1-18-185/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-185 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi A.D ja Maksim Maksimov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. märtsi 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatavad A.D (ik XXX) ja Maksim Maksimov (ik 37904033718), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatavate A.D ja Maksim Maksimovi apellatsioonid Viru Maakohtu 21. märtsi 2018 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord: Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtus 21. märtsil 2018 kokkuleppemenetluse sätete järgi tehtud otsusega tunnistati A.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Karistust suurendati KarS § 69 lg-te 6,7 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 30. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud 20 päeva vangistust) võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Samuti lahendati kriminaalmenetlusega seotud kulusid ja asitõendeid puudutavad küsimused.

2. Sama kohtuotsusega tunnistati Maksim Maksimov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. Karistus hakkas kulgema 17.08.2017.

3. Apellatsioonis taotleb A.D maakohtu otsuse tühistamist. A.D leiab, et kuritegu on valesti kvalifitseeritud. Kõik tunnistajad väidavad, et sündmused toimusid enne Viru Maakohtu 30. juuni 2017. a otsuse jõustumist. Seega ei olnud tegu katseajal toime pandud kuriteoga. D. Tsetkov mõisteti narkokuritegude eest süüdi esmakordselt. Apellant ei ole nõus kuriteo kvalifitseerimisega grupis ja korduvalt. Süüteo toimepanemist grupis ei ole kinnitanud tunnistajad ega teine süüdistatav.

2 4. M. Maksimov oma kaebuses palub parandada viga isikuandmetes, mis puudutab 21.03.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse pikkust. Peale selle ei ole süüdistatav rahul temalt menetluskulude väljamõistmisega, palub seda vähendada, sest suurte võlgade tõttu ei ole ta suuteline seda tasuma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsioonide põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et A.D apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

5.1. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. juuni 2010. a määrust asjas nr 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-10).

5.2. Kokkuleppemenetlus seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. ptk 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5.3 Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu (KrMS § 318 lg 4 II lause I alt mõttes) olukorras, kus kokkuleppes kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. Kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud (KrMS § 318 lg 4 II lause II alt) juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona karistatav, ent kokkuleppes ja maakohtu otsuses teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaõige (näiteks on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi isik süüdi tunnistati hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe teokirjeldusest ei nähtu vmt) (vt ka RKKKm 3-1-1-80-13).

5.4 Antud juhul ongi apellant A.D leidnud, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud ning taotleb teo ümberkvalifitseerimist KarS § 184 järgi. Apellant märgib, et ei pannud tegu toime grupis. Arvestamata on jäetud, et A.D ei ole varem samaliigilise kuriteo eest kriminaalkorras karistatud. Tegu ei ole toime pandud ka katseajal.

5.4 1. Riigikohus on leidnud, et kuna kokkuleppemenetluses tehtavas kohtuotsuses puudub tõendite analüüs selle kohta, kas tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, on aset leidnud ja kas selle on toime pannud süüdistatav, pole apellatsioonikohtul võimalust maakohtu lahendit selles osas kontrollida. Lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (RKKKo 3-1-1-70-12).

3 5.4.2 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et A.D süüteokirjeldus (narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses) vastab KarS § 184 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustele. Kokkuleppemenetluses ei uurita maakohtus vahetult tõendeid ega vaielda faktiliste asjaolude üle, vaid lähtutakse sellest, et süüdistatav on kokkuleppes esitatud teokirjelduse ja selle õigusliku kvalifikatsiooniga vabatahtlikult nõustunud. Tõendite uurimist ei toimu ka ringkonnakohtus. Seetõttu on väide, et süütegu A.D poolt teo toimepanemine grupis ei ole tõendatud, maakohtu otsuse vaidlustamisel asjakohatu. Võrreldes kokkuleppes kirjeldatud faktilisi asjaolusid dispositsioonis sisalduvaga, ei jää kahtlust, et kirjeldatud faktilised asjaolud (s.o A.D poolt narkootilise aine käitlemine koos M. Maksimoviga) on subsumeeritav kuriteo toimepanemisena grupis.

5.4.3 Edasiselt jääb A.D-le arusaamatuks, kuidas talle heidetakse ette teo toimepanemist korduvalt, ehkki teda varem samalaadse kuriteo eest süüdi tunnistatud ei ole ega toime pandud katseajal. Süüdistusaktist nähtub, et A.D-le heidetakse ette narkootilise aine korduvat käitlemist (sh vähemalt 97 korral fentanüüli omandamist M. Maksimovilt 20-40 doosi kaupa, samuti narkootilise aine müümist A. V, A. R. ja I. R.). Kohtukolleegium selgitab, et süüteo varem toime pannud isikuks KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes loetakse nii isik, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo ja kes on kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud, kui ka isikut, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, kuid ei ole selle eest veel süüdi mõistetud. A.D-le heidetakse ette narkootilise aine korduvat käitlemist, s.o faktilist retsidiivi. Talle ei ole ette heidetud teo toimepanemist katseajal. Kohtukolleegiumi hinnangul on D. Tsevetkovi teokirjeldusele antud õiguslik kvalifikatsioon veatu.

6. Kokkuvõtlikult leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et A.D-le etteheidetav tegu on õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodud asjaoludel puuduks apellatsioonil II astme kohtus edulootus, sest see jääks rahuldamata. A.D apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

7. M. Maksimovi apellatsioon jääb samuti läbi vaatamata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtuistungil jäi süüdistatav kokkuleppetingimuste juurde ning kinnitas, et on sellest aru saanud (III kd, lk 55 jj). Kohus nõustus kokkuleppega ja võttis selle aluseks kohtuotsuse tegemisel.

8. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Viidet eelnimetatud rikkumistele süüdistatava apellatsioonis ei sisaldu.

9. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on KarS § 274 lg 2 p 3 järgi õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud seaduses ette nähtud karistus. Kohtuotsus on tehtud vastavalt kokkuleppele. Ringkonnakohus leiab, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mistõttu tuleb M. Maksimovi apellatsioon jätta juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau