2-17-284/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-284

Tsiviilasi

XX (endine X) hagi Luminor Bank AS (endine ärinimi

Aktsiaselts DNB Pank) ja Luminor Kindlustusmaakler

OÜ (endine ärinimi OÜ DNB Kindlustusmaakler) vastu

alusetult saadu tagastamiseks ning kahjuhüvitise ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

Luminor Bank AS ja XX apellatsioonkaebused

XX kaebuse hind

Luminor Bank AS kaebuse

hind

2030,29 eurot

847,42 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Urmas Volens ja Marika

Oksaar

Kostja I: Luminor Bank AS (registrikood 11315936)

Kostja II: Luminor Kindlustusmaakler OÜ (registrikood

11588048),

kostjate esindaja Cärolin Olluk

Istungi toimumise aeg

10. aprill 2018, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017 otsus osas, millega kohus jättis

rahuldamata XX hagi Luminor Bank AS ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ vastu

solidaarselt 259,95 euro ning sellelt viivise väljamõistmiseks ja hagi Luminor Bank AS

vastu 77,22 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotamise

ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi eelmärgitud

nõuete osas rahuldada ning jaotada ja välja mõista menetluskulud teisiti. Muus osas

jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades ja muutes osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Välja mõista Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 14,80 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 720 euro täieliku

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.

2.3. Välja mõista Luminor Bank AS-lt 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel),

sissenõutavaks muutunud viivis 1,02 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 50 euro

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.

2.4. Välja mõista Luminor Bank AS-lt 77,22 eurot (kindlustusmakse), sissenõutavaks

muutunud viivis 1,57 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 77,22 euro täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.

2.5.Välja mõista Luminor Bank AS-lt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt

solidaarselt 259,95 eurot (maakleritasu), sissenõutavaks muutunud viivis 5,36

eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 259,95 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.

2.6. Jätta rahuldamata XX hagi Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitise 1507,50 euro ja

sellelt summalt viivise väljamõistmiseks.

3. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Luminor Bank AS apellatsioonkaebus

jätta rahuldamata.

Menetluskulud

1. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud hageja XX menetluskulud 60%

ulatuses tema enda kanda ja 40% ulatuses kostja Luminor Bank AS kanda, millest

omakorda 23% tuleb Luminor Bank AS-l kanda solidaarselt Luminor

Kindlustusmaakler OÜ-ga.

2. Määrata hageja XX-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

maakohtus ja apellatsioonimenetluses 858 eurot.

3. Maakohtus kostjatel hüvitatavad menetluskulud puudusid.

4. Luminor Bank AS apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

5. Välja mõista Luminor Bank AS-lt menetluskulude hüvitis 656,37 eurot XX kasuks.

6. Välja mõista Luminor Bank AS-lt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt solidaarselt

menetluskulude hüvitis 201,63 eurot XX kasuks.

7. Käesoleva otsuse p-des 5 ja 6 välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Luminor Bank

AS-l ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ –l tasuda XX-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu

poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 06.01.2017 Harju Maakohtule hagi Luminor Bank AS ja Luminor

Kindlustusmaakler OÜ vastu ning palus kostjalt I välja mõista 2354,72 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 48,51 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni 2354,72 euro tasumiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista

259,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5,36 eurot ja viivise alates hagi esitamisest

kuni 259,95 euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning jätta menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt kostja I ja kostja II kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 08.04.2014 sõiduauto liisingulepingu.

Hageja täitis kostja I kodulehel taotluse tüüpvormi, kuhu märkis ristikesega, et soovib liiklus-

ja kaskokindlustuse pakkumist kostjalt II. Liisingulepingu sõlmimiseks edastas kostja I

hagejale digikonteineri, kuhu oli lisatud tüüpdokument pealkirjaga „Liisingulepingu nr

307499 lisa. Kindlustuslepe“. Kostja I ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et juba

allkirjastatud digikonteinerisse on lisatud mõni uus lisakokkulepe. Pooled nimetatud lepingut

täitma ei asunud.

3. Kostja I või kostja II saatis 10.03.2016 hagejale järgmise kindlustusperioodi

kindlustuspakkumise nr 97273. Kostja II pakutud odavaim pakkumine oli 884,10 eurot, kuid

hageja sai Seesam Insurance AS-lt pakkumuse hinnaga 681,33 eurot. Hageja vastas

pakkumusele 17.03.2016, et sõlmib kaskokindlustuse lepingu otse kindlustusandjaga ja

sõlmis selle perioodiks 09.04.2016-08.04.2017. Seesam Insurance AS edastas 08.04.2016

kostjale I kindlustussertifikaadi. Kostja I saatis 03.05.2016 hagejale arve 77,22 euro

maksmiseks kindlustuse eest perioodil 16.04.2016-15.05.2016. Hageja ei aktsepteerinud

kindlustuspakkumust nr 97273 ega andnud kostjatele volitust nimetatud pakkumise alusel

hageja nimel kindlustuslepingu sõlmimiseks. Hageja võttis volitused hiljemalt 03.04.2016

kirjaga tagasi. Kostjal I ei ole alust nõuda esindusõiguseta tehtud tühise kindlustuslepingu

eest kindlustusmakse tasumist. Hagejal nõuab alusetult tasutud 77,22 eurot tagasi.

4. Kostja I nõudmisel allkirjastas hageja tüüpdokumendi „Liisingulepingu nr 307499

lisakokkulepe. Kindlustusleppe lõpetamise akt“ ja tasus 50 eurot kindlustusleppe lõpetamise

eest. Hageja ei teadnud kindlustusleppe olemasolust ega selle sisust ja selle lõpetamise

vajadus oli hagejale üllatuslik. Pooled ei ole 50 euro tasumise kohustuses kokku leppinud,

vaid see tuleneb hinnakirjast. Tegemist ei ole teenusega ja liisinguvõtja soovist ei kaasne

kostjale I lisasooritusi. Hageja ei andnud kogu liisinguperioodiks liisingueseme

kindlustamise kohustust liisinguandjale ja selle eraldi lõpetamine ei olnud vajalik.

Tüüptingimused,

mis

annavad

kindlustuslepingute

sõlmimise

ainuõiguse

kogu

liisinguperioodiks kostjale II ja/või kostjale I on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ning

tühised. Hinnakiri ei ole lepingu osaks ja isegi kui oleks, siis on see tühine, kuna volituse

tagasivõtmise eest tasu võtmine muudab selle õiguse illusoorseks. Kindlustuspakkumuses ei

mainitud, et volituse tühistamine on tasuline. Alus tasu küsimiseks puudus. Hageja nõuab

alusetult tasutud 50 euro tagastamist.

5. Hagejale ei ole maakleriteenust osutatud ja tal on õigus tagasi nõuda tasutud 259,95 eurot.

Kostja I tegi kindlustuspakkumuses nr 58035 ettepaneku lepingu sõlmimiseks AAS

Gjensidige Baltic Eesti filiaaliga. Hageja seda pakkumist ei aktsepteerinud, vaid leping

sõlmiti ERGO-ga. Seega ei sõlmitud kindlustuslepinguid kostja II soovituse alusel ega

kostjate tegevuse tulemusel. Järelikult ei ole kostjatel õigust saada maakleritasu

kaskokindlustuse

lepingute

vahendamise

eest.

Kindlustusleppe

kohaselt

on

kindlustusmaakler liisinguandja kindlustusnõustaja. Hageja ei pea tasuma kostja I

kindlustusküsimuste nõustamise eest. Kuna suhetes kindlustusmaakleriga esindab hagejat

kostja I, siis on kostja II kaasamine kindlustuslepingu sõlmimise protsessi formaalne. Kui

kindlustusvõtja ise maakleriga kokku ei puutu, siis kogu maakleriteenuse olemuseks olevast

nõustamisteenusest jäetakse kindlustusvõtja ilma. Tüüptingimus, mis jätab tarbija kanda

liisinguandja huvides tegutseva kindlustusmaakleri tasud, on ebamõistlikult kahjustav ja

tühine. Maaklerileping on tühistatud, kuna hageja esitas kostjatele 04.10.2016

tühistamisavalduse.

6. Maaklerileping on tühine, kuna see on sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Kostja I soovib

siduda hageja kostjaga II ja koguda hagejalt maakleritasu, kuid maakleriteenust mitte

osutada. Kui kostja I oleks suhete tegelikku olemust hagejale selgitanud, siis ei oleks hageja

kostjate vahendusel kindlustuslepinguid sõlminud. Kostjad viisid hageja tahtlikult eksimusse

ja maaklerileping sõlmiti eksimuse mõjul. Pank rikkus lepingueelseid ja lepingulisi

kohustusi, head kaubandustava ning meelitas ebaausaid kauplemisvõtteid kasutades hagejat

sõlmima enda ja/või enda tütarettevõttega maaklerilepingut. Hageja ei saanud kuni maini

2016 aru, et on sõlminud maaklerilepingu. Eeltoodu on vastuolus kohustusega tagada

tarbijale teenuse osutamise läbipaistvus teenuste sisu, selle hinnastamise ja ärilise eesmärgi

osas. Hagejale loodi mulje, et tal on võimalik saada kostjat II kasutades lihtsamalt

kindlustuspakkumisi. Edastamata jäi informatsioon, et kindlustuspakkumuste saamiseks

nõusoleku andmisega kohustub hageja kostja II kaudu kindlustuslepinguid sõlmima ja tal

puudub õigus sõlmida kindlustuslepingut otse kindlustusseltsiga. Hagejat ei teavitatud, et

kostja II saab vahendustasu 7-38,7% kindlustusmakse summast. Vahendustasu võib olla

suurem, kui liisinguintressimakse. Hagejale ei selgitatud, mis teenuseid tal on õigus selle tasu

eest saada ja mis kasu hageja kostja II tegevusest saab.

7. Kostjad tegutsevad huvide konfliktis. Kindlustusmaakleri kliendiks on kindlustusvõtja.

Kostja II ei ole täitnud käsundisaaja kohustusi. Kostja II on kostja I kindlustusnõustaja,

sisuliselt kostja I kindlustusosakond. Kostja II on end hagejale kindlustusmaaklerina esitledes

toiminud huvide konfliktis. Kostja I esindas hagejat suhetes kostjaga II ja suhetes hagejaga

kostjat II. Kostja I täitis ülesandeid, mida võib seaduse kohaselt osutada vaid

kindlustusmaakler. Kostjad püüdsid jätta muljet, et selline tegevus on lubatud. Pank on

eelduslikult rikkunud esindussuhet. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on valitud pakutud

kindlustusseltsid. Kõiki Eesti turul tegutsevaid seltse kostja II pakkunud ei ole. Hageja ei ole

kostjaga II tasus, selle suuruses ega arvestuspõhimõtetes kokku leppinud. Need tingimused

leppis kostja II kokku kindlustusseltsidega. Selline praktika on seadusega vastuolus ja

väljendab kostja II huvide konflikti ja seab kahtluse, kas kostja II tegutses lähtuvalt hageja

või iseenda huvist. Asjaolu, et tasu maksab kindlustusvõtja, tasu suurus ja tasu sisaldumine

kindlustusmakses, on esitatud keskmisele tarbijale arusaamatult. Kostjal II on suhetes

hagejaga ainuõigus määrata kostja II poolt saadava tasu suurus. See on ebamõistlikult

kahjustav ja tühine tüüptingimus.

8. Hagejal on õigus saada kostjalt I kahjuhüvitist 2227,50 eurot. Kuna kostjate poolt esitatud

selgitused kindlustusleppe, kindlustusmaksete ja kindlustusleppe lõpetamise tasu osas olid

ebapiisavad ja vastuolulised ning kostjate rollid ja suhted arusaamatud, pöördus hageja

advokaadi poole. Hageja kandis kohtueelse nõustamise, nõudekirja koostamise ja

esitamisega kulusid 2227,50 eurot.

9. Kostjatelt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis alates otsuse tegemisest

kuni raha tasumiseni seadusjärgses määras.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja I ja hageja sõlmisid 08.04.2014 liisingulepingu nr 307499. Hageja kinnitas

liisingulepingut allkirjastades, et ta on tutvunud liisingulepingu ja selle osadega, need on läbi

räägitud, ta on nendest aru saanud, need vastavad tema tegelikule tahtele ning ta on nõus

liisingulepingut nendel tingimustel täitma. Samuti ta kinnitas, et on tutvunud liisingulepingu

üldtingimustega liisinguandja asukohas või liisinguandja kodulehel. Kindlustuslepingu

sõlmimise kohustus esitati tarbijakrediidi teabelehel.

12. Koos liisingulepinguga allkirjastas hageja kindlustusleppe kostjaga I, milles pooled leppisid

kokku, et kostja I sõlmib hageja esindajana kindlustuslepingu kostja II vahendusel. Sellega

võttis kostja I kohustuse täita liisingulepingu lõpuni kohustust liisinguese kindlustada.

Kindlustusleppe kohaselt on võimalik kindlustusleping lõpetada kostja I nõusolekul, esitades

kirjaliku avalduse. Hageja väited, et ta ei olnud teadlik või ei saanud aru, millised

dokumendid talle allkirjastamiseks edastati, on alusetud. Hageja täitis lepingust ja

kindlustusleppest tulenevaid kohustusi kuni märtsini 2016 ehk kahe aasta vältel ja oli teadlik

oma kohustustest.

13. Kuna hageja avaldas liisingutaotlusel soovi saada kindlustuse pakkumisi nii kasko- kui ka

liikluskindlustuse

osas

kostjalt

II,

esitas

kostja

I

kostja

II

nimel

hagejale

kindlustuspakkumuse nr 58035. Selles on välja toodud kindlustusseltside poolt kostjale II

tasutavad komisjonitasud ja muud olulised asjaolud. Kindlustusleping sõlmiti ERGO

Insurance

SE-ga

kindlustusleppe

alusel

kostja

II

vahendusel.

Liisingueseme

kindlustuskohustuse täitis hageja eest kostja I.

14. Kui hageja teatas 17.03.2016, et soovib sõlmida kaskokindlustuse otse kindlustusandjaga,

siis juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et kindlustuslepe tuleb lõpetada ja see maksab 50

eurot. Tasu nõuti, kuna liisingulepingu kindlustustingimused muutuvad. Kindlustusleppe

lõpetamiseks oli vajalik poolte kokkulepe ja vastavalt liisingulepingus kokkulepitule on see

tasuline. Seega ei ole hageja nõue 50 euro tagastamiseks põhjendatud.

15. Kindlustusleppe lõpetamise kokkuleppe allkirjastasid pooled 06.05.2016. Kuni nimetatud

kuupäevani pidi hageja liisingueseme kindlustama ja tasuma kindlustusmakseid kostja I

vahendusel. Kostja I tagastas 28.07.2016 enamtasutud kaskokindlustuse eest 7,92 eurot,

mistõttu hageja nõue nimetatud summa tagastamiseks on alusetu. Samuti puudub alus

kindlustusmakse tagastamiseks ja viiviste tasumiseks perioodi 09.04.2016-06.05.2016 eest,

kuna kindlustuslepe oli siis kehtiv.

16. Hageja väited kindlustusleppe või selle lõpetamise akti sõlmimisest eksimuse või pettuse

mõjul on alusetud ja tõendamata. Hageja tasus liisingumakseid 2 aasta vältel ja kostja I täitis

hageja kindlustamiskohustust. Hageja pidi olema teadlik, et ta andis kindlustamise kohustuse

üle kostjale I. Vastasel juhul oleks hagejal olnud kohustus liisinguese ise kindlustada ja

esitada seda tõendavad dokumendid, mida hageja aga ei teinud.

17. Hageja

tagasinõue

komisjonitasude

osas

on

alusetu.

Komisjonitasu

maksab

kindlustusmaaklerile

kindlustusandja,

millest

kostja

II

teavitas

hagejat

ka

kindlustuspakkumisel. Seega puudub hagejal alus nõuda selle tagastamist.

18. Hageja kahjunõue 2227,50 eurot on alusetu. Arvestades vaidluse keerukust ja nõuete suurust,

on põhjendamatu kanda õigusabikulusid, mis ületavad mitmekümnekordselt vaidlusaluste

nõuete summat. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud, vaid on käitunud vastavalt poolte

vahel sõlmitud kokkulepetele. Hagejal oli võimalik vältida kahju tekkimist, täites lepinguid

ja selle alusel sõlmitud kokkuleppeid nõuetekohaselt.

Esimese astme kohtu otsus

19. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 770 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 15,82 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni

770 euro tasumiseni seadusjärgses määras. Hagi kostja II vastu jättis kohus rahuldamata,

samuti muud nõuded kostja I vastu. Menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses hageja kanda

ja 30% ulatuses kostja I kanda, mõistis hageja kasuks kostjalt I välja menetluskulude

hüvitamiseks 325,50 eurot ja kohustas kostjat I maksma menetluskuludelt viivist seaduses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

20. Vaidlust ei ole järgnevate asjaolude üle: hageja sõlmis tarbijast liisinguvõtjana 08.04.2014

kostjaga I kui liisinguandjaga liisingulepingu nr 307499 sõiduauto ostu finantseerimiseks;

hageja sõlmis perioodiks 09.04.2014 kuni 08.04.2016 kaskokindlustuse lepingu ERGO

Insurance SE-ga; hageja sõlmis perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017 kindlustuslepingu

Seesam Insurance AS-ga; kostja I esitas hagejale 03.05.2016 arve, mis hõlmas 77,22 eurost

kindlustusmakset perioodi 16.04-15.05.2016 eest; hageja tasus 03.05.2016 arve nr

SI1905645; kostja I esitas 04.05.2016 hagejale arve 50 euro tasumiseks selgitusega

„Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja allkirjastas kostja I poolt ettevalmistatud ja

hagejale edastatud dokumendi „Liisingulepingu nr 307499 lisakokkulepe. Kindlustusleppe

lõpetamise akt“ ning tasus 50 eurot selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“;

hageja tasus perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenuse eest 259,95 eurot.

21. Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle: kas hageja on kostjaga I sõlminud

kindlustusleppe; kas hageja andis volituse kostjale I ja/või kostjale II hageja nimel

kindlustuslepingu sõlmimiseks perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017; kas kostjal I tekkis

õigus nõuda hagejalt kindlustusleppe lõpetamise eest tasu 50 eurot; kas tüüptingimus, mille

kohaselt on kostjal I õigus nõuda liisinguvõtjalt 50 euro tasumist kindlustusleppe lõpetamise

eest, on tühine; kas hageja sõlmis kostjaga II maaklerilepingu; kas kostja II on hagejale

perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenust osutanud; kas hageja kulud 2227,50

eurot kohtueelse õigusabiteenuse eest on põhjendatud.

22. Nõue kindlustusmakse 77,22 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hageja allkirjastas

liisingulepingu nr 307499 koos lisadega, milleks on maksegraafik ja kindlustuslepe. Seega

sõlmiti poolte vahel kindlustuskokkulepe. Kindlustuslepingu tingimuse kohaselt sõlmib

liisingueseme kindlustuslepingu liisinguvõtja esindajana liisinguandja kindlustusmaakleri

vahendusel. Kindlustusleping on tähtajaline ja kehtib kuni liisingulepingu lõppemiseni.

Tingimuse näol on tegemist liisingulepingu tingimusega.

23. Liisingulepingute üldtingimuste p-dest 7.3. ja 7.6. nähtub, et läbirääkimisvõimalus on

liisinguvõtjal olemas seoses tingimusega, mille kohaselt kostja I esindab suhetes kostjaga II

hagejat ning suhetes hagejaga kostjat II, millega hageja nõustus. Hagejal oli valida

võimaluste vahel kindlustada ise liisitud sõiduk või lasta kindlustusleping sõlmida kostjal I.

Hageja oli teadlik üldtingimuste sisust. Liisingulepingus on märge, et liisinguvõtja on

tutvunud alates 01.09.2012 kehtestatud liisingulepingu üldtingimustega liisinguandja

asukohas või liisinguandja kodulehel. Hageja allkirjastas liisingulepingu, millest saab

järeldada, et ta on eelnevalt asjassepuutuvate tingimustega tutvunud. Lisaks avaldas hageja

ka ise tingimuse kokkuleppimiseks soovi, kuna hageja soovis saada liikluskindlustuse ja

kaskokindlustuse pakkumisi kostjalt II. Seega ei ole tegemist tüüptingimusega ja tingimuse

võimalikku tühisust ei pea hindama.

24. Hageja andis volituse kostjale I liisingueseme kindlustuslepingute sõlmimiseks kostja II

vahendusel. Kostjale I antud volitus kehtis kuni 06.05.2016. Konkreetse kindlustuslepingu

sõlmimine toimus hageja nõusolekul ja tema poolt valitud kindlustusandjaga. Hageja volitus

anti ainult konkreetse pakkumuse raames, mis ei mõjutanud ega muutnud kindlustusleppes

kostjale I antud üldist volitust.

25. AS (seejuures pole aru saada, kas kostja I või kostja II esindajana) edastas 10.03.2016

hagejale kindlustuspakkumuse järgnevaks kindlustusperioodiks. Hageja teatas 17.03.2016,

et soovib sõlmida kaskokindlustuse lepingu otse kindlustusandjaga. Hagejal tuli

kindlustuslepe lõpetada. Asjaolu, et hageja võis otsustada, kellega leping sõlmida, ei muuda

seda, et hagejal tuli kokkulepet täita ja lähtuda talle esitatud pakkumustes toodud variantidest.

Kui hageja soovinuks valida kindlustusandjat ilma kindlustusmaaklerita, tulnuks hagejal

kindlustuslepet muuta või see lõpetada. Hageja lõpetas kindlustusleppe 06.05.2016.

26. KM 03.04.2016 saadetud e-kirjaga ei võtnud hageja pangale antud volitust tagasi. Seega oli

perioodil 09.04.2016-06.05.2016 kostjal I õigus kostja II vahendusel sõlmida hageja nimel

kindlustusleping ja tegemist ei ole alusetult saadud tasuga. Seda ei muuda see, et hageja

sõlmis

kindlustuslepingu

Seesam

Insurance

AS-ga,

kes

edastas

kostjale

I

kindlustussertifikaadi.

27. Hagejal on õigus tagasi saada 50 eurot. Liisingulepingu osaks saanud hinnakiri sisaldab 50

euro tasumise kohustust kindlustusleppe lõpetamisel. Tegemist on tüüptingimusega. Viited

hinnakirjale sisalduvad lepingu mitmes punktis, järelikult on tüüptingimus siduv. Samuti on

see leitav kostja I kodulehelt. Liisingulepingu sõlmimisel kinnitas hageja enda teadlikkust

liisingulepingu üldtingimustest ja hinnakirjast. Tegemist on tarbijat ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusega. Õiguste ja kohustuste tasakaalu on hageja kahjuks oluliselt

rikutud. Liisinguvõtjal puudub võimalus ilma liisinguandjale tasu maksmata kasutada

soodsamat kindlustusandja pakkumist. Seega ei saa liisinguvõtja ilma tasu maksmata võtta

tagasi liisinguandjale antud volitust. Esindataval peab olema igal ajal õigus volitus tagasi

võtta ja see ei saa olla tasuline. Kostja I ei ole muude tingimustega seda ebasoodsat olukorda

leevendanud või tasakaalustanud. Tüüptingimusega kaldutakse kõrvale tehinguvabaduse

põhimõttest. Liisinguleping kehtib muus osas ja kohaldub ilma vastava hinnakirja osata.

28. Hageja nõue 259,95 euro tagastamiseks jääb rahuldamata. Hageja sõlmis maaklerilepingu.

Hageja oli teadlik maaklerilepingu sõlmimisest, kuna tasus ligi kahe aasta vältel kostja I

esitatud arvete alusel kindlustusmakseid ja ei kindlustanud liisingueset ise. Hageja pidi olema

teadlik, et kindlustuslepingute sõlmimine toimub kindlustusmaakleri vahendusel, mistõttu ei

saanud hageja olla eksimuses. Seda ei muuda see, et hageja pidi enne kindlustuslepingu

sõlmimist andma selleks eraldi volituse. Hageja hilisematest pretensioonidest ei saa teha

järeldust, et kindlustusleppe tingimustest oleks võinud valesti aru saada. Lepingu sõlmimine

ERGO Insurance SE-ga toimus kostja II vahendusel. Kostja II on seega maakleriteenust

osutanud ja tal on õigus tasule. Kostja I on üldtingimustele liisingulepingus arusaadavalt

viidanud ja hagejal oli võimalus nende sisust teada saada. Tegemist ei ole sedavõrd

ebatavalise tüüptingimusega, et mõistlikult võttes ei saaks seda lepingu osaks lugeda. See on

keskmisele tarbijale arusaadav ja tavapärane, igapäevaselt kasutatav lepinguline suhe.

Nimetatud tüüptingimus ei ole liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ega tühine. Kostja I ei

rikkunud tarbija lepingueelset teavitamiskohustust. Alusetu rikastumise nõude esitamisel ei

ole väide teavitamiskohustuse rikkumisest asjakohane.

29. Hageja ei tõendanud, et ta tasus kostjale II kindlustuskomisjoni. Tõenditest ei nähtu, et

kindlustusmaksed oleks sisaldanud 15% suurust kindlustuskomisjoni. Seega ei ole tõendatud

259,95 euro suuruse maakleritasu maksmine. Isegi kui hageja tasus kostjale II maakleritasu,

siis oli see põhjendatud. Kuna teada ei ole maakleritasude suurus, siis ei saa hinnata tasu

suuruse põhjendatust. Seetõttu jääb hindamata, kas tasus oli kokku lepitud ning kas

tüüptingimus, mis suhetes hagejaga annab kostjale II ainuõiguse määrata tema poolt saadava

maaklertasu suuruse, on tühine.

30. Kuna hageja ei selgitanud arusaadavalt, millist seost hageja nõuetega omab kostjate võimalik

huvide konflikti, siis jääb see väide tähelepanuta.

31. Kohtueelse menetluse kulude hüvitamise nõue on põhjendatud 720 euro ulatuses (koos

käibemaksuga) ja kostjal I tuleb nimetatud kulu hüvitada. Hagejale advokaadibüroo poolt

esitatud arvel märgitud Andrus Katteli poolt osutatud õigusteenus ei ole seotud hagejale

õigusteenuse osutamisega, kuna kostjale esitatud nõude allkirjastasid U. Volens ja M.

Oksaar. Lepingute võimalike tühisuste aluste välja selgitamiseks on juristi abi kasutamine

vajalik. Arvestades põhjendatud nõude suurust 50 eurot ei ole kulu 2227,50 eurot

põhjendatud. Samas ei saa lepingulise esindaja kulude põhjendatud ulatust piiritleda

põhjendatud nõude ulatusega. Põhjendatud ei ole 50 euro suuruse nõude esitamisel 8

leheküljelise nõudekirja koostamise ajakulu 10 tundi ja 40 minutit. Mõistlik ei oleks kulutada

rohkem kui 5 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta) on

keskmisest suurem. Tegemist ei olnud keeruka õigusliku küsimusega, et oleks õigustatud

keskmisest suurem tasu. Põhjendatud on 120 euro (ilma käibemaksuta) suurune tunnihind.

32. Kostjalt I on põhjendatud nõuda sissenõutavaks muutunud viivist 1,02 eurot alusetult saadud

50 eurolt. Samuti on õigustatud nõuda viivist alates hagi esitamisest kuni 50 euro täieliku

tasumiseni seadusjärgses määras. Kostjalt I on põhjendatud nõuda sissenõutavaks muutunud

viivist 14,80 eurot kahjunõudelt 720 eurolt ja viivist alates hagi esitamisest kuni 720 euro

täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Mõlemad nõuded muutusid sissenõutavaks

05.10.2016, kuna hageja esitas 04.10.2016 kostjale I alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise

nõuded.

Hageja apellatsioonkaebus

33. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohtu otsuse

resolutsiooni punktid 2, 3 ja 5.3 jätta muutmata.

34. Maakohtu seisukoht, et kuna hagejal oli võimalus kindlustuslepet mitte sõlmida, siis ei ole

kindlustusleppes sisalduvad tingimused tüüptingimused, on vastuolus seadusega. Samuti on

maakohtu seisukoht vastuoluline, kuna otsuse p-s 69 leiab maakohus, et tegemist on

tüüptingimusega. Lepingud saadeti hagejale kaaskirjaga: „saadan lepingud digitaalseks

allkirjastamiseks“. Seega hagejale ei antud valikuvõimalust ja kostja I ei väljendanud

läbirääkimisvalmidust.

35. Maakohus eksis tõendite igakülgse hindamise reegli vastu ja jõudis seetõttu ebaõigele

järeldusele. Maakohus luges põhjendamatult kindlustusleppe hageja ja kostja I vahelise

lepingulise suhte osaks. Kindlustuslepe on üllatuslik tüüpdokument, mille sõlmimiseks

hageja soovi ei avaldanud. Tüüptingimus, mis välistab liisingu või kindlustusvõtja õiguse

valida soodsaim pakkumine, on üllatuslik ega ole lepingu osaks ja see oleks tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja tühine.

36. Hageja ei andnud üldist volitust, kuna vastasel juhul oleks puudunud vajadus uue volituse

küsimiseks. Hageja andis volituse konkreetse kindlustuspakkumise raames. Tegemist oli

tüüptingimusega. Maakohtu seisukoht, et hageja andis kostjale I üldise volituse, on ebaõige.

Arusaamatu on, milles üldine volitus seisnes. Kindlustusleppe tähtaegsus ei saa muuta ega

laiendada selles antud volitust. Kostja I ega kostja II ei sõlminud 10.03.2016

kindlustuslepingut nr 2556553/3 kindlustusleppes viidatud kindlustuspakkumus/avalduse nr

58035 alusel ega tingimustel.

37. Maakohus leidis õigesti, et igal isikul on õigus otsustada, keda ta enda esindajana tehingut

tegema volitab ja volitus tagasi võtta. Maakohus jättis tuvastamata, et hageja on volituse

tagasi võtnud. See rikkumine viis ebaõige otsuse tegemiseni. Hageja teavitas korduvalt, et

sõlmib kindlustuslepingu ise, millega ta võttis volituse tagasi. Maakohus omistas hageja

teavitustele vale õigusliku tähenduse. Hageja ei saanud enda tahet muud moodi väljendada,

kuna ta ei olnud teadlik väidetavast üldisest volitusest ega selle sisust. Kindlustusleppe

lõpetamise akti vormistamine viibis kostja I viivituse tõttu ega saa anda kostjale I

esindusõigust. Seega puudus kostjatel volitus hageja nimel uueks perioodiks

kindlustuslepingu sõlmimiseks.

38. Isegi siis, kui kostjal I oleks olnud õigus sõlmida hageja nimel uueks perioodiks

kaskokindlustuse leping, oleks selle lepingu sõlmimine olukorras, kus üks kaskokindlustuse

leping on juba sõlmitud ja uus leping ei annaks liisinguvõtjale midagi juurde, vaid tooks

üksnes kaasa täiendavad kulud, vastuolus hea usu põhimõttega. Seega puudus kostjatel

volitus uue kaskokindlustuslepingu sõlmimiseks.

39. Kostja I ei selgitanud hagejale kindlustusleppe sisu ega seda, et kostja I kaudu

kindlustuslepingu sõlmimine ei ole kohustuslik, samuti seda, et tegemist on tasulise

teenusega. Kostja I tütarühingu kaudu hagejalt tasu kogumine on keelatud. Lisaks on

vastavad tüüptingimused tühised. Seega puudub kostjatel õigus saada tasu. Isegi, kui poolte

vahel oleks tekkinud maaklerisuhe, siis oli hageja eksimuses.

40. Kostjatel puudus hageja esindamise õigus ja seega ei saanud sõlmitud kindlustusleping olla

kehtiv ning kostjatel puudus õigus nõuda selle alusel kindlustusmakset ja selles sisalduvat

maakleritasu. Maakohus on tõendite ebapiisava hindamise ja materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tulemusel jõudnud esindusõiguse osas ekslikule järeldusele.

41. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja sooviks oli kindlustusleppe sõlmimine selliselt, et

kostja I esindab hagejat suhetes kostjaga II. Sellest, et hageja tegi taotlusel ristikese lahtrisse

„soovin kaskokindlustuse pakkumist OÜ-lt DNB Kindlustusmaakler“, ei saa järeldada, et ta

avaldas soovi või nõustus kindlustusleppe sõlmimisega ega tuletada tahet volitada kedagi

kolmandat enda nimel lepingut sõlmima. Ristike tähendab hageja kui andmesubjekti

nõusolekut, et kostja I edastab kostjale II teda puudutava info, et kostja II saaks talle teha

kindlustuspakkumusi. See ei sisaldunud kohustust sõlmida leping maakleri vahendusel.

Kindlustuslepe on oma sisult ja esitluslaadilt niivõrd ootamatu ja ebatavaline, et hageja ei

võinud tingimuse olemasolu liisingulepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt oodata. Kui

maakohus oleks seda asjaolu arvestanud, oleks tulnud hagi rahuldada.

42. Kostjad on suhete struktuuri tegelikku sisu ja eesmärki hageja eest varjanud ning lülitanud

liisingulepingu sõlmimise protsessi erinevaid tüüptingimusi, et hagejale märkamatult jõuda

formaalse maaklerilepinguni. Kuna kindlustusleppe kohaselt on kindlustusmaakler

liisinguandja kindlustusnõustaja, siis ei saanud hageja mõista, et ta sõlmis maaklerilepingu

kolmanda isikuga. Kui hageja oleks teadnud, et kostja I asub hagejalt koguma maakleritasu,

mis on oma suuruselt võrreldav auto liisingulepingust tuleneva intressi maksmise kohustuse

summaga, ei oleks hageja sellist lepingut sõlminud. Tegemist ei ole tingimusega, mille

olemasolu võiks liisingulepingu sõlmimise puhul mõistlikult eeldada. Hageja on võimalikud

maaklerilepingud 04.10.2016 tühistanud.

43. Õigus tasu saada puudus, sest hagejale ei ole maakleriteenust osutatud. Kaskokindlustuse

lepinguid ei sõlmitud kostjate soovituse ega tegevuse tulemusel. Hageja väited, et kostjate

kasutatav praktika oli õigusvastane ja tüüptingimused, mille alusel selline konstruktsioon

loodi, ei ole lepingu osaks muutunud või on tühised, jättis maakohus hindamata ega

selgitanud, miks ta hageja väiteid ei käsitle.

44. Kindlustusleppe tingimus, mille kohaselt esindab kostja I samaaegselt tehingu mõlemat

poolt, rikub eelduslikult esindussuhet. Maakohtu seisukoht, et tegemist on tavapärase,

igapäevaselt kasutatava lepingulise suhtega, on ebaõige. Tüüptingimus, mis seda lubab, on

üllatuslik ega ole lepingu osaks ja see on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Liisinguvõtja jääb

ilma kindlustusmaaklerluse olemuseks olevast nõustamisest, kuid peab kandma maakleriga

seotud kulud.

45. Maakohtu seisukohad, et hageja väljendas kindlustusleppe allkirjastamisega tahet sõlmida

maaklerileping, hageja sõlmis maaklerilepingu ja hageja ei olnud maaklerilepingu

sõlmimisel eksimuses, on ebaõiged. Jääb ebaselgeks, millal kohtu hinnangul maaklerileping

sõlmiti ja kuidas see suhestub kindlustusleppega. Ilma nimetatud asjaolu tuvastamata ei

olnud maakohtul võimalik hinnata hageja eksimust või selle puudumist. Maakohtu otsuse

põhjendused ei ole selles osas jälgitavad. Raskused nimetatud asjaolu tuvastamisel

kinnitavad, et hageja oli eksimuses.

46. Ebaõige ja vastuolus eksimuse regulatsiooni sisuga on maakohtu seisukoht, et hageja pidi

alates kindlustusleppe sõlmimisest olema teadlik, et kindlustuslepingute sõlmimine toimub

kindlustusmaakleri vahendusel, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses. Otsuse tehing teha

või teha seda teatud tingimustel saab teha enne tehingu tegemist. Seega omab esmast tähtsust

lepingu sõlmimisele eelnev, mitte järgnev, nagu leidis ekslikult maakohus. Kindlustusleppe

sõlmimise fakt ei välista eksimust selle sõlmimisel. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et

kindlustusmaksete tasumise tõttu pidi hageja olema teadlik, et kindlustusleppega andis ta

kindlustamise kohustuse kindlustusleppes sätestatud tingimustel kostjale I. Arusaamatuks

jääb, mida mõtles maakohus „kindlustusleppes sätestatud tingimuste“ all, kuna

kindlustuslepe viitas volituse ulatuse osas vaid konkreetsele kindlustuspakkumusele

kehtivusega kuni 03.04.2014 ja edasiulatuvaid tingimusi kokku ei lepitud.

47. Otsusest ei selgu, kas kindlustuslepe oli maaklerileping või sõlmiti maaklerileping eraldi.

Otsus ei ole selles osas seaduslik ega põhjendatud. Maakler ei olnud kindlustusleppe pooleks

ja seega ei saa seda käsitleda maaklerilepinguna. Eraldi maaklerilepingu sõlmimise fakti

maakohus ei tuvastanud. Kindlustuslepe ei muutunud hageja ja kostjate vahelise lepingulise

suhte osaks, kuna see on üllatuslik tüüptingimus. Selline tüüptingimus oleks hageja suhtes

ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Isegi, kui kindlustuslepe oleks kehtivalt sõlmitud, on

hageja selle eksimuse tõttu tühistanud. Maakohus leidis ekslikult, et kindlustuslepe kehtib.

48. Hageja ei saanud aru, et ta sõlmis maaklerilepingu. Kohus ei ole enda vastupidist seisukohta

põhjendanud. Kohus jättis tähelepanuta kindlustusleppe täpsustuse, et kindlustusleping

sõlmitakse liisinguvõtja poolt kindlustuspakkumus/avaldusel

nr 58035 märgitud

kindlustusseltsiga ja märgitud kindlustamise tingimustel. Seega oleks iga hagejaga sarnane

isik saanud kindlustuslepet mõista vaid kui konkreetse kindlustuspakkumuse ja selles oleva

üheaastase kindlustusperioodiga piiratud kokkulepet. Kindlustuslepet tuleb tõlgendada nii,

nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

49. Hagejale ei osutatud maakleriteenust. Maakohus ei tuvastanud, et ilma kostjate tegevuseta

ei oleks kindlustuslepinguid sõlmitud. Kindlustuspakkumust/avaldust nr 58035 hageja ei

aktsepteerinud ja selle alusel kindlustuslepingut kostja II soovitatud kindlustuspakkujaga ei

sõlmitud. Seega on tõendamata, et kindlustusleping sõlmiti kostja II tegevuse tulemusel.

Maakohus ei ole viidanud tõenditele, mis tõendaksid, et lepingu sõlmimine ERGO

Insurance

SE-ga

toimus

kostja

II

vahendusel.

Hagejale

saadeti

10.03.2015

kindlustuspakkumus/avaldus DNB nime alt, seega on ebaõige kohtu järeldus, et puudub

vaidlus selles, et nimetatud pakkumuse tegi kostja II. Kindlustusmaaklerlus ei piirdu vaid

pakkumuse tegemisega, vaid hõlmab endas oluliselt laiaulatuslikumaid kohustusi.

50. Kostjad said maakleritasu. Maakohtu otsus on vastuoluline ja ebaseaduslik, kuna maakohus

leiab samaaegselt, et hageja tasus maakleriteenuse eest 259,95 eurot ja et ühestki tõendist

ei

nähtu

seda,

et

tasutud

kindlustusmaksed

oleks

sisaldanud

15%

suurust

kindlustuskomisjoni makset. Tasu kogutakse kindlustusmaksete arvelt. Hageja tasutud

summast 15% oli maakleritasu ja 85% tasu kindlustusandjale. Kui tegemist ei ole

maaklerilepingu alusel saadud maakleritasuga, vaid kindlustusseltsi eraldiseisva

kohustusega, siis on kostjad hagejat petnud. Kui kostja II sai kindlustusandjalt tasu muu

lepingu alusel, siis ei ole tegemist maaklerlussuhtega hageja ja kostja II vahel ja enda

maaklerina esitlemine on tarbija tahtlik petmine. Saadu tuleks sel juhul alusetu rikastumise

sätete alusel välja anda.

51. Maakleritasu saamise õigus antud juhul puudus. Maakohus jättis hageja väited maakleritasu

kokkuleppe sisu ja selle kehtivuse osas analüüsimata. Hageja ei ole kostjaga II tasus, selle

suuruses ega arvestuspõhimõtetes kokku leppinud. Need tingimused on kokku lepitud

kindlustusseltsidega. Selline praktika on seadusega vastuolus, väljendab kostja II huvide

konflikti ja seab kahtluse alla, kas kostja II tegutses lähtuvalt hageja huvidest või iseenda

huvist lähtuvalt. Kostjal II on ainuõigus määrata enda poolt saadava tasu suurus. See

tüüptingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Kostjad ei ole täitnud kohustust

teavitada klienti vahendustasu suurusest ja asjaolust, et tasu sisaldub kindlustusvõtja poolt

tasutavas kindlustusmakses. Hageja ei oleks nõustunud kostjatele maksma 120-140 eurot

aastas.

52. Hageja väited selles osas, et talle suhete tegelikku olemust ei selgitatud ja kostjatel oli

huvide konflikt, seonduvad väitega, et hageja viidi eksimusse. Kui kostja I ja/või kostja II

rikkus lepingueelset teavitamiskohustust ja viis hageja eksimusse ning hageja on lepingu

sel alusel tühistanud, siis on teavitamiskohustuse rikkumine asjakohane ka alusetu

rikastumise nõude puhul. Kohtu teistsugune seisukoht on ebaõige.

53. Maakohtu seisukoht on ebaõige, et õigusabikulude hindamisel tuleb lähtuda keskmisest

tunnihinnast. Osutatud õigusabi tunnihind on juhtumi spetsiifilisust ja keerukust arvestades

põhjendatud. Maakohus leidis ilma ühegi täiendava põhjenduseta, et keskmiseks

tunnihinnaks võib pidada 120 euro suurust tunnitasu. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise

kohustust ja jättis tähelepanuta hageja viidatud kohtulahendid. Asjaolu, et vaidlus puudutab

väikseid summasid, ei tähenda, et hagejal ei ole õigust enda õigusi kaitsta või kostjad enda

kohustuste rikkumisest tulenevat vastutust ei kanna. Lähenemine, et petame klienti väikeste

summade kaupa, siis keegi ei hakka vaidlema, on lubamatu. Maakohus vähendas hageja

kahjunõuet põhjendamatult.

54. Hageja ei nõustu täielikult maakohtu otsuse põhjendustega 50 euro nõude osas. Maakohus

leidis ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja I hinnakiri sisaldab kindlustusleppe

lõpetamisel 50 euro tasumise kohustust. Hageja ei tea, millisest hinnakirjast on jutt ja mis

on selle sisu. Kohus ei tuvastanud, et kostja viitas hinnakirjale piisaval määral, et saaks

järeldada, et tegemist on siduva tüüptingimusega ja et see on leitav kodulehel. Kohus jättis

tähelepanuta hageja väited ja tõendid, et kostjad viitasid erinevatele linkidele ja ei

tõendanud nende linkide sisu eri ajahetkedel. Kuivõrd kostja väited on tõendamata, oleks

kohus pidanud leidma, et hinnakiri ei ole lepingu osaks. Kuna kostjad viitasid hinnakirja

asukoha osas erinevatele veebilehtedele, on väited tutvumisvõimaluse kohta ebausutavad.

Viide tutvumisvõimalusele kostja I kodulehel on ebapiisav. Tarbija ei pea kogu kostja I

kodulehte läbi vaatama, et talle väidetavalt kohalduvat hinnakirja üles leida. Seega on kohtu

järeldus ekslik. Tüüptingimus, mis annab kostjale I ühepoolse õiguse kehtestada täiendavaid

tasusid, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Väidetav hinnakiri ei ole lepingu

osaks, kuna sellele ei ole lepingu sõlmimisel viidatud. Tüüptingimus, mis annaks õiguse

nõuda volituse tagasivõtmise eest tasu, on üllatuslik ja ei ole lepingu osaks. Samuti oleks

selline tingimus ebamõistlikult kahjustav ja tühine.

55. Ebaõige on maakohtu hinnang, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja

poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg. Kahe tunniga ei ole võimalik hagiavaldust

valmis kirjutada ja selle lisasid komplekteerida. Hageja menetluskulude nimekirjas toodud

6 tundi (13 lk pikkuse) hagiavalduse koostamiseks ja 22 lisa komplekteerimiseks ning

markeerimiseks on absoluutne miinimum ning selle vähendamine kohtu poolt ilma sisuliste

põhjendusteta on alusetu. Ka hageja järgnevate menetlusdokumentide koostamisele

kulunud aeg on arvestades dokumentide mahtu ja sisu põhjendatud. Hageja seisukohad ja

vastused (sh kohtu nõuetele) ei korda varasemat ja ajakulu vähendamine on põhjendamatu.

Tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega. Hageja on esitanud 4 eri nõuet, millest

igaüks on seotud väga mitmete õiguslike küsimustega. Nõuete detailide läbitöötamine ja

positsiooni formuleerimine vajab aega. Hagi osalist rahuldamist ei tuleks tunnihinna

hindamisel arvestada. Hagi rahuldamise ulatusest oleneb menetluskulude jaotus poolte

vahel. Sama asjaolu arvestamine tunnitasu hindamisel viiks kulude topelt vähendamiseni.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleks käesoleval juhul lugeda põhjendatuks 120 euro

suurust tunnihinda. Hageja põhjendused tunnitasu osas on maakohus jätnud tähelepanuta.

Kostja I apellatsioonkaebus

56. Kostja I vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja ta palub teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

57. Maakohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme, jättis välja

selgitamata olulised asjaolud ja hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis ebaõige lahendi

tegemiseni.

58. Otsusest ei selgu, miks on pangal õigus nõuda liisinguvõtjalt 50 euro tasumist

kindlustusleppe lõpetamise eest, aga mitte liisingulepingu kindlustustingimuste muutmise

eest. Lepinguline tasu saab põhineda kokkuleppel ja kui kokkuleppes viidatakse

hinnakirjale, siis ka hinnakirjal. Pooled ei ole menetluses hinnakirja esitanud. Samas tugines

maakohus sellele hagi rahuldamisel. Otsus rajanes menetluses esitamata dokumendile, mida

kohus igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnata ei saanud.

59. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja tasutud 50 eurot on tasu kindlustusleppe

lõpetamise eest ja see kehtib mistahes liisingulepingu või selle lisa muutmisel või

lõpetamisel. Hinnakirja kohaselt on 50 euro suurune tasu ette nähtud liisingulepingu

kindlustustingimuste muutmise eest ja hinnakirja sõnastus ei jäta muudeks tõlgendusteks

ruumi. Meilivahetuse ja arvel märgitud selgituse põhjal ei saa määratleda arve õiguslikku

alust ega seda, millega seoses ja mille kohta arve esitati. Maakohus hindas tõendeid

ebaõigesti, kui leidis, et hageja tasus 50 eurot kindlustusleppe lõpetamise eest.

60. Kuivõrd kohus on hageja kohtueelse menetluse kulude väljamõistmisel lähtunud hageja

põhjendatud nõudest ja kostja I on selle vaidlustanud, on hageja eelnimetatud kulud

põhjendamatud ning need tuleb jätta hageja kanda.

Vastused apellatsioonkaebustele

61. Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

62. Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja I kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

63. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega kohus jättis rahuldamata hagi kostjatelt solidaarselt 259,95 euro ja sellelt viivise

väljamõistmiseks ning kostja I vastu 77,22 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks, samuti

menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega rahuldab eelmärgitud nõuded ning jaotab ja mõistab menetluskulud välja

teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus

täiendab ja muudab TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel osaliselt otsuse põhjendusi. Hageja

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

64. Maakohus tuvastas otsuse p-s 48 järgmised asjaolud, mida ei ole apellatsioonimenetluses

vaidlustatud: hageja sõlmis tarbijast liisinguvõtjana 08.04.2014 kostjaga I kui

liisinguandjaga liisingulepingu nr 307499 sõiduauto ostu finantseerimiseks; hageja sõlmis

perioodiks 09.04.2014 kuni 08.04.2016 kaskokindlustuse lepingu ERGO Insurance SE-ga;

hageja sõlmis perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017 kindlustuslepingu Seesam Insurance

AS-ga; kostja I esitas hagejale 03.05.2016 arve, mis hõlmas 77,22 eurost kindlustusmakset

perioodi 16.04-15.05.2016 eest; hageja tasus 03.05.2016 arve nr SI1905645; kostja I esitas

04.05.2016 hagejale arve 50 euro tasumiseks selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499

lõpetamine“; hageja allkirjastas kostja I poolt ettevalmistatud ja hagejale edastatud

dokumendi „Liisingulepingu nr 307499 lisakokkulepe. Kindlustusleppe lõpetamise akt“

ning tasus 50 eurot selgitusega „Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja tasus

perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenuse eest 259,95 eurot.

65. Esimesena kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas,

millega kohus jättis rahuldamata hagi kindlustusmakse 77,22 euro ja sellelt viivise

väljamõistmiseks. Lisaks käesoleva otsuse eelmises punktis märgitule on tõendatud ka

asjaolud, et kostjale I esitatud liisingutaotluses avaldas hageja soovi saada kaskokindlustuse

pakkumist kostjalt II (I kd lk 9). Koos liisingulepinguga allkirjastas hageja ka selle lisaks

oleva kindlustusleppe (I kd lk 17). Kaskokindlustuse pakkumised esitas kostja II hagejale

20.03.2014 (I kd lk 10-12), 10.03.2015 (I kd lk 19-21) ja 10.03.2016 (I kd lk 21 pöördel)

1-aastaste kindlustusperioodide kohta. Kindlustuspakkumuste viimasel leheküljel oli ära

toodud kindlustusvõtja avaldus ja volitus, mille kohaselt kindlustusvõtja volitab kostjat I

kostja II vahendusel sõlmima kindlustusvõtja nimel kaskokindlustuse ja liikluskindlustuse

lepingu kindlustusvõtja poolt märgitud kindlustusandjaga ning et volitus kehtib, kuni

kindlustusvõtja selle tühistab. Pakkumus tuli kindlustusandja poolt allkirjastada. Viimase

kindlustuspakkumuse kaaskirjas on märgitud, et juhul, kui hageja soovib kindlustusseltsi

või tingimusi vahetada, peab ta andma sellest teada 10 päeva enne kindlustusperioodi algust.

17.03.2016 e-kirjas tänas hageja 10.03.2016 kindlustuspakkumuse eest ja teatas, et sõlmib

kaskokindlustuse kindlustusandjaga ise (I kd lk 21 pöördel). Sama on korratud 22.03.2016

e-kirjas (I kd lk 22 pöördel). Hagejaga perioodiks 09.04.2016-08.04.2017 kaskokindlustuse

lepingu sõlminud Seesam Insurance AS saatis kostjale I 08.04.2016 kindlustussertifikaadi

(I kd lk 18). Seega nõudis kostja I hagejalt kindlustusmakse 77,22 euro tasumist perioodi

eest 16.04.2016-15.05.2016 olukorras, kus ta oli teadlik, et hageja oli sõlminud ise

järgmiseks 1-aasta pikkuseks perioodiks kaskokindlustuse lepingu Seesam Insurance

AS-ga. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda

kostjalt I tasutud kindlustusmakse tagastamist.

66. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohtadega, et kindlustusleppes antud volituse

alusel oli kostjal I õigus sõlmida kostja II vahendusel hageja nimel kaskokindlustuse leping

10.03.2016 pakkumuse alusel ja kindlustusleppe tingimused ei ole tüüptingimused, kuna

hagejal oli liisingulepingu üldtingimuste (I kd lk 100-102) järgi võimalus valida, kas ta

kindlustab liisitud sõiduki ise või laseb seda teha kostjal I.

67. Maakohus jättis tähelepanuta, et üldtingimused on samuti tüüptingimused ja seal märgitud

alternatiivsed kindlustusvõimalused ei tähenda iseenesest seda, et tegemist ei olnud

tüüptingimustel sõlmitud kindlustusleppega. Kuna kostja I ei ole tõendanud, et

kindlustusleppe tingimused olid eraldi läbi räägitud ja hageja oli võimeline tingimuste sisu

mõjutama, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist VÕS § 35 lg 1 tähenduses

tüüptingimustega lepinguga. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud enne

läbi räägitud. Kostja I ei ole seda eeldust ümber lükanud. Seega oleks maakohus pidanud

otsuse tegemisel kohaldama tüüptingimuste regulatsiooni. Maakohus seda ei teinud.

68. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse

tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kindlustusleppe punktides „kindlustuslepingu

sõlmimine, kindlustuslepingu tingimused“ on märgitud, et liisingueseme kindlustuslepingu

sõlmib

liisinguvõtja

esindajana

liisinguandja

kindlustusmaakleri

vahendusel

ja

kindlustusleping sõlmitakse liisinguvõtja poolt kindlustuspakkumus/avaldusel nr 58035

märgitud kindlustusseltsiga ja märgitud kindlustamise tingimustel.

69. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus otsuse p-s 55 õigesti, et kindlustusleppe järgi

toimub konkreetse kindlustuslepingu sõlmimine konkreetse kindlustusandjaga ainult hageja

nõusolekul ja tema poolt valitud kindlustusandjaga. Samuti leidis maakohus õigesti, et

pakkumustest/avaldustest nähtub, et selline hageja poolne volitus anti ainult konkreetse

pakkumuse raames. Eelnevaga vastuolus on kohtu järgnev seisukoht, nagu oleks hageja

andnud kindlustusleppes kostjale I üldise volituse, mille alusel oleks saanud sõlmida uusi

kindlustuslepinguid hageja nimel ilma tema nõusolekuta ja kindlustuspakkumus/avalduses

märgitud volituse kohta allkirja andmata. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta üldise

volituse olemasolu tuvastas.

70. Kuna

kindlustusleppe

järgi

tuli

kindlustusleping

sõlmida

üksnes

kindlustuspakkumus/avalduses nr 58035 märgitud tingimustel (20.03.2014 esimene

kindlustuspakkumus/avaldus), st kindlustuslepingu sai sõlmida hageja nõusolekul ja tema

antud volituse alusel, ei pidanud hagejaga sarnane mõistlik inimene kindlustusleppe

tingimustest aru saama selliselt, et on veel eraldiseisev üldvolitus, mis võimaldab

kindlustuslepingu sõlmida tema tahte vastaselt. Kui hageja oleks andnud kindlustusleppes

üldvolituse kogu liisinguperioodiks, nagu kostjad väidavad, ei oleks kindlustusleppes olnud

vaja viidata kindlustuspakkumus/avalduse tingimustele ega küsida hagejalt lepingu

sõlmimiseks volitust.

71. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui käsitleda hageja antud üldvolitusena

kindlustusleppes märgitut, mille kohaselt sõlmib liisingueseme kindlustuslepingu

liisinguvõtja

esindajana

liisinguandja

kindlustusmaakleri

vahendusel,

on

selle

tüüptingimuse sisu niivõrd arusaamatu, et hageja ei võinud selle tingimuse (üldvolituse)

olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata ega seda tingimust olulise

pingutuseta mõista. Seetõttu ei saaks seda lepingutingimust lugeda VÕS § 37 lg 3 järgi

lepingu osaks.

72. Hageja nõusoleku ja volituse puudumise tõttu ei olnud kostjal I õigus sõlmida 10.03.2016

pakkumuse alusel hageja nimel kaskokindlustuse lepingut ERGO Insurance SE-ga ning see

kindlustusleping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §129 lg 1 järgi tühine tehing.

Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega tuleb kostjal

I tagastada hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetult saadud kindlustusmakse 77,22 eurot,

samuti tasuda sellelt summalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1,57

eurot ja viivist edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hagi

tuleb selles osas rahuldada ja nimetatud summad eeltoodud põhjendustel kostjalt I välja

mõista. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja väidetele selle kohta, et ta on

väidetava volituse tagasi võtnud ja uue kaskokindlustuse lepingu sõlmimine oli vastuolus

hea usu põhimõttega.

73. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hageja solidaarset nõuet kostjate I ja II vastu

maakleritasu 259,95 euro tagastamiseks. Maakohus tuvastas otsuse p-s 48, et hageja tasus

perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenuse eest 259,95 eurot. Seda asjaolu ei

ole kostjad apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Eelnimetatud nõude lahendamiseks tuleb

kindlaks teha, kas ja kelle vahel sõlmiti maaklerileping, kas see on kehtiv ja kas hagejal oli

kohustus tasuda kostjatele maakleritasu.

74. VÕS § 658 lg 1 järgi kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele

isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga

lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma selle eest tasu

(maakleritasu). Maakohus leidis otsuse p-s 66, et hageja väljendas kindlustusleppe

sõlmimisega tahet sõlmida maaklerileping ja märkis otsuse p-s 68, et hageja on

maaklerilepingu sõlminud. Maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, millal ja millise

dokumendiga kohtu arvates maaklerileping sõlmiti.

75. Hagejaga maaklerilepingu sõlmimist ei saa järeldada kindlustusleppe lausest, mille järgi

sõlmib

liisingueseme

kindlustuslepingu

liisinguvõtja

esindajana

liisinguandja

kindlustusmaakleri vahendusel. Kindlustusleppe kindlustusmaaklerit puudutavas osas on

märgitud, et liisinguandja (kostja I) sõlmib liisinguvõtja (hageja) nimel kindlustuslepingu

kindlustusmaakleri (kostja II) vahendusel ja kindlustusmaakler (kostja II) on liisinguandja

(kostja I) kindlustusnõustaja, kellelt on liisinguvõtjal (hagejal) õigus saada konsultatsiooni

kindlustuslepingute muutmise ja lõpetamise ning kindlustusjuhtumitega seotud küsimustes.

Ka eelnimetatud sõnastusest ei saa järeldada, et hageja on sõlminud kostja I vahendusel

kostjaga II maaklerilepingu, mille alusel ta peab maksma maakleritasu. Asja materjalist ei

nähtu ka seda et hageja oleks sõlminud kostjatega I või II eraldi maaklerilepingu.

76. Kindlustusleppe sõnastusest ei pidanud hagejale tekkima arusaama, et ta on selle

allkirjastamisega sõlminud ka maaklerilepingu kolmanda isikuga. Hageja sõlmis

liisingulepingu ja selle lisa vaid kostjaga I. Kui kostja I võttis endale kohustuse tegeleda ise

liisinguvõtja kindlustusküsimustega, siis tarbijast hagejat ei puuduta see, kas kostja I tegeleb

kindlustuslepingute sõlmimisega ise või kasutab selleks kolmandate isikute teenust. Isegi

juhul, kui kindlustusleppe sõlmimise üheks eesmärgiks oli maaklerilepingu sõlmine, on see

vormistatud tüüptingimusena sedavõrd varjatult ja ebaselgelt, et hageja ei võinud selle

tingimuse (maaklerilepingu sõlmimine) olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes oodata ega seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Seetõttu ei saaks seda

lepingutingimust lugeda VÕS § 37 lg 3 järgi lepingu osaks.

77. Vastuolus otsuse p-s 48 märgitule, et vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on tasunud

perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maaklerteenuse eest 259,95 eurot, leidis maakohus

otsuse p-s 71, et hageja ei ole tõendanud kostjale II kindlustuskomisjoni tasumist. Nagu

juba eelnevalt märgitud, ei ole kostjad otsuse p-s 48 tuvastatud asjaolusid

apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Selguse huvides peab ringkonnakohus siiski

vajalikuks märkida järgmist.

78. Kindlustuspakkumustes/avaldustes

on

märgitud,

et

kindlustusmaaklerile

tasuvad

kindlustuskomisjoni kindlustusandjad. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostjad on saanud

temalt vahendustasu tema poolt tasutud kindlustusmaksete arvelt. Asjaolu, et tasud on

kindlustuspakkumus/avaldustes näidatud protsendina kindlustussummast, näitab seda, et

tasu arvestatakse kogutud kindlustusmakse alusel ja seda arvestatakse kindlustusvõtja poolt

tasumisele kuuluva summa osana. Hageja leiab, et tema poolt tasutud kindlustussummadest

sai 15% endale kostja II (või kostja I) ja 85% ERGO Insurance SE kui kindlustusandja.

79. Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik selgitus sellele, miks märgitakse

kindlustusvõtjale esitatavas kindlustuspakkumus/avalduses maaklerile kindlustusandjate

poolt tasutavate kindlustuskomisjonide suurus erinevate kindlustusandjate lõikes, kui neid

tasusid ei arvestata kindlustusvõtja kindlustusmakse sisse. Kui tegemist oleks üksnes

maakleri ja kindlustusandja sisesuhtes kehtiva tasuga, mida tasutakse kindlustusandja

omavahendite, mitte kindlustusvõtjatelt laekuva raha arvel, ei oleks põhjust neid andmeid

pakkumuses kajastada. Kostjate esindaja ei osanud ringkonnakohtu istungil selgitada,

milliste rahaliste vahendite arvel maaklerile tasutakse.

80. Hagejal ei ole võimalik tõendada, millised kokkulepped ja praktika olid kostja I, kostja II

ja kindlustusseltside vahel, kuivõrd tegemist on kostjate ja kindlustusandjate vahelise

suhtega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuigi hagimenetluses on hagi aluseks

olevate asjaolude tõendamise kohustus hagejal, ei ole hageja tõendamiskoormus piiramatu.

Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub

eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui

tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt

võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast (vt nt

Riigikohtu lahendit nr 2-14-62732, p 14). Seega oleks maakohus pidanud käesoleval juhul

kuni kostjate poolt vastupidise tõendamiseni eeldama, et maakleritasu sisaldus hageja poolt

tasutud kindlustusmakses. Kostjad ei ole vaielnud vastu hageja arvestusele tema poolt

tasutud maakleritasude kohta (15% kaskokindlustuse maksetest).

81. Ringkonnakohus leiab, et kindlustuspakkumustes/avaldustes märgitud kindlustusmaakleri

tasud olid oma sisult kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingud VÕS § 80 tähenduses. VÕS

§ 1028 järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt. VÕS § 1030 lg 1 sätestab,

et kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib

üleandja sama seaduse § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka

teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. VÕS § 1030 lg 1

on VÕS § 1028 suhtes erinormiks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I maakkleritasu

259,95 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel ja kostjalt II VÕS § 1030 lg 1 alusel ning

nad vastutavad hageja ees VÕS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel solidaarselt. Samuti tuleb kostjatel

tasuda sellelt summalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5,36 eurot ja

viivist edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hagi tuleb selles

osas eeltoodud põhjendustel rahuldada ja nimetatud summad kostjatelt I ja II solidaarselt

välja mõista. Seetõttu ei anna ringkonnakohus menetlusökonoomia põhjendusel hinnangut

hageja väidetele selle kohta, et antud juhul oli tegemist esindussuhte rikkumisega, hageja

oli eksimuses kindlustusleppe ja maaklerilepingu sõlmimisel ning maakleriteenust

tegelikult ei osutatud.

82. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas,

millega maakohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu 50 euro ja sellega seonduva viivise

väljamõistmiseks.

83. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas selle nõude lõppjärelduses õigesti, kuid

osaliselt tuleb muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.

84. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja I hinnakiri sisaldab

kindlustusleppe lõpetamisel 50 euro tasumise kohustust. Hageja tugines kogu menetluse

kestel sellele, et ta ei saa aru, millisest hinnakirjast on jutt ja mis on selle sisu. Ka kostja I

märgib apellatsioonkaebuses õigesti, et maakohus rajas otsuse hinnakirjale, mida kohtule

tõendina ei esitanud. Samas leidis maakohus, et kostja on hinnakirjale piisavalt määral

viidanud, tegemist on siduva tüüptingimusega ja hinnakiri on leitav kostja I kodulehelt.

Kohus jättis selle järelduse tegemisel tähelepanuta hageja väited selle kohta, et kostjad on

viidanud erinevatele linkidele ega ole tõendanud nende linkide sisu erinevatel ajahetkedel.

85. Maakohtule esitatud AS 17.03.2016 e-kirjas hagejale on märgitud, et kindlustusleppe

katkestamine on vastavalt hinnakirjale tasuline teenus (I kd lk 22). I. Sagari 21.03.2016 e-

kirjas on märgitud, et hinnakirja järgi on kindlustustingimuste muutmine tasuline teenus ja

sinna kuulub ka kindlustusleppe lõpetamine (I kd lk 23). I. Sagari 21.03.2016 e-kirjas on

märgitud, et kindlustusleppe lõpetamine on tasuline teenus (I kd lk 23 pöördel). I. Sagar

selgitas 04.04.2016 e-kirjas, et 50 euro näol on tegemist tasuga liisingulepingu

ümbertegemise eest, kuna kindlustusleppe ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb

liisinguandjale täiendav administratiivne koormus, mis on hinnastatud hinnakirjas (I kd lk

25). Kostja I poolt hagejale esitatud arvele on märgitud, et 50 eurot on kindlustusleppe nr

307499 lõpetamise eest (I kd lk 27). Seega ei nähtu tõenditest selgelt, mille eest pidi hagejal

50 eurot tasuma.

86. Kostjad tuginesid hagi vastuses sellele, et 50 euro tasumist nõuti seoses kindlustusleppe

lõpetamisega, millest tulenevalt muutuvad liisingulepingu kindlustustingimused (I kd

lk 48). Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas kostja I nõudis 50 euro tasumist

kindlustusleppe lõpetamise või kindlustusleppe lõpetamisest tuleneva liisingulepingu

kindlustustingimuste muutmise eest, ei olnud kostjal I õigust seda hagejalt nõuda.

87. Kostjad tuginesid hagi vastuses üldtingimuste p-le 4.7, mis sätestab muu hulgas

liisinguvõtja kohustuse tasuda liisinguandjale liisingulepingu muutmise eest täiendavat tasu

vastavalt hetkel kehtivale hinnakirjale ja p-le 1, mille kohaselt on liisinguandjal õigus teha

hinnakirjas igal ajal muudatusi. Nimetatud punktid võimaldavad liisinguandjal nõuda

liisinguvõtjalt liisinguandja poolt määratud suuruses tasu sõltumata kulude tegelikust

olemasolust ja suurusest ning nende kulude tõendatusest. Ringkonnakohtu istungil ei

osanud kostja I esindaja selgitada, milles seisneb liisinguandja väidetav täiendav

administratiivne koormus, mis tekitab talle lisakulusid ja kui suur selline lisakulu

konkreetselt on.

88. Ringkonnakohtu hinnangul on selline tüüptingimus, millega lepitakse kokku, et tingimuse

kasutajal on õigus määrata teenuse hind kindlaks teenuse osutamise ajal või sel ajal hinda

suurendada ilma, et teisel lepingupoolel oleks sel juhul õigus lepingut (antud juhul

liisingulepingut) lõpetada, tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Tarbijat ebamõistlikult

kahjustav on ka tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda

teise lepingupoole poolt määratud suuruses tasu sõltumata sellest, kas mingeid kulusid

tegelikult on ja kui suured need on. Ringkonnakohus leiab, et üldtingimuste p 1 on tühine

osas, milles see võimaldab liisinguvõtjal teha hinnakirjas igal ajal muutusi ja p 4.7 on tühine

osas, mis sätestab muu hulgas liisinguvõtja kohustuse tasuda liisinguandjale liisingulepingu

muutmise eest täiendavat tasu vastavalt hetkel kehtivale hinnakirjale. Nimetatud

üldtingimused on tühised tüüptingimused VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 15 järgi ning tuleb jätta

asja lahendamisel kohaldamata.

89. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki

lepingu kohta sätestatut. Vaidlusaluse tasu näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise

nõudega. Kostja I ei ole välja toonud kulusid, milliseid ta kandis seoses väidetava

liisingulepingu muutmisega. Seega ei ole ta tõendanud oma õigust saada hagejalt 50 euro

suurust kahjuhüvitist. Muus osas ei korda ringkonnakohus selle nõude lahendamisel

maakohtu otsuses toodud põhjendusi, kuna nõustub nendega.

90. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja 2354,72 euro suurust kahju hüvitamise nõuet,

mis on hageja poolt vaidlustatud osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja kostja I

poolt osas, millega hagi osaliselt rahuldati. Ringkonnakohus jätab selles osas maakohtu

otsuse lõppjärelduses muutmata, kui muudab ja täiendab otsuse põhjendusi.

91. Maakohus leidis õigesti, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist

VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Tuvastanud, et õigusabi kasutamine oli hagejale

vajalik, pidi kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel hindama, kas hageja kantud kulud on

mõistliku suurusega, kuid kohus kohaldas vastavate kulude suuruse hindamisel ebaõigesti

TsMS § 175 lg-t 1. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist TsMS ei reguleeri.

92. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse p-s 79 on vastuolu. Maakohus leidis nii seda,

et nõude lahendamisel peab arvesse võtma, milline on tegelikult põhjendatud nõue ja samas

ka seda, et lepingulise esindaja kulude põhjendatud ulatust ei saa piiritleda põhjendatud

nõude ulatusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa rahuldatud nõude suurusega VÕS § 128

lg 3 kohaldamisel arvestada. Õige ei ole ka kostja I apellatsioonkaebuses märgitu, mille

kohaselt olukorras, kus maakohus lähtus hageja kohtueelse menetluse kulude

väljamõistmisel hageja põhjendatud nõudest ja kostja I on selle vaidlustanud, on hageja

kulud kohtueelsele õigusabile põhjendamatud. Kostja I poolt apellatsioonkaebuse

esitamine, st kohtuotsuse vaidlustamine, ei too endaga iseenesest kaasa hagi rahuldamata

jätmist kahju hüvitamise nõude osas, nagu ta ekslikult leiab. Kostja I muid põhjendusi selle

nõude tühistamise alustena apellatsioonkaebuses ei esitanud, mistõttu puudub

ringkonnakohtul alus kohtuotsuse tühistamiseks osas, milles kohus hagi rahuldas.

93. Hageja poolt kohtule esitatud arve kohaselt osutati talle kohtueelset õigusabi 11 tunni ja 15

minuti ulatuses tunnihinnaga 165 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd lk 34 pöördel).

Arvele ei ole märgitud, milliste toimingute tegemise eest tasu nõutakse. Selle kohta hageja

maakohtus tõendeid ei esitanud, kuigi kohus selgitas 30.05.2017 kirjas hagejale eelmärgitu

tõendamise kohustust (I kd lk 88). Vastuseks kohtule märkis hageja 26.06.2017

menetlusdokumendis üldsõnaliselt, et õigusabi sisaldas asja materjalide ja juhtumi

asjaoludega tutvumist, asjaolude täpsustamist kliendiga; suhete esmast õiguslikku analüüsi

ja nõuete kaardistamist, kliendi nõustamist edasise tegevuse osas ning nõudekirja

koostamist ja esitamist kostjatele (I kd lk 91). Ringkonnakohus märgib, et arvest ei teki

tsiviilõiguslikke kohustusi. Kuna hageja ei põhistanud kohtueelse õigusabi andmisel tehtud

toiminguid ja nende ajakulu, arvestas maakohus otsuse tegemisel üksnes 06.04.2017

nõudekirja koostamise mõistlikku kulu, sest nimetatud dokumendi koostamine ja kostjatele

esitamine oli asja materjalist nähtav (I kd lk 30-37). Maakohus pidas mõistlikuks kuluks

VÕS § 128 lg 3 järgi 900 eurot (käibemaksuga) ja ringkonnakohus nõustub selle

seisukohaga. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust rahuldada hagi suuremas

ulatuses, kui seda tegi maakohus. Seetõttu ei anna ringkonnakohus selle nõude osas

hinnangut hageja apellatsioonkaebuse väidetele õigusabi tunnihindade suuruse kohta.

94. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka osas, millega kohus

määras kindlaks hageja menetluskulud suuruses 1175 eurot (275 eurot riigilõiv ja 900 eurot

õigusabikulud).

95. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus

on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule

diskretsioonipiiride ületamist antud juhul ette heita. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus

hindas hageja õigusabikulusid sisuliselt ja põhjendas, millises ulatuses ta loeb

menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohus

arvestas õigesti muu hulgas asjaoluga, et hagejale osutati õigusabi samades küsimustes ka

kohtueelselt, mille käigus oli juba õiguslik positsioon kujundatud. Samuti arvestas

maakohus põhjendatult menetlusdokumentide sisu kattuvust. Hageja väide hagiavalduse ja

kostjate vastusele esitatud arvamuse lehekülgede arvu kohta ei anna alust maakohtu

hinnangu muutmiseks. Asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga menetluskulude

vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu

kaalutlusotsuse tühistamiseks.

96. Täiendavalt juhib ringkonnakohus hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohale, et avalduses

taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus

proportsioonis ning väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete

puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel

kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses

menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise

keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-4-15, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud käesolev asi eriliselt keerukas, sest kolme nõude osas

oli keskseks küsimuseks tüüptingimuste tühisus (kehtivus) ja keerukas ei ole ka VÕS § 128

lg 3 alusel esitatud kahjunõude lahendamine. Samuti ei olnud kohtuasi mahukas. Asjaolu,

et hageja käsitles menetlusdokumentides ka selliseid õiguslikke küsimusi ja esitas

seisukohti, mis ei olnud asja lahendamisel olulised, ei anna alust pidada asja eriliselt

keerukaks.

97. Iseenesest on õige hageja apellatsioonkaebuse väide, et haginõude osaline rahuldamine ei

ole asjaolu, mida tuleks esindaja tunnihinna hindamisel arvestada. Samas ei anna see

eksimus alust muuta maakohtu lõppjäreldust esindaja tunnihinna suuruse kohta, sest

kohtuotsus sisaldas ka asjakohaseid põhjendusi (asi ei olnud keeruline ja mahukas, viide

Riigikohtu praktikale).

98. Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega,

kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus

on korduvalt märkinud, et peab mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta

(vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-39-16, p 13). Maakohtu määratud tunnihind on selle

seisukohaga vastavuses.

99. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse,

muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse proportsiooni. Ringkonnakohus jätab

TsÜS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud 60% ulatuses tema enda kanda ning 40%

ulatuses kostja I kanda, millest omakorda 23% tuleb kostjatel I ja II kanda solidaarselt.

Kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb tema poolt apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda.

100.

Maakohtus olid hageja menetluskuludeks riigilõiv 275 eurot ja põhjendatud

õigusabikulud koos käibemaksuga 900 eurot. Kostjatel maakohtus menetluskulud

puudusid.

101.

Hageja taotluse kohaselt oli tema menetluskuluks ringkonnakohus riigilõiv 250 eurot ja

õigusabikulu 3448,50 eurot. Taotluse kohaselt osutasid esindajad apellatsioonimenetluses

hagejale õigusabi 17 tundi 25 minutit tunnihinnaga 165 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks 5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele

lisandub

käibemaks.

Ringkonnakohus

arvestab

selle

määramisel

asjaolu,

et

apellatsioonkaebuses ja vastuses kostja I apellatsioonkaebusele kordab hageja põhilises

osas seisukohti, mis ta esitas ka maakohtu menetluses, samuti on kordusi

apellatsioonkaebuse

erinevates

alajaotustes.

Ringkonnakohus

määrab

hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses 970 eurot (riigilõiv 250 eurot,

õigusabikulud 720 eurot, s.o 5x120+käibemaks). Kostja I peab vastavalt hagi rahuldamise

proportsioonile hagejale hüvitama 40% maakohtu menetluskuludest, s.o 470 eurot ja

ringkonnakohtu menetluskuludest 388 eurot, kokku 858 eurot, millest solidaarselt kostjaga

II tuleb solidaarnõude rahuldamise tõttu hüvitada 201,63 eurot.

102.

Seega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 656,37

eurot ning kostjatelt I ja II solidaarselt 201,63 eurot. Hageja taotlusel tuleb määrata, et välja

mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Indrek Parrest

Ande Tänav

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 19.12.2018 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-284

osas, milles mõisteti XX kasuks Luminor Bank AS-lt välja kindlustusmakse 77 eurot

22 senti ja viivis sellelt ning solidaarselt Luminor Bank AS-lt ja Luminor

Kindlustusmaakler OÜ-lt maakleritasu 259 eurot 95 senti ja viivis sellelt, samuti

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas Tallinna

Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsus on jõustunud järgmises ulatuses:

„1. Välja mõista Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 14 eurot 80 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 720 euro täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.

2. Välja mõista Luminor Bank AS-lt 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel),

sissenõutavaks muutunud viivis 1 euro 2 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 50 euro

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras XX kasuks.

3. Jätta rahuldamata XX haginõue Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitise 1507 euro

50 sendi ja sellelt viivise saamiseks.“

4. Jätta asja juurde võtmata Luminor Bank AS-i ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ

kassatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid ja eemaldada need

kohtute infosüsteemist.

5. Jätta rahuldamata Luminor Bank AS-i ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ menetluse

kinniseks kuulutamise taotlus.

6. Tagastada tasutud kassatsioonikautsjon Advokaadibüroo COBALT OÜ-le.