd hageja on osaliselt hagi tagasi võtnud, jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi

vaatamata hageja hagi kostjalt 373,94 euro (580,33 – 206,39) ja lisanduva viivise

väljamõistmise, rikkumisest saadud tulu väljamõistmise ning alternatiivnõude osas.

3(7)

TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse.

4. Vaidlust ei ole selles, et kostja töötas hageja juures sõiduõpetajana alates 11.08.2014 kuni

05.11.2015 (I kd tl 7-10, 11-15, 16-17) ning oma tööülesannete täitmiseks anti kostja kasutusse

hagejale kuuluv õppesõiduauto KIA Ceed (reg nr XXX), millele oli paigaldatud GPS seade

CarCops OÜ poolt (I kd tl 169, 177-180).

Hageja poolt kohtule esitatud 23,06 euro väljamõistmise nõue on töölepingu rikkumisest tulenev

kahju hüvitamise nõue. Hageja väitel on kostja kasutanud õppesõiduautot isiklikuks otstarbeks,

mistõttu on hageja õigustatud nõudma saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist.

Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat

kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid

üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse

TLS §-s 16 sätestatust. Seega tuleb hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks esmalt

tuvastada kostjapoolne töölepingust tuleneva kohustuse süüline rikkumine, arvestades TLS

§-s 16 sätestatut.

4.1. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste

kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Samasugune hoolsuse määr on ette nähtud ka autokooli sisekorraeeskirja p-des 12.16 ja 12.23.

TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise

korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades

tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi,

mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või

teadma pidi. Viidatud seaduse säte on kirjas ka autokooli sisekorraeeskirja p-s 12.24.

Töölepingu p 2.4 kohaselt kohustub töötaja täitma oma tööülesandeid vastavalt tööandja poolt

kindlaks määratud töökorralduse reeglitele, ametijuhendile ja muudele töökorralduslikele

dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele, kusjuures töökorralduse reeglid ja muud

asjakohased

dokumendid

esitatakse

töötajale

tutvumiseks

allkirja

vastu.

Autokooli

sisekorraeeskirja p 4.4 järgi on tööalased korraldused täitmiseks kohustuslikud.

Sõiduõpetaja ametijuhendi p 3 kohaselt kasutab sõiduõpetaja hageja vara heaperemehelikult

korraliku hoolsuskohustusega, lähtudes töökorralduse reeglitest.

Sõidupäevikust (I kd tl 21-28), õpetajapäevikust (I kd tl 31-60) ja GPS väljavõtte analüüsi

koondist (I kd tl 64-69) nähtuvalt ei teinud kostja õppesõite 2015. aasta veebruaris kuupäevadel

22, 24, 25, 26, 28 ning märtsis kuupäevadel 1, 3, 4 ja 25.04.2015, olles kas haige või oli kostjal

vaba päev, kuid GPS väljavõtte (kohtu infosüsteemis KIS) järgi on vaidlusaluse õppesõiduautoga

viidatud kuupäevadel sõidetud, sh on sõitu alustatud ja lõpetatud kostja elukohas, mistõttu ei ole

kohtul alust kahelda, et tegemist on kostja kasutusse antud õppesõiduauto KIA Ceed (reg nr

XXX) GPS andmetega. Kostja ei ole väitnud, et nimetatud kuupäevadel oli vaidlusalune

õppesõiduauto mõne teise sõiduõpetaja kasutuses, see ei nähtu ka GPS väljavõtte analüüsi

tulemuste koondist. Kui kostja on seadnud kahtluse alla GPS andmete analüüsi õigsuse ja

usaldusväärsuse,

siis

käesolevas

tsiviilasjas

vaidlusaluste

kuupäevade

osas

esitatud

koondandmed ühtivad tsiviilasjas nr 2-16-7228 esitatud andmetega (I kd tl 116-122). Kostja

vastustes välja toodud võimalikud vead GPS andmetes ei puuduta vaidlusaluseid (haigus- ja

vabu)päevi.

Autokooli 12.02.2015 koosoleku protokolli p 14 kohaselt on õppeautoga isiklike sõitude

tegemine rangelt keelatud. Õppesõidukiga võib sõita tööle ja töölt garažeerimiskohta ning läbi

viia õppesõite (II kd tl 9-10). Kostja on viidatud protokolliga tutvunud ja andnud selle kohta

allkirja (II kd tl 11). Põhjendatud ei ole kostja väide, et protokollist nähtuvalt tuli selle sisu

kostjale ette kanda järgmisel koosolekul. Protokollist nähtub, et kuivõrd kostja puudus

koosolekult haigestumise tõttu, tuleb tal sõiduõpetajana teema „Sõiduoskuste hindamine

õppeplatsil. Lõppastmekoolitus“ järgmisel autokooli koosolekul ette kanda. Kuigi protokolli

4(7)

allkirjastamise kuupäevaks ei saa olla 12.02.2015 ja seega on allkiri tutvumise kohta antud

tagantjärele, on kostja kohtu hinnangul protokolliga tutvunud enne vabu ja haiguspäevi

veebruaris 2015, kuna on hakanud järgima protokollist nähtuvat tööalast korraldust kirjutada

õpilaste nimed õpetajapäevikus tööajagraafikuid täites trükitähtedega arusaadavas kirjas

(protokolli p 5).

Kohtu arvates tuleneb eeltoodust, et kostja oli teadlik õppesõiduauto sihipärase kasutamise

kohustuslikkusest, kuid sellele vaatamata tegi korduvalt õppesõiduautoga isiklikke sõite, mille

tõttu teda 12.03.2015 hoiatati (I kd tl 79, 152), et tööalased rikkumised (õppesõiduki omavoliline

kasutamine töövälisel ajal) ja/või hooletu suhtumine tööülesannetesse on lubamatu ja järgnevate

rikkumiste korral on tööandjal õigus kaaluda ka töölepingu ülesütlemise võimalust. Ometi näitab

GPS väljavõtte analüüs õppesõiduauto kasutamist erasõidu tegemiseks ka pärast kostja

hoiatamist tema töövabal päeval 25.04.2015.

Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kostjapoolse töölepingust tuleneva kohustuse

süülise rikkumise. Kostjal ei olnud õigust kasutada õppesõiduautot muuks otstarbeks kui

tööülesannete täitmiseks. Seda kohustust rikkudes oli kostja vähemalt raskelt hooletu VÕS § 104

lg 4 mõttes, mille kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine.

4.2. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töölepingu p 5.7 järgi peab töötaja hüvitama

tööandjale oma töökohustuste rikkumisega põhjustatud kahju Eesti Vabariigi õigusaktides

sätestatud ulatuses. TLS § 74 lg 2 näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse

tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja

tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski,

tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult

eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja

tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. VÕS § 127

lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg, seega põhjusliku

seose olemasolul.

Kasutuseeliste hüvitamise korral on nõude suuruseks kasutuseelise väärtus. Kuivõrd tegemist on

õppesõiduautoga, ei nõustu kohus käesolevalt kostjaga, et selle kasutuseelise väärtuseks on

0,4 kuni 1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud kilomeetri kohta, vaid hagejaga, et antud

juhul tuleb kasutuseelise arvutamisel arvestada õppesõiduauto kasutamise intensiivust, kuna selle

kasutusiga ei sõltu mitte niivõrd auto vanusest, kui selle läbisõidust, mida saab pidada

olulisimaks õppesõiduauto väärtust enim mõjutavaks omaduseks. Kilometraaži alusel

kasutuseelise arvutamisel on hageja aluseks võtnud töölepingu rikkumise toimepanemise ajal

kehtinud rahandusministri 13.01.2011 määruse nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“,

mille § 1 lg 3 p 2 kohaselt võetakse erisoodustuse hinna arvutamisel aluseks töö-, ameti- või

teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks sõidetud ühe kilomeetri

kohta muudel juhtudel 0,30 eurot. Kuivõrd õppesõiduauto oli hageja poolt soetatud üksnes

õppesõitude tegemiseks, on kohtu hinnangul põhjendatud kasutuseelise arvutamisel lähtuda

eelviidatud määrusest. Kasutuseeliseks on tasu, mis oleks tulnud kostjal maksta hagejale juhul,

kui hageja oleks andnud kostjale loa õppesõiduauto kasutamiseks erasõitudeks. Kostja ei ole

vaielnud vastu asjaolule, et tema vabadel ja haiguspäevadel, mil ta õppesõite ei teinud, on tema

valduses ja kasutuses olnud õppesõiduautoga tehtud sõite 76,87 kilomeetrit, mis teeb kahju

suuruseks 23,06 eurot (76,87 km × 0,30 eurot). Kohus märgib, et kahju ei oleks hageja nõutud

ulatuses tekkinud, kui kostja ei oleks vabadel ja haiguspäevadel erasõite teinud. Seega on kahju

tekkimine

põhjuslikus

seoses

kostja

käitumisega.

Arvestades

kostja

tööülesandeid

sõiduõpetajana, süü astet (raskelt hooletu), kostjale antud juhiseid (õppesõiduautoga isiklike

5(7)

sõitude tegemine rangelt keelatud) ja kostja käitumist (juhiste eiramine), vastutab kostja hagejale

tekitatud kahju eest täies ulatuses, so summas 23,06 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju 23,06 eurot.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju kindlakstegemise kulu koos kohtueelsete

õigusabikuludega summas 183,33 eurot.

Hageja selgitab, et tellis R.K.Õigusbüroo OÜ-lt analüüsi, et välja selgitada õppesõiduauto

isikliku kasutamise ulatus kostja poolt. Analüüsi koostamiseks tuli võrrelda õppesõiduauto GPS

andmeid, õppesõiduauto sõidupäevikut ja sõiduõpetaja tööpäevikut õpilaste õppesõiduaegadega.

Kohtueelne õigusabi seisnes konsultatsioonis, nõudekirja (I kd tl 103-105) koostamises ja

kostjale saatmises. Teenuse maksumuseks kujunes 183,33 eurot ilma käibemaksuta (I kd tl 151),

ajakulu 1 tund 35 minutit.

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, leides, et analüüsi kahju kindlakstegemiseks ei ole eraldi

tellitud, vaid see tehti tsiviilasja nr 2-16-7228 raames. Kostja märgib, et nõudekirja kohaselt

sooviti kostjalt 43,52 euro hüvitamist, kuid kulud võrdlusanalüüsi eest on 180 eurot. Kostja

hinnangul on tegemist mitte kahju, vaid menetluskuluga, kuna hageja poolt kirjeldatud tegevus

on otseselt seotud hagi esitamise ettevalmistamisega.

VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas ka kulud kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb nii kahju

kindlaks tegemise kulude kui kohtueelsete õigusabikulude hüvitatavust jaatada eeldusel, et nad

on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st nad on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt

vajalikud ja põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb hageja kulusid kahju kindlaks tegemiseks pidada

vajalikuks, kuna kulutuste tegemine on osaliselt aidanud käesoleva kohtuvaidluse jaoks hankida

tõendeid (nt GPS väljavõtte analüüsi tulemuste koond), nagu ka juristi kaasamine on aidanud

teha hageja nõuete esitamiseks mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (nt nõudekiri, mille

esitamiseks tuli hageja esindajal hinnata töölepingu rikkumise asjaolusid, kas rikkumisega on

kahju tekitatud, milline on võimaliku kahju suurus). Samuti võib kohtu arvates kahju kindlaks

tegemiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu suurusjärgus pidada mõistlikuks võrreldes kostja

esindaja poolt tehtud ajalise ja rahalise kuluga (menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja

esindajal 4 tundi GPS andmete, õppesõiduauto sõidupäeviku ja sõiduõpetaja tööpäeviku

analüüsiks maksumusega 380 eurot, millele lisandub veel käibemaks). Kohus ei nõustu kostja

poolt väidetuga, et võrdlusanalüüs tehti tsiviilasja nr 2-16-7228 raames. KIS-st nähtuvalt oli

viidatud tsiviilasjas vaidlus hageja poolt kostjale vähem makstud töötasu üle, kus hageja soovis

GPS sõidupäevikutega tõendada asjaolu, et õppesõiduauto oli kogu tööaja vältel kostja valduses.

Kuna kostja hageja sellekohasele väitele vastu ei vaielnud, jättis kohus GPS sõidupäevikud kui

tõendi vastu võtmata. Antud tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist põhjusel, et

kostja on rikkunud töölepingut, tehes õppesõiduautoga erasõite. Seega tuli hagejal oma

kahjunõude kohtuväliseks esitamiseks analüüsida andmeid teistel alustel võrreldes tsiviilasjaga

nr 2-16-7228. Samuti ei ole identsed töövaidlusasjas ja käesolevas kahju hüvitamise nõudes

kohtule esitatud GPS väljavõtte analüüsid.

Kuna hagejapoolne kohtueelne õigusabiteenuse kasutamine oma kahjunõude maksmapanekuks

on asjaolusid arvestades mõistlik VÕS § 128 lg 3 mõttes, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja 183,33 eurot.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlalt viivise seadusjärgses määras alates hagi

esitamisest kuni hagi rahuldamiseni, seega ajavahemiku 20.02.2017 kuni 30.04.2018 eest.

Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg-d 1 ja 2 ning TsMS § 367.

Kostja ei ole oma menetlusdokumentides hageja viivisenõudele eraldi vastu vaielnud.

VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

muu hulgas alates ajast, mil võlausaldaja esitas kahju sissenõudmiseks hagi. Seadusjärgseks

viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

6(7)

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 206,39 eurot

ajavahemiku 20.02.2017 kuni 30.04.2018 eest summas 19,68 eurot (viivis arvutatud

viivisekalkulaatorit kasutades).

7. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kuivõrd hageja võttis hagi osaliselt tagasi 373,94 euro ulatuses ja kohus, rahuldades hagi

206,39 euro ulatuses, so ~36% ulatuses esialgsest nõudest (580,33 eurot), jätab menetluskulud

36% ulatuses kostja ja 64% ulatuses hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja

seisukoht jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuna asja oleks saanud lahendada ka

kohtuväliselt, kui hageja oleks pöördunud kostja poole adekvaatse nõudega. Asja materjalidest

nähtuvalt (I kd tl 103-105) pöördus hageja 19.09.2016 ja väidetavalt ka 17.10.2016 kohtuväliselt

kostja poole, nõudes temalt 223,52 euro (43,52 + 180) hüvitamist, mis jääb samasse suurusjärku

hageja vähendatud nõudega summas 206,39 eurot (23,06 + 183,33). Hageja väitel ei asunud

kostja hagejaga läbirääkimisi pidama ega vastanud nõudekirjale ka muul moel.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud).

9.1. Hageja poolt tasutud riigilõiv 125 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise

esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema

põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Hageja õigusabikulud kokku on 375 eurot ilma

käibemaksuta (7 tundi 30 minutit × 50 eurot). Õigusabi on seisnenud hagiavalduse koostamises

ja hageja nõuete täpsustamises, kostja vastustega tutvumises ning vastustele hagejapoolse

seisukoha koostamises, kohtuistungil osalemises ning kompromissiläbirääkimiste pidamises.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (töötajapoolne töölepingu rikkumine), hageja nõude

olemust (kahju hüvitamise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, kuid tõendite

mahukas) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et

õigusabikulud taotletud suuruses 375 eurot on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes.

7(7)

Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 50 eurot tunnis ilma

käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 500 eurot (125 + 375). Kohtuotsuses määratud

menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu

180 eurot (36% 500 eurost).

9.2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud 2349 eurot koos käibemaksuga

(18 tundi 30 minutit × 114 eurot, millele lisandub kohtuistungiga seotud esindaja transpordi ja

ajakulu koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses hagejalt

väljamõistmist, so hageja esialgse nõude suurust (tsiviilasja hind 626,76 eurot) arvestades

rohkem kui kolm ja pool korda suuremas ulatuses. Kuigi tsiviilasja hinnal ei ole lepingulise

esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust, peaksid

kehtiva kohtupraktika kohaselt avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise

menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ning väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks

piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses

menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes erandlike asjaolude

esinemise korral, so asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul ei olnud

käesoleval juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, kuid arvestades seejuures

tavapärasest mahukamat tõendite hulka ja lihtmenetluse asja puhul seetõttu pikemat menetluse

kestust, peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks kostja menetluskulud haginõudest suuremas

ulatuses. Kohtu arvates on kostja vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks

hagiavalduse ja selle täpsustustega tutvumise, hageja menetlusdokumentidele vastuste

koostamise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise eest kokku 950 eurot.

Kostja lepingulise esindaja 20.02.2018 kohtuistungiga seotud kulu (transport, ajakulu)

marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn kokku 200 eurot osas märgib kohus, et teiselt menetlusosaliselt

saab esindajakuluna nõuda otsese sõidukulu, so transpordikulu hüvitamist. Sõidukuluna on

seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kuna kohtule ei ole kostja

lepingulise esindaja sõidukulusid tõendavaid dokumente esitatud, jätab kohus kostja esindaja

sõidukulud kindlaks määramata.

Kostja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 950 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulud).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele menetluskulu 608 eurot (64% 950 eurost).

9.3. Kohus lähtudes TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt kui pooled esitavad

menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või

osaliselt rahuldab, tasaarvestab resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas, mistõttu tehes

nõuete osas tasaarvestuse, mõistab kohus lõppkokkuvõttes hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 428 eurot.

9.4. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja viivise menetluskulult

428 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik