2-16-4881/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-4881

Tsiviilasi

Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (endine

ärinimi Korteriühistu Tallinna 25) hagi XX vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 022/2016/1080. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Loksa linn, Tallinna

tn 25 korteriühistu (endine ärinimi Korteriühistu

Tallinna 25, regitrikood 80347143), seaduslikud

esindajad juhatuse liikmed ES ja PS

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu (hageja, endine

ärinimi Korteriühistu Tallinna 25) hagi XX (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080. Maakohus lõpetas 8. mai 2017 määrusega

menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis

18. septembri 2017 määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulude rahalist suurust lahendis kindlaks ei

määranud. Riigikohus jättis 13. detsembri 2017 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse

võtmata. Seega jõustusid maa- ja ringkonnakohtu määrused 13. detsembril 2017.

2. Kostja lepinguline esindaja esitas 12. mail 2017 ja 8. jaanuaril 2018 maakohtule

menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud

summas 697 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 8,75 t hinnaga 90 eurot

(käibemaksuta). Kostja palus menetluskulu mõista välja hagejalt ja taotles viivise tasumist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

3. Hageja vaidles kostja menetluskulude hüvitamise nõudele vastu. Kostja lepingulise esindaja

kulud on põhjendamatult suured. Arvestades asja keerukust ja mahtu on esindaja tunnitasu

90 eurot ebamõistlikult suur. Tsiviilasja raames ei teostanud kostja keerukat õiguslikku ega

võrdlevat analüüsi, faktilised asjaolud olid selged ega vajanud erakordset juriidilist tööd.

Mõistlik tunnitasu on 45 eurot. Kogu menetluse vältel piirdus kostja lühikeste formaalsete

vastuväidete esitamisega mahus üks lehekülg, mis ei nõua õigusalaseid teadmisi ja mille

vormistamine ei peaks võtma enam kui 15 min. Hageja leiab, et kokku on kostja menetluskulud

põhjendatud summas 137,25 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus rahuldas 26. veebruari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus mõistis hagejalt välja kostja

kasuks 620 eurot. Kohus luges kostja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega

põhjendatuks mahus 7,75 t kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasuga 80 eurot

(käibemaksuta). Ühtlasi kohustas maakohus kostjat tasuma väljamõistetud summalt lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Kohus analüüsis kostja lepingulise esindaja kulusid ja leidis, et hagivastuse koostamiseks

kulunud ajakulu 1 t ja 7. aprilli 2017 vastuse koostamiseks kulunud 1,5 t on osaliselt

ülemäärased. Arvestades asjaolu, et nimetatud vastused olid lühikesed, lihtsad ning koosnevad

valdavalt seaduse või hageja seisukohtade tsiteerimisest, on hagivastuse koostamise

põhjendatud ajakulu 0,5 t ja 7. aprilli 2017 vastuse koostamise aeg 1 t.

Kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et

õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

6. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Vaidlus ei olnud

õiguslikult nii keerukas, et nimetatud tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud.

Kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end ja tegutseb advokatuuri

järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus

ning kellel peab olema vastutuskindlustus. Kostjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi

eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud

töötunni hind madalam kui advokaatidel. Riigikohus on pidanud advokaadi mõistlikuks

õigusabi tunnihinnaks 120 eurot ilma käibemaksuta (13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-13, p 25). Kuigi selle hinnangu järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt

kohustuslik, on see indikaator õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Isikutel on omavahel

õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid

3 (4)

arvestades mh menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse

austamine ja kasutamine, et teine menetlusosaline peaks hüvitama õigusabikulu turu keskmist

ületava tunnitasu määra alusel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava

teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud

õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta).

7. Seega tuleb lugeda kostja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks

mahus 7,75 t ( = 8,75 – ) kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 80 eurot käibemaksuta

arvestades 620 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata

77 euro ( = 697 – 620) ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Hageja esitas 23. märtsil 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

osas, millega kohus kostja avalduse rahuldas. Hageja palub uue määrusega jätta kostja avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

Esiteks on kostja kulude arvestus ebakorrektne. Kostja 12. mai 2017 menetluskulude

nimekirjas märgiti kostja menetluskuluks 607 eurot ja hiljem lisatud nimekirjas kõigi

menetluskulude kogusummaks 697 eurot. Esimeses nimekirjas on aga toiminguid märgitud 1 t

võrra rohkem, st kostja on arvestanud oma menetluskulusid 90 euro võrra vähem.

Teiseks on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Maakohus ei ole piisavalt

kontrollinud kõigi nimekirjas märgitud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Arvestades asja keerukust ja mahtu, on hageja arvates kostja lepingulise esindaja tunnitasu ja

ajakulu ebamõistlikult suur. Maakohtule esitatud vastuses seisukohti järgides leiab hageja, et

kostja menetluskulud on põhjendatud üksnes summas 137,25 eurot.

Kolmandaks on hagejalt menetluskulude ja viivise väljamõistmine hagejat ebamõistlikult

koormav ja vastuolus heade kommetega. Hageja on korteriühistu, mis on moodustatud

korterelamu hooldamiseks ja haldamiseks. Seega on hageja mittetulundusühistu, mis ei saa tulu.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu

tsiviilasja toimik saabus 4. aprillil 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Määruskaebuse esimene väide on ainetu. Kostja lepinguline esindaja esitas maakohtule

menetluskulude nimekirja 12. mail 2017 summas 607 eurot. Kuigi selles on nimetatud

toiminguid 1 t võrra suuremas ulatuses, siis ei kahjusta ühe tunni tasu hüvitamise nõudmisest

loobumine hageja huve. Maakohus esitas 8. jaanuaril 2018 kostjale ettepaneku TsMS § 177 lg 2

alusel täiendava menetluskulude nimekirja esitamiseks, kui kostjal on tekkinud lisaks

menetluskulusid. Kostja esitas samal kuupäeval täiendava menetluskulude nimekirja summas

90 eurot. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud menetluskulude nimekirjade järgi kokku

697 eurot (käibemaksuta). Maakohus lähtus õigesti kostja taotlusest selles summas, aga

4 (4)

kontrollis sisuliselt õigesti kostja esindaja nimekirjas märgitud toimingute vajalikkust ja

põhjendatust. Kuna maakohus vähendas samuti toimingute ajakulu tunni võrra, siis ei muuda

ebatäpsus kostja algses nimekirjas maakohtu lahendit valeks.

12. Teise väitega vaidlustab hageja maakohtu otsustused kostja menetluskulude rahalise

suuruse hindamisel. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus

diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus hagejalt väljamõistetava

vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja

kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

13. Kaebuse kolmas väide ei ole samuti edukas. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus

menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kostja taotles maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjades hagejalt viivise

tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kui kostja on sellise taotluse esitanud, siis puudub

kohtul viivise osas diskretsiooniõigus, st viivis tuli hagejalt vastavalt kostja taotlusele välja

mõista. Kuna viivise tasumise kohustus tekib hagejal alles kulusid kindlaks määrava lahendi

jõustumisest, siis ei ole selline kohustus ka sisuliselt ebaõiglane ega vastuolus hea usu

põhimõtte või heade kommetega. Hagejal on võimalik täita kohtulahend koheselt selle

jõustumisel, sel juhul ei tule tal viivist maksta.

14. Kokkuvõtvalt ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise

lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm