1-16-7961/59 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-7961

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Zubtsova

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Roman Rutskihhi elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Roman Rutskihh, isikukood 37905133718, viibimiskoht

Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx, xxxx

Karistuse kandmise algus 22.07.2016 ja lõpp 22.07.2019

Kohtuasja läbivaatamise aeg

23.03.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta Roman Rutskihh elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Roman Rutskihhile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Rutskihhi

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7961 tunnistati

Roman Rutskihh süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ning KarS §

64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja

22.07.2016 otsuse alusel mõistetud vangistus ning kohus mõistis Roman Rutskihhile

liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kohus luges Roman Rutskihhi karistuse kandmise alguseks

22.07.2016.

Roman Rutskihhil on 7 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib isik viiendat korda.

Kinnipeetava kuriteod on ette planeerimata ning sarnanevad narkomaanile omase igapäevase

käitumisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi- ja narkootikumide

tarvitamine.

Kinnipeetav on vangistuse jooksul täitnud järgmisi individuaalses täitmiskavas ette nähtud

tegevusi: Roman Rutskihh töötas majandustöödel, läbis sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“ ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“.

Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Roman Rutskihh on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema

tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama ema

elukaaslasele kuuluvasse korterisse aadressil xxxx, xxxx. Kriminaalhooldusametnik teostas

kõnealusel aadressil elukohakontrolli ning kodukülastuse käigus selgus, et korteri üldine

seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist.

Roman Rutskihhil on töökogemus olemas. Kinnipeetav väidab, et ta on kogu aeg töötanud ning

saanud palka. Lisaks palgale sai ta pensioni. Majanduslikult ei ole ta suutnud hakkama saada,

kuigi korteri ja toidu eest kandis hoolt tema ema. Vangistuses on isikut materiaalselt toetanud

ema. Vabanemise korral saaks Roman Rutskihh materiaalset toetust oma emalt, kes on samuti

töövõimetuspensionär. Vanglas on kinnipeetav tööst keeldunud tuues põhjenduseks oma

tervise. Roman Rutskihhil on tasumata nõudeid 7858,86 eurot.

Kinnipeetava lähedasteks on ema, ema elukaaslane ning Roman Rutskihhi enda elukaaslane.

Kinnipeetava elukaaslast on kriminaalkorras karistatud ning kinnipeetav on oma elukaaslase

suhtes sooritanud kuriteo. Vangistuse ajal on Roman Rutskihh enda elukaaslasega suhtlemist

jätkanud telefoni teel ning suhted on väidetavalt head. Kinnipeetaval on palju kriminaalse

taustaga tuttavaid ja tema elukaaslane on olnud kuriteo kaasosaline.

Roman Rutskihhi riskivale elustiilile viitavad alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, korduvad

kuriteod, käitumiskontrolli nõuete pidev rikkumine ning käitumiskontrolli ajal uue kuriteo

sooritamine. Roman Rutskihh on tunnistanud, et ta on mõjutatav teiste poolt.

Alkoholi tarvitamise osas on risk ja oht olemas. Roman Rutskihh tarvitas alkoholi harva ning

probleeme seoses sellega tal enda arvates ei ole. Väidetavalt jõi isik enne vanglasse sattumist

aasta jooksul umbes 3 korda ning ilma tagajärgedeta. Samas oli isik elektroonilise valve all

olles 2012. aastal kontrollkäigu ajal joobes. Motivatsioon vabaneda sõltuvusainete tarvitamisest

on olemas ning sõnades saab ta alkoholi tarvitamise kahjust aru.

Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja oht olemas. Vanglale teadaolevalt on Roman

Rutskihh tarvitanud narkootikume alates 1997. aastast. Ta süstis amfetamiini ja heroiini viimati

2014. aasta paiku. Vanglas diagnoositi Roman Rutskihhil sõltuvus amfetamiinist.

Vangla andmetel on Roman Rutskihhil diagnoositud krooniline haigus ning talle on määratud

70 % töövõimetus.

Kinnipeetava impulsiivsus väljendub varastamise soovi tekkimisel ning ta varastab mõtlemata

millelegi. Roman Rutskihh kordab sageli oma vigu. Ta ei suuda ega taha varasematest

kogemustest õppida. Tema probleemilahendusoskus on kesine – isik lahendab probleemid

tavaliselt seadust rikkudes, tarvitab sõltuvusaineid. Roman Rutskihhi konkreetseks eesmärgiks

on tegeleda sõltuvusega, kuid ta ei täpsusta kuidas.

Roman Rutskihh on süstemaatiline varas ning tal on välja kujunenud kriminaalset elu

pooldavad hoiakud. Ta on kriminaalhoolduse all korduvalt olnud ning pannud katseajal toime

uue kuriteo ja tarvitas alkoholi. Väidetavalt jääb praegune karistus tema viimaseks, kuna ta on

juba nii vana, et peab hakkama elama seaduskuulekalt ja kuhugi jõudma. Samas kinnipeetava

suhtumine ühiskonna normidesse ja tema probleemilahendusoskus ei toeta tema püstitatud

eesmärke ja tegelikku motivatsiooni muutuda. Roman Rutskihh on korduvalt käitunud

vägivaldselt, mille ajendiks on sõltuvusainete tarvitamine.

Vangla hinnangul on ohustatud konkreetne täiskasvanu (Roman Rutskihhi elukaaslane) ja ka

juhuslikud isikud ning avalikkus. Oht seisneb raskete tervisekahjustuste tekitamises,

röövimises, kallale tungimises. Oht on kõige tõenäolisem sõltuvusainete tarvitamisel ning

juhul, kui isik vajab raha oma vajaduste rahuldamiseks või tunneb armukadedust.

Arvestades Roman Rutskihhi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust

(kõrge risk), ei toeta Viru Vangla Roman Rutskihhi tingimisi enne tähtaega vabastamist

elektroonilise valve alla.

Viru Vangla esitas kohtule 23.01.2018 õiendi selle kohta, et vangla on teinud 23.01.2018

Politsei- ja Piirivalveametile ettepaneku Roman Rutskihhi tähtajalise elamisloa kehtetuks

tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta Roman Rutskihhi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Roman Rutskihhi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

23.03.2018 toimunud videokohtuistungil selgitas Roman Rutskihh, et elamisluba on antud talle

kuni 2021. aastani ning keegi ei ole seda temalt ära võtnud. Ta palub, et kohus vabastaks ta

tingimisi enne tähtaega. Ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Töökoha kohta õiendit on

raske saada, aga tema ema nägi tema endise töökoha ülemust, kes on nõus teda tagasi tööle

võtma. Tal on 70 % töövõimetus. Roman Rutskihhi sõnul vajab tema ema abi ning ta tahab ema

aidata. Roman Rutskihh selgitab, et kuriteod pani ta toime ajal, kui ta ei töötanud ning tarvitas

narkootikume. Nüüdseks on ta läbinud kõikvõimalikud programmid ning vanglast vabanedes

kavatseb ta kursustel osalemist jätkata.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Rutskihh ei kuulu elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kohtu hinnangul võib Roman Rutskihhi käitumist karistuse kandmise ajal pidada heaks. Roman

Rutskihhil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et

Roman Rutskihhi on distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral - 31.01.2017 tööst keeldumise

tõttu. Eelneval distsiplinaarkaristusel ei ole aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise kontekstis

enam õiguslikku tähendust, sest Vangistusseaduse § 65 lg 5 sätestab, et distsiplinaarkaristus

kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Järelikult ei saa 31.01.2017

määratud distsiplinaarkaristus olla enam aluseks Roman Rutskihhi tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata jätmiseks. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et kinnipeetav on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi – Roman Rutskihh osales ajavahemikul

24.11.2016

–

23.02.2017

majandustöödel

koristajana,

läbis

sõltlastele

suunatud

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“.

Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel ning tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on sobilik

elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et

vabaduses ootab teda toetav lähivõrgustik, kellega omavahelised suhted on head.

Vabanemisjärgselt on valmis Roman Rutskihhi materiaalselt toetama tema ema, kes on samuti

töövõimetuspensionär, kuid vabanemisjärgset garanteeritud töökohta vangla materjalidest ei

nähtu. Vaatamata sellele, et Roman Rutskihhi ema on valmis poega materiaalselt toetama, leiab

kohus, et garanteeritud töökoha puudumisel ei ole Roman Rutskihhi vabastamine põhjendatud,

sest viimane suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava näol on

tegemist isikuga, keda on enamasti karistatud varavastaste kuritegude eest. Roman Rutskihh ei

suutnud vabaduses majanduslikult toime tulla isegi olukorras, mil korteri ja toidu eest kandis

hoolt tema ema. Majanduslikku toimetulekut võib halvendada ka asjaolu, et isikul on tasumata

nõudeid summas 7858,86 eurot.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemist võib soodustada alkoholi-

ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on vanglale teadaolevalt tarvitanud narkootikume

alates 1997. aastast ning vanglas diagnoositi Roman Rutskihhil sõltuvus amfetamiinist. Kohus

hindab, et kinnipeetav on vangistuse jooksul oma sõltuvusprobleemiga tegelenud ning läbinud

sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et

kinnipeetaval on motivatsiooni sõltuvusainete tarvitamisest vabaneda ning ta mõistab enda

sõnul millist kahju alkoholi tarvitamine endaga kaasa toob. Siiski, võttes arvesse kinnipeetava

varasemat elukäiku, ei saa välistada riski, et isik vabaduses sõltuvusainete tarvitamist jätkab,

mistõttu tuleb sõltuvusainete tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Roman Rutskihhi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib isik juba viiendat

korda. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende isikute puhul,

keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud ning seda eriti Roman Rutskihhi puhul, kes on

varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. Roman Rutskihhi on varasemalt üritatud

õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega (vangistus, kriminaalhooldusele

allutamine, üldkasuliku töö määramine), kuid isik ei teinud temale mõistetud karistustest õigeid

järeldusi ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Seega ei ole eriliigilised mõjutusvahendid

osutunud piisavaks, et vältida Roman Rutskihhi poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohus ei

saa tähelepanuta jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad isiku

hoiakutest ja mõtlemisest. Roman Rutskihhi näol on tegemist süstemaatilise vargaga, kel on

välja kujunenud kriminaalset elu pooldavad hoiakud. Impulsiivsus väljendub varastamise soovi

tekkimisel ning ta varastab mõtlemata millelegi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et

Roman Rutskihh ei suuda ega taha õppida oma varasematest kogemustest, ta tarvitab

sõltuvusaineid ning lahendab probleeme tavaliselt seadust rikkudes, mis viitab kesisele

probleemilahendusoskusele.

Tõsi, kinnipeetav on senise karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud, kuid karistuse

eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s

4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Roman Rutskihhi ennetähtaegsesse vabastamisse

tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub kohtul veendumus, et Roman

Rutskihh suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude

toimepanemist vältida.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Roman Rutskihhi vabastamisega tingimisi

enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp