1-09-2897/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-2897

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2009 Tartu Kriminaalasja number 1-09-2897 (08260105636) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungisekretär Liina Parv Kriminaalasi A.E süüdistuses KarS §-de 329 ja 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 18. mai 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava A.E kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Prokurör Raul Heido Süüdistatav A.E

isikukood: XXX elukoht: XXX töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistatud

Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel.

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 18. mai 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-2897 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista A.E-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 1200 krooni riigituludesse. A.E tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

10220034800017 või Swedbanki arveldusarvele nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „A.E, 1-09-2897, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. augustist 2009.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 9. septembrist 2009. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 10. septembrist 2009.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 18. mai 2009 otsusega tunnistati A.E süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.10.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-12913 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust võrra ning mõisteti talle lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõisteti A.E-le KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks, kusjuures KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.

Maakohus arutas A.E süüdistust

KarS § 329 järgi selles, et tema isikuna, kes on

02.10.2008 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 1-08-12913 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 3 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks, 28.10.2008 kella 20.45 ajal, olles alkoholijoobes, juhtis Tartumaal Rõngu vallas Elva-Rannu tee 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra (reg. märgiga XXX XXX), omamata juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 02.10.2008 kohtuotsuse.

Samuti arutas maakohus A.E süüdistust KarS § 424 järgi selles, et tema isikuna, kes on

02.10.2008 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 1-08-12913 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 3 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks, 28.10.2008 kella 20.45 ajal, olles alkoholijoobes, juhtis Tartumaal Rõngu vallas Elva-Rannu tee 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra (reg. märgiga XXX XXX), pannes sellega toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

A.E end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on käesolevas kriminaalasjas kõige usaldusväärsemad tunnistaja

K. K. ütlused. Tunnistaja K. K. , kes tegutseb abipolitseinikuna, peatas 28.10.2008 liiklusreidi käigus sõiduauto Ford Sierra, mille juht hüppas tagaistmele. Kuna politseiauto, mis andis Ford Sierra juhile peatumismärguande, oli viimase lähedal, siis tulede valgel oli läbi autoakna näha, et üks noormees läks peale auto peatumist rooli tagant tagaistmele. See toimus hetkel kui politseiauto jõudis sõiduauto kõrvale. Tunnistaja tundis sündmuskohal rooli tagant tagaistmele liikunud noormehena ära A.E. Ford Sierras juhi kõrvalistmel istus P. K. . Tunnistaja H. P. oli sündmuse ajal joobes ja tema enda sõnul sellises seisundis, mis takistas tal sündmustiku igakülgset jälgimist.

Tunnistaja M. U. ütlused on mitteusaldusväärsed, sest kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlused on vastuolus, kusjuures tunnistaja ei suutnud ka ütluste vastuolulisuse põhjusi usaldusväärselt selgitada. Seega ei ole M. U. ütlused eluliselt usutavad ega ka usaldusväärsed ja tema ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta.

Tunnistaja P. K. andis kohtus samuti vastuolulisi ütlusi. Tunnistaja sõnul ei saa ta täie kindlusega midagi väita selle kohta, kes oli Ford Sierra peatamise ajal roolis. Hilisema küsitluse käigus aga väitis P. K. , et tegelikult oli tema roolis, kuid sel hetkel kui politsei Ford Sierra peatas, hüppas ta rooli tagant juhi kõrvalistmele. Tunnistaja P. K. e ütlused, mis puudutavad tema enda hüppamist sõiduki kinnipidamise hetkel juhi istmelt kõrvalistmele, ei ole eluliselt usutavad. Tunnistaja P. K. on suurt kasvu mees, kelle liikumine sõiduautos juhiistmelt kõrvalistmele mõne hetke vältel ei ole võimalik. Küll on aga eluliselt usutav kõhna kehaehitusega noormehe liikumine sõiduki kinnipidamisel juhiistmelt tagaistmele.

Tunnistaja K. K. ütluste, A.E joobe tuvastamise protokolliga ja Tartu Maakohtu

02.10.2008 kohtuotsusega on tõendatud, et A.E on nii KarS § 424 kui ka KarS § 329 sätestatud kuriteod toime pannud otsese tahtlusega, sest olles eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kes on alkoholijoobes, muuhulgas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, pidi ta vähemalt möönma, et joobes sõiduki juhtimine ja seda perioodil, kui kehtib lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise keeld, ei täida ta sõiduautot juhtides varasemat kohtuotsust ja paneb toime uued kuriteod.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

A.E kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse A.E süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt A.E ei eita, et viibis 28.10.2008 sõiduautos Ford Sierra reg. nr XXX XXX, samuti ei eita, et oli alkoholijoobes, kuid kinnitab, et ei olnud sõiduauto roolis.

Antud kriminaalasjas on vaieldavusi ja kahtlusi, mida pole suudetud tõsikindlalt ümber lükata. Kahtlused ja vaieldavused tuleb aga tõlgendada A.E kasuks. Seda, et roolis oli P. K. , mäletavad nii M. U. , A.E kui P. K. . Isegi H. P. möönab, et roolis võis olla P. K. , kuna P. K. el olid ainukesena load sellest seltskonnast. Asja ei muuda A.E kahjuks ka see, kui M. U. ütlused välistada, sest ka siis jäävad R. A.E, P. K. e ja H. P. i ütlused versus tunnistaja K. K. ütlustele. Kui asuda seisukohale, et H. P. ei mäletanud kõike täpselt, sest oli alkoholijoobes, siis P. K. ja A.E räägivad sama juttu K. K. vastu. P. K. on kogu aeg väitnud, et roolis oli tema ja

A.E oli kõrvalistmel ja hiljem tagaistmel. Nimetatud kahtlusi ei olnud võimalik tõsikindlalt kõrvaldada, kuna kõik tunnistajad, v.a. K. K. , kinnitasid, et abipolitseinik K. K. l ja temaga kaasas olnud politseinikul on mingi isiklik vihavaen (konflikt vanast ajast) R.

A.E ja P. K. e suhtes. Sellises olukorras tuleks tõlgendada vasturääkivused A.E kasuks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis ei ole esitatud uusi tõendeid. Taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt A.E õigeksmõistmist. Tõendite hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste, millele tugineb A.E KarS §-de 329 ja 424 järgi süüditunnistamine, ümberhindamist.

Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (lk 130-133). Seejuures on seoses süüdimõistva otsusega sisuliselt antud hinnang ka taotlusele A.E KarS §-de 329 ja 424 järgi õigeks mõista, mis oli maakohtule teada kohtuvaidluste kaudu (lk 124). Sama taotlust korratakse apellatsioonis, kus leitakse, et antud kriminaalasjas on vaieldavusi ja kahtlusi, mida pole suudetud tõsikindlalt ümber lükata. Kaitsja peab siin silmas olukorda, kus süüdimõistev kohtuotsus rajaneb põhiliselt ühe tunnistaja ütlustel, sest teiste tunnistajate vastupidiseid ütlusi kas pole arvestatud või on need loetud ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega A.E süü tõendatuse kohta KarS §-de 329 ja 424 järgi, sest need vastavad faktilistele asjaoludele.

Maakohus on kuritegude kvalifitseerimise osas materiaalõigust õigesti kohaldanud, samuti pole rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme. Vastuseks apellatsioonis toodud väidetele, et maakohus on alusetult lugenud usaldusväärseks ainult tunnistaja K. K. ütlused ning pole arvestanud A.E süüd välistavaid tunnistajate

P. K. e, H. P. i ja M. U. ütlusi, ringkonnakohus märgib, et maakohus on tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnanud ning see vastab kohtuistungi protokollis kajastatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (otsuse lk 6), et kõige usaldusväärsemad on tunnistaja K. K. ütlused. Seda kinnitab kohtuistungi protokoll, mille kohaselt prokuröri küsimusele, et kas enne sõiduauto peatamist ta nägi, mis toimus autos, on K. K. vastanud, et nad olid peatatava auto lähedal ja tulede valgel oli läbi autoakna näha, et noormees läks roolist tagaistmele. See ronimine toimus hetkel kui eesseisev auto oli peatunud. Selleks noormeheks osutus A.E, kellel oli seljas valge maika (lk 110-111).

Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 4-5), miks tunnistaja M. U. ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta ja miks tunnistaja H. P. i ütlusi ei saa tema alkoholijoobest tulenevalt arvestada.

Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 5), miks ei ole eluliselt usutavad tunnistaja P. K. e ütlused, et hoopis tema oli roolis ja kinnipidamisel hüppas rooli tagant juhi kõrvalistmele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega eeltoodud tunnistajate ütluste hindamise osas.

Maakohus on tõendeid kogumis hinnates neid omavahel kaalunud, nende usaldusväärsust hinnanud ja vastuolude korral otsustanud, millisele tõendile tugineda. Sellekohased põhjendused on välja toodud (otsuse lk 6) ning on näidatud, miks kõige usaldusväärsemad on tunnistaja K. K. ütlused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

Kaitsja väidab, et kõik tunnistajad kinnitasid, et abipolitseinik K. K. l ja temaga koos olnud politseinikul on mingi isiklik vihavaen (konflikt vanast ajast) A.E ja P. K. e suhtes ning sellises olukorras tuleb tõlgendada vasturääkivused A.E kasuks. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokoll ei kinnita seda väidet, kuna ükski tunnistaja pole rääkinud mingist vihavaenust või konfliktist. A.E ise on öelnud, et tal teda kinni pidanud politseiametnike suhtes mingeid pretensioone ei ole (lk 122).

Ringkonnakohus tõendeid kogumis hinnates ei tuvastanud mingeid kõrvaldamata kahtlusi KrMS § 7 lg 3 mõttes, nagu seda kaitsja leiab.

Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega (otsuse lk 6) A.E süü tõendatuse kohta KarS §-de 329 ja 424 järgi ning leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on A.E kohustatud hüvitama kulud õigusabile 1200 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat A. Pärteli poolt.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau