2-17-14279/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-14279

Tsiviilasi

A.E. hagi G. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

6035,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx

xx-xx, xxxxx xxxxx, e-post xxx), lepinguline esindaja

Gerli Luik (e-post gerliluik@gmail.com)

Kostja: G. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx

xx-x, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx)

Kohtuistung

07.03.2018 osalesid hageja A.E., nõustaja A.-L. E. ja

lepinguline esindaja Gerli Luik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G. R.lt (R., isikukood xxxxxxxxxxx A.E. (E., isikukood xxxxxxxxxxxx)

kasuks 6035,98 eurot (millest 2761,41 eurot on üürivõlg, 2709,43 eurot üürivõlgnevustelt

kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2017 arvutatud viivis, 543,40 eurot on kahju hüvitis

ja 21,74 eurot kahjuhüvitiselt perioodil 06.09.2017 - 25.09.2017 arvutatud viivis).

3. Menetluskuludest jäävad G. R. kanda hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses ning kostja enda kulud.

4. Määrata A.E. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 1044,00 eurot

(millest 450,00 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 594,00

õigusabikulu koos käibemaksuga).

5. Mõista G. R.lt A.E. kasuks menetluskulude katteks välja 1044 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1044,00 eurot)

tuleb G. R.l tasuda A.E.le viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Tagastada hagejale A.E.le 08.11.2017 A.E. poolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud

määruskaebuse riigilõiv summas 50,00 eurot, mis kanda A.E. arvelduskontole nr EExxx.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

Tsiviilasi nr 2-17-14279

2 (8)

täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank

A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS,

viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGIAVALDUS

A.E. esitas 25.09.2017 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse G. R. vastu üürivõlgnevuse 2761,41

eurot, kahjuhüvitise 543,40 eurot (põhinõue kokku summas 3304,81 eurot) ja viivise 2731,17

eurot väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt A.E. ja G. R. sõlmisid 05.03.2015 eluruumi üürilepingu, millega hageja

andis kostjale tasu eest kasutada lepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks Pärnus Xxxxx-

xxxxx xx-x asuva möbleeritud ja kodutehnikaga varustatud korteriomandi, s.o eluruumi

üldpinnaga 37,5 m2, mis koosneb elutoast, köögist, esikust, magamistoast ning vannitoast.

Kostja kohustus hagejale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest igakuiselt tasuma üüri 210 eurot

(edaspidi nimetatud üür või üüritasu) ning lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõik eluruumi

kasutamisega

seotud

kõrvalkulud:

elektrienergia,

elamu

üldelektrienergia,

vee

ja

kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muuda kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-

ja hooldusmaksed elamu haldajale ning tasu kaabeltelevisiooni-, telefoni- ja internetiteenuse

kasutamise eest. Vastavalt lepingu punktile 3.10 kostja tasus hagejale tagatisraha ühe kuu üüri

ulatuses 210 eurot. Hageja kohustus lepingu lõppemisel kostjale tagatisraha tagastama

tingimusel, et kostjal ei esine hageja ees võlgnevusi.

Kuna kostjal tekkis hageja ees võlgnevus ning korduvatele meeldetuletustele vaatamata kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 17.07.2017 eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise

Tsiviilasi nr 2-17-14279

3 (8)

avaldusega lepingu üles ja VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestas kostja poolt tasutud tagatisraha

210 eurot kostja võlgnevusega. Ühtlasi teatas hageja avalduses, et lepingu eseme ja sisustuse

ülevaatamisel selgusid kahjustused ning selles osas esitab kostjale kahjunõude. 17.07.2017

edastas hageja e-kirja teel koos eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega

üleandmise ja vastuvõtmise akti eluruumi ja sisustuse olukorra tunnistajate juuresolekul

fikseerimise kohta. 29.08.2017 hageja esitas kostjale e-kirja teel kahjunõude ja korduvalt

01.09.2017, andes kahju summas 543,40 euro tasumiseks tähtaja 05.09.2017. Kostja ei ole

tänaseni kahjuhüvitist hagejale tasunud.

Üürivõlgnevus

Kostja üürilepingust tulenev üürivõlgnevus on kokku summas 2856,24 eurot: 2015.a septembri,

oktoobri, novembri ja detsembrikuu üürivõlgnevus summas 840 eurot (4 x 210); 2016.a

jaanuarikuu üürivõlgnevus 75 eurot (210 - 135 (tasutud osa) =75); 2016.a veebruari, märtsi

aprilli, mai, juuni ja juuli üürivõlgnevus summas 1260 eurot (6 x 210); 2017.a aprillikuu

üürivõlgnevus 180 eurot (210 - 30 (tasutud osa)=180); 2017.a mai ja juuni üürivõlgnevus

summas 420 eurot (2 x 210); 2017.a juulikuu üürivõlgnevus 81,24 eurot (üür arvestatult kuni

lepingu lõppemiseni 17.07.2017). Kokku on kostja üürivõlgnevus hageja ees summas 2856, 24

eurot.

Kõrvalkulude võlgnevus

Kostja võlgneb hagejale kommunaalkulude tasumata jätmise eest kokku 115,17 eurot, millest

2017.a juuni eest 76,35 eurot ja juuli eest 38,82 eurot.

Tasaarvestus

Kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha summas 210 eurot. Üüri- ja kõrvalkulu võlgnevus

on kokku 2971,41 eurot (2856,24 + 115,17), mille hageja on VÕS § 197 lg 1 alusel

tasaarvestanud kostja poolt tasutud tagatisrahaga 210 eurot. Pärast tasaarvestust on kostja

üürivõlgnevus hageja ees 2761,41 eurot. Kõrvalkulu võlgnevus summas 115,17 eurot loetakse

täies ulatuses tasaarvestatuks.

Kahjunõue

Kostja on üürilepingu kestel hagejale tekitanud kahju eluruumi ja sisustuse kahjustamisega, mis

seisneb magamistoa ukse rikkumises (kleepsud uksel), elutoa, esiku ja magamistoa seinte

rikkumises (seinad olid täis joonistatud), ruumide hooldamata ja koristamata jätmises, elutoa

kardina rikkumises. Kahjunõue kokku summas 543,40 eurot koosneb: elutoa kardina keemiline

puhastus 7,42 eurot; eluruumide remont (seinte värvimine, ukse parandamine, kleepsude

eemaldamine, koristamine, üürniku mööbli ja pesumasina utiliseerimine, materjal - valge värv)

kokku summas 535, 98 eurot.

Viivisenõue

Hageja nõuab üürivõlgnevuselt ja kahjunõudelt üürilepingu p 2.1 kohaselt viivist alates nõuete

sissenõutavaks muutumisest 0,2% tasumata summalt päevas kuni hagiavalduse esitamiseni

25.09.2017, kokku viivisenõue summas 2731,17 eurot.

KOSTJA VASTUS

21.10.2017 kirjalikus vastuses kostja ei võta hagi õigeks. Kostja on kasutanud eluruumi

sihipäraselt ja heaperemehelikult ning täitnud lepingu tingimusi, mis on üürilepingu punktides

4.4.1, 4.4.2 ja 4.4.4. Eluruumides on käinud ka koristaja ja pakkunud koristusteenust, et tagada

eluruumides puhtus ja kord. Lisaks üürilepingu p 3.7 kohaselt üüri tasumine toimub sularahas

ja selleks külastas korteriomanik igakuiselt eluruumi. Oma igakuisel külastamisel

korteriomanik ei esitanud pretensioone punktide 4.4.1, 4.4.2 ja 4.4.4 kohta. Puudusi oleks

saanud koheselt likvideerida. Pooled koostasid lepingu sõlmimisel vara üleandmise-

vastuvõtmise akti, millega fikseeriti ruumide, sisustuse, seadmete üldkirjeldus, koosseis ja

olukord, sh elektrinäit ning muud asjaolud. Lepingu p-is 2.5 avaldasid ja kinnitasid pooled, et

lepingu ese on kostjale üle antud seisukorras, mis võimaldab nende sihtotstarbelist kasutamist

Tsiviilasi nr 2-17-14279

4 (8)

(täielikult korras). Kostja lisab, et lepingu lisa 1 sai kirja pandud arvestite näidud ja eluruumi

seisukord pandud kirja hea, on välja toodud ruumis olnud seadmed ja mööbel, kuid puudub

üldkirjeldus esemete kohta ja nende täpne seisukord. Esemete üldseisukord on näha üürilepingu

lisas toodud piltidel. Pooled leppisid lepingus p-is 5.1 kohaselt kokku, et lepingujärgsete

maksete tasumisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivitamatult poolelt viiviste tasumist

arvestusega 0,2% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu p 5.2 kohaselt

loetakse lepingust tulenevate võlgnevuste tasumisel tasutud summade arvelt esmajärjekorras

tasutuks viivised ja võimalikud kahju hüvitamise nõuded ning alles seejärel põhivõlgnevus.

Kostja kinnitab, et üürileandja oli nõus tasumata üürimaksetega, juhul kui üürnik tasub ära

kommunaalkulud. Kostjal tekkisid 2015 aastal makseraskused, 2016 aasta jaanuarist on kostja

olnud arvel Pärnu Linnavalitsuses toimetulekutoetuse saajana. Üürileandja keeldus saamast

üüriraha enda isiklikule arvelduskontole, mis tekitas probleeme üürniku ja üürileandja vahel.

Puudub pangakonto väljavõte, mis tõendaks üürimakste tegemist või tegemata jätmist.

2017. a alguses selgus, et üürileandja ei olnud tasunud 2015. aastal saadud üürimaksete pealt

üüritulu. Üürimaksed ei sõltunud üürnikust, vaid Pärnu Linnavalitsusest ja toimetulekutoetuse

maksmisest. Sotsiaalnõustaja M.M. oli teadlik, et 2015. aastal jäi osa üürivõlga tasumata ja

sellest, et üürileandja ei olnud rahul, et toimetulekutoetus ei saabunud üürileandja jaoks sobival

ajal. Sai teha korduvalt ettepanek üüriraha ja kommunaalid üürileandja pangakontole saata, et

arvete laekumine toimuks tähtajaliselt. Kostja ei ole tahtlikult viivitanud üüri ja/või

kõrvalkulude tasumisega, see on toimunud poolte suulisel kokkuleppel.

04.07.2017 andis üürileandja sõnumi teel teada, et soovib rääkida lepingu lõpetamisest ja andis

sellega teada, et soovib lepingu korraliselt üles öelda. 11.07.2017 andis üürnik teada, et on

leidnud 06.07.2017 seisuga endale uue elamispinna ning sooviks lepingu lõpetada. 17.07.2017

aga esitas üürileandja erakorralise ülesütlemise avalduse. Lepingu p 7.2 on sätestatud, et kui

üks pooltest ei ilmu eluruumi ja sisustuse tagastamise akti allkirjastamisele, loetakse lepingu

eseme tagastamine toimunuks teise poole esindaja poolt koostatud aktiga, millel on kahe

tunnistaja allkirjad. Kostja andis üürileandjale teada, et tal ei ole võimalik kokkulepitud ajal

kohale tulla. Kiiremal tööperioodil haigestub kostja sageli ja seega ei olnud võimalik

kohtumisele minna. Kostjal on seetõttu osaline töövõime.

17.07.2017 esitas hageja e-kirja teel erakorralise ülesütlemisavaldusega üleandmise ja

vastuvõtmise akti, mida kostja ei olnud nõus allkirjastama. Antud akt on väga erinev lepingus

väljatoodud eluruumide ja sisustuse üleandmise aktist, kus esemete seisukorra kohta ei ole

muud mainitud kui hea. Ka tunnistajad ei tea, milliseis seisukorras korter esmakordsel

ülevaatamisel tegelikult detailselt välja nägi ja üürilepingus toodud pildid annavad ainult üldise

mulje seisukorras. Kõik võtmed sai korteriomanikule tagastatud.

Sisse kolimisel jäid liistud lahti ja koridoris seinakapp kinnitamata, mille jaoks hageja lubas

remondimehe saata, kuid ei teinud seda. Selle tulemusel sai rikutud vannitoa uks. Üürnik ei

vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse

kasutamisega. Lisaks üürileandja soovis tasu saada sularahas ning ta külastas selleks korterit

ega esitanud kordagi pretensioone seisukorra või ebaõige kasutamise kohta.

Üürivõlgnevuse osas on õige 2015.a tasumata jäänud osa 840 eurot, hiljem maksis Pärnu

Linnavalitsus selleks toetust ja üürileandja keeldus, et Pärnu Linnavalitsus selle otse

arveldusarvele saadaks. Kostja viibis 21.06 kuni 04.07 xxxxxxx + xxxxxxxxxx raames

xxxxxxxxx ning tagasi tulles puudus kaks nädalat soe vesi. Hageja poolt esitatud arvetel on

näha nagu kostja oleks kommunaalarved jätnud tasumata, kuid kostja kinnitab, et sai neid

tasuda üürileandja arveldusarvele, mille ta oli nõus kostjale jagama 29.05.2017.

Üleandmise ja vastuvõtmise aktis on köögi osas kirjeldatud, et osa nõusid on puudu. Kostja on

korduvalt hagejalt küsinud kirjeldust, millised esemed on puudu, et võimalusel need tagastada.

Hageja ei ole kostja kirjadele vastanud ega teada andnud, millised esemed on puudu.

KOHTUISTUNG

Tsiviilasi nr 2-17-14279

5 (8)

Kohus määras asjas kohtuistungi 18.01.2018, mille lükkas edasi kostja taotlusel. Kohus määras

uueks kohtuistungi ajaks 07.03.2018. Kostja sai 07.03.2018 kohtuistungi kutse kätte avaliku e-

toimiku kaudu 30.01.2018, kuid kohtusse kostja ei ilmunud. 07.03.2018 kohtuistungil osalesid

hageja A.E., nõustaja A.-L. E. ja lepinguline esindaja Gerli Luik. Hageja esitas kohtule taotluse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel teha asjas tagaseljaotsus.

MENETLUSE KÄIK

Kohus määras hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus toimetas kostjale

e-toimiku kaudu 08.03.2018 kätte eelistungi protokolli.

08.03.2018 e-kirjas kostja teatas, et ei ilmunud kohtusse, kuna unustas kuupäeva. Kostja

kinnitas, et on nõus maksma hagejale järgmiselt:

2015.a eest 840eurot (september, oktoober, november, detsember)

2016.a eest 1335 eurot ((jaanuar (210-135=75), veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli))

2017.a eest 681,24 eurot ((aprill (210-30=180), mai, juuni) + 81,24 eurot (juulikuu 12 päeva

eest, eeldusel et korter vabastatakse 17.07)

Kokku 2856,24 eurot – 210 eurot (ettemaks 1 kuu üüri eest) = 2646,24 eurot.

Hageja 08.03.2018 esitatud menetluskulude nimekirja toimetas kohus kostjale kätte 08.03.2018

saadetisega ja andis kostjale aega kuni 13.03.2018 hageja menetluskulude kohta vastuväidete

esitamiseks, kostja on selle kätte saanud e-toimiku kaudu 11.03.2018, kuid vastuväiteid hageja

menetluskuludele ei esitanud.

27.04.2018 kostja edastas kohtule e-kirjaga Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna 17.04.2018

tõendi kostjale 2016 – 2017.a makstud toimetulekutoetuste kohta ning e-kirjas selgituse, et

hagejal ja kostjal oli suuline kokkulepe, et 2015.a võlgnevuse 4x210 eurot võib tasuda siis, kui

majanduslik olukord paraneb; kuna saadud toimetulekutoetuste tõttu oli näha, et üürileandja

saab üüritulu, sai omanik pahaseks. Hageja esitas kahjunõude, kuna tervise tõttu ei olnud kostjal

võimalik hageja soovitud päeval kohale minna ning kuigi kostja koos õega koristas terve korteri

ära ja võtmed olid ka omanikul endal; hageja teadis, et kostja kolis varem välja ja tal oli

võimalik korteris käia enne üleandmisakti tegemist.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab

kohus asja arutamise edasi.

07.03.2018 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse

tegemist.

2. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja teeb

hageja kasuks tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi. Kohus leiab, et TsMS § 413 lg-s 3

märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja taotlusel kohus lükkas

varem pooltega kooskõlastatult 18.jaanuarile 2018 määratud istungi edasi ja määras uue istungi

07.märtsiks 2018, arvestades kostja väiteid tema majandusliku olukorra kohta ja talle

töötutoetuse maksmise aega.

Kostja kutsuti istungile õigel ajal ja kutses oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja

on kohtukutse e-toimiku kaudu kätte saanud 30.01.2018. Kostja ei teatanud istungile ilmumist

takistavast mõjuvast põhjusest, samuti on pärast istungit kostja põhjendanud oma ilmumata

Tsiviilasi nr 2-17-14279

6 (8)

jäämist üksnes kohtuistungi aja unustamisega. Istungiaja unustamine ei ole mõjuv põhjus

kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

Kostja ei ole ka üheski kohtule edastatud dokumendis avaldanud nõustumist asja lahendamiseks

kirjalikus menetluses või asja lahendamisega tema osavõtuta (kohus on 05.12.2017 määruses

hageja määruskaebust lahendades ekslikult märkinud, et mõlemad pooled on nõustunud

kirjaliku menetlusega).

4. Hageja nõue kostja vastu tuleneb tähtajalisest üürilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg

2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt

loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3 ja 6 kohaselt juhul,

kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda

kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse

täitmise nõudeõigus tuleneb ka VÕS § 108 lg-st 1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 113

lg-st 1 on viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressiäär. Pooled on kokku leppinud

viivisemääraks 0,2% tasumata summalt päevas.

5. VÕS § 271 tulenevalt on üürileandja põhikohustus anda asi teisele isikule (üürnikule)

kasutada ja üürniku kohustus on maksta asja kasutamise eest üüri. VÕS § 292 lg 1 kohaselt

peab üürnik lisaks üüri maksmisele maksma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on

kokku lepitud. Hageja ja kostja on üürilepingus kokku leppinud, et kostja tasub ka kõik

kõrvalkulud (sh kommunaalkulud, elamu haldamise kulud jms). VÕS § 313 lg 1 ja § 316 lg 1

punktide 1 ja 2 alusel oli üürileandjal mõjuv põhjus tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles

ütlemiseks.

VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui

lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni

tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad

lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu

(VÕS § 195 lg 5).

VÕS § 334 lg 1 järgi on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja

üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis

toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku

ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine,

kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta

asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Hagiavalduse

kohaselt on kostja kahjustanud korterit viisil, mis ei kaasne tavapärase kasutamisega, samuti on

hageja kandnud kahju kostja poolt korterisse jäetud kasutuskõlbmatu vara utiliseerimisega.

VÕS § 197 lg 1 võimaldab vastastikuseid rahalisi nõudeid tasaarvestada. Hageja on

tasaarvestanud üüri tagatisraha kostja võlgnevustega.

6. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja nõuded

õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemisel kohus tõendeid ei hinda. Hageja väited

faktiliste asjaolude kohta loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Lisaks kohus leiab, et kostja

väited ei lükka ümber hageja väiteid ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus rahuldab

hagi ning mõistab G. R.lt A.E. kasuks välja eluruumi üürilepingust tuleneva võlgnevuse

2761,41 eurot, sellelt lepingus sätestatud määras arvutatud ja seisuga 25.09.2017

sissenõutavaks muutunud viivised summas 2709,43 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista

Tsiviilasi nr 2-17-14279

7 (8)

tekitatud kahju hüvitamiseks 543,40 eurot ja kahjusummalt perioodi eest 06.09.2017 -

25.09.2017 arvestatud viivise 21,74 eurot.

MENETLUSKULUD

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks

lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda, välja arvatud

määruskaebuse menetluskulud, mille kohus 05.12.2017 määrusega jättis poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139).

Kohtuvälisteks kuludeks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

8. A.E. 08.03.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt hageja kantud õigusabikulu on summas

648 eurot (sisaldab käibemaksu), mis koosneb 08.03.2018.a arve nr 15 sisust nähtuvalt kahest

kliendi konsultatsioonist 1 h x 90 eurot, hagiavalduse koostamisest ja tõendite

komplekteerimisest 2,5 h x 90 eurot = 225 eurot, 21.10.2017 kostja vastuse läbivaatamisest,

03.10.2017, 07.11.2017 ja 05.12.2017 Pärnu Maakohtu määrustega tutvumisest 1 x 90 eurot=

90 eurot, 13.11.2017 määruskaebuse koostamisest 30 min x 45 eurot (90/2)=45 eurot,

07.03.2018 istungiks ettevalmistus (30 min) ja istungil esindamine (30 min) 1 x 90 eurot= 90

eurot. Õigusabikulu kokku summas 648 eurot, milline summa sisaldab käibemaksu

(540+108=648 eurot). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Hageja

palub tsiviilasjas nr 2-17-14702 rahaliselt kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskulud summas 1098 eurot (648+450=1098 eurot).

Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 101 ja § 176 lg-ga 52 kinnitab hageja, et menetluskulud on kantud

kohtumenetluses ja menetlusosaline ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu palub hageja

õigusabikulu 648 euro väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja palub välja mõista G. R.lt

A.E. kasuks menetluskulu summas 1098 eurot ja VÕS § 113 lg 1 sätestatult seadusjärgne viivis

menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni A.E. kasuks.

Lisaks taotleb hageja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu 50 eurot.

9. Hageja 08.03.2018 menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 11.03.2018 avaliku

e-toimiku kaudu. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

10. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud kulud, mille hüvitamist kostjalt

taotleda, on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. 05.12.2017 määrusega kohus

rahuldas A.E. 13.11.2017 määruskaebuse ja tühistas Pärnu Maakohtu 07.11.2017 määrus asja

kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule üleandmise kohta. Kohus märkis

määruses, et kuivõrd määruskaebusega vaidlustati kohtualluvuse muutmise määrust, asja

sisuliselt ei lahendatud ning maakohus ise rahuldab kaebuse, ei pea kohus õigeks jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

kulusid

kostja

kanda.

Kohus

jättis

määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ja

vajalikeks menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja kulu 13.11.2017 määruskaebuse

koostamisele kokku 0,5 tundi summas 45,00 eurot (lisandub käibemaks). Lepingulise esindaja

ülejäänud kulusid peab kohus hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu

ja mahtu arvestades selles asjas põhjendatud ja vajalikeks.

Tsiviilasi nr 2-17-14279

8 (8)

Lisaks on põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hageja poolt hagi esitamisel tasutud

riigilõiv summas 450 eurot.

11. Eeltoodu alusel kohus määrab A.E. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

kokku 1044,00 eurot (millest 450,00 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning

594,00 õigusabikulu koos käibemaksuga) ning mõistab selle summa G. R.lt A.E. kasuks välja.

12. TsMS § 174 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise ajal on

viivisemääraks 8% aastas.

13. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus lahendab otsusega ka hageja määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamise taotluse. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv

tagastatakse määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale

maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi

menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kohus ei

jätnud määruskaebemenetluse kulusid kostja kanda. Seega tuleb tagastada hagejale

määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik