2-16-5006/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5006

Tsiviilasi

Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel)

hagi XX ja YY vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. novembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Kostja I osas 130 461,96 eurot

Kostja II osas 40 068,47 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Industrial

Technology

Investments

OÜ

(likvideerimisel, registrikood 10884891), seaduslik esindaja

likvideerija Kristjan Leppik

Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

kostjate lepingulised esindajad Mihkel Eikner ja advokaat

Anto Kasak

Istungi toimumise aeg

10. aprill 2018, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) loobumine 56 400

euro suurusest nõudest XX vastu ja 42 875 euro suurusest nõudest YY vastu.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2017 otsus osas, millega kohus jättis

rahuldamata hagi XX-lt 56 400 euro ja sellelt summalt viivise saamiseks ning YY-lt 42

875 euro ja sellelt summalt viivise saamiseks. Lõpetada nende nõuete osas tsiviilasja

nr 2-16-5006 menetlus otsust tegemata.

3. Loobutud nõuete osas jäävad XX ja YY menetluskulud hageja Industrial Technology

Investments OÜ (likvideerimisel) kanda.

4. Jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata

Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) hagi YY vastu 36 925 euro ja

viivise saamiseks ning selle nõudega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda, kuid

täiendada otsuse põhjendusi.

5. Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2017 otsus osas, millega kohus jättis

rahuldamata Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) hagi XX vastu

119 732,91 euro ja viivise saamiseks ning selle nõudega seotud menetluskulude jaotuse

osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. YY apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja Industrial Technology Investments OÜ

(likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Industrial Technology Investments OÜ esitas 30.03.2016 Harju Maakohtule hagi XX ja YY

vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja

palus kostjalt I hageja kasuks välja mõista 176 132,91 eurot ja viivise 176 132,91 eurolt

seadusejärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla

summana ning edasi protsendina põhinõudest seadusejärgses määras ning kostjalt II hageja

kasuks 79 800 eurot ning viivise 79 800 eurolt seadusejärgses määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest

seadusejärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja I hageja juhatuse liige perioodidel 26.04.2007 kuni

18.08.2009 ja 13.01.2010 kuni 29.09.2011. Kostja II oli hageja juhatuse liige perioodil

29.09.2011 kuni 13.02.2013 ja likvideerija perioodil 25.11.2014 kuni 21.09.2015.

3. Maakohus kutsus 31.08.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-57510 kostja II tagasi

hageja likvideerija kohalt ja määras uueks likvideerijaks Kristjan Leppiku, sest kostja II

edaspidine tegutsemine objektiivse ja omakasupüüdmatu likvideerijana ei olnud võimalik.

Ringkonnakohus jättis 07.01.2016 kohtumäärusega maakohtu määruse muutmata.

4. Kostja II ei täitnud tsiviilasjas nr 2-14-57510 tehtud kohtumäärusi ja ei andnud uuele

likvideerijale üle hageja raamatupidamisdokumente. Vaatamata sellele on uus likvideerija

tuvastanud, et kostjad on hageja juhatuse liikmetena teinud hageja nimel SEB ja Nordea

pangakontolt endale ja kostjaga II seotud kolmandatele isikutele rahalisi makseid ja võtnud

välja sularaha, millel puudus õiguslik alus. Sellega tekitasid kostjad hagejale kahju ja

rikkusid juhatuse liikme kohustusi.

5. Kostja I võttis 16.06.2011 SEB pangakontoris hageja pangakontolt välja 365 eurot ja tegi

04.07.2011 enda isiklikule pangakontole ülekande summas 15 977,91 eurot.

6. Kostja I võttis perioodil 31.03.2011 kuni 24.09.2011 hageja SEB pangakontolt pangakaarti

kasutades välja sularaha kogusummas 24 360 eurot järgmiselt: 1180 eurot 31.03.2011; 2000

eurot 08.04.2011; 1300 eurot 09.04.2011; 1000 eurot 16.04.2011; 1000 eurot 20.05.2011;

1400 eurot 23.05.2011; 3000 eurot 16.06.2011; 1000 eurot 30.06.2011; 1240 eurot

08.07.2011; 1600 eurot 28.07.2011; 1600 eurot 10.08.2011; 1300 eurot 02.09.2011; 300

eurot 07.09.2011; 1940 eurot 15.09.2011; 500 eurot 22.09.2011; 3000 eurot 23.09.2011;

1000 eurot 24.09.2011.

7. Hageja esitas 15.01.2016 kostjale I tähitud posti teel järelepärimise ja nõudekirja, paludes

tal selgitada, mis oli loetletud maksete õiguslikuks aluseks ja mis on saanud sularahast.

Kostja I hageja järelepärimisele ei vastanud. Kostja I ei tagastanud sularaha ega kasutanud

seda hageja hüvedes.

8. Kostja I tegi perioodil 19.05.2011 kuni 01.06.2011 hageja Nordea pangakontolt

kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus kogusummas 60 000 eurot

järgmiselt: 10 000 eurot 19.05.2011 Rävala Kinnisvara OÜ-le selgitusega „Laen vastavalt

kokkuleppele“ ja 50 000 eurot 01.06.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le selgitusega

„vastavalt kokkuleppele“.

9. Kostja I tegi perioodil 10.05.2011 kuni 29.09.2011 hageja SEB pangakontolt kolmandatele

isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus, kogusummas 75 430 eurot järgmiselt: 5000

eurot 10.05.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“; 10 000 eurot

15.06.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“; 2530 eurot 21.06.2011

Barrel Grupp OÜ-le selgitusega „arve nr. 57“; 8000 eurot 29.06.2011 Silveralteks Grupp

OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“; 500 eurot 30.06.2011 Silveralteks

Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“; 5000 eurot 29.07.2011

Sertinees OÜ-le selgitusega „arveldus“; 3000 eurot 04.08.2011 Kamex Puit OÜ-le

selgitusega „tasumine vastavalt kokkuleppele“; 30 000 eurot 22.08.2011 KL Partners Assets

OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“; 10 000 eurot 29.09.2011 KL Partners Assets OÜ-le

selgitusega „laenu tagastus“; 1400 eurot 29.09.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega

„laenu tagastus“.

10. Hageja esitas 03.03.2016 kostjale I järelepärimise ja nõudekirja, paludes kostjal anda

loetletud maksete kohta selgitusi või hüvitada hagejale maksetega tehtud kahju. Kostja I

hagejale ei vastanud. Maksetel puudus õiguslik alus.

11. Kostja II võttis hageja SEB pangakontolt välja sularaha 1500 eurot 22.11.2011 ja 8000 eurot

10.11.2011, kokku 9500 eurot ja perioodil 30.09.2011 kuni 29.11.2011 hageja SEB

pangakontolt pangakaardiga välja sularaha kogusummas 16 425 eurot järgmiselt: 2000

eurot 30.09.2011; 1200 eurot 03.10.2011; 1000 eurot 25.10.2011; 3000 eurot 28.10.2011;

3000 eurot 10.11.2011; 3000 eurot 17.11.2011; 35 eurot 20.11.2011; 2960 eurot

22.11.2011; 230 eurot 30.11.2011. Kostja II ei ole hagejale sularaha tagastanud ega

kasutanud seda hageja huvides.

12. Perioodil 30.09.2011 kuni 30.11.2011 tegi kostja II KL Partners Assets OÜ-le makseid

selgitusega „laenu tagastus“ kogusummas 42 875 eurot järgmiselt: 5000 eurot 30.09.2011;

15 100 eurot 11.10.2011; 4000 eurot 26.10.2011; 10 000 eurot 04.11.2011; 8000 eurot

16.11.2011; 775 eurot 29.11.2011. Kostja II tegi 28.10.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le

makse 11 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“.

13. KL Partners Assets OÜ, Silveralteks Grupp, Sertinees OÜ, Bekkeri Ärikinnisvara OÜ ja

Rävala Kinnisvara OÜ on kostjaga II seotud äriühingud. Seega tegid kostjad makseid, millel

puudus õiguslik alus, kostjaga II seotud isikutele.

14. Hageja esitas 07.03.2016 kostjale II järelepärimise ja nõudekirja eelloetletud sularaha

väljavõtete ja maksete osas, paludes kostjal II selgitada väljavõtete ning maksete õiguslikku

alust ja õigusliku aluse puudumisel hüvitada hagejale maksetega tekitatud kahju. Kostja II

hageja järelepärimisele ja nõudekirjale ei vastanud. Kuna kostja II hageja järelepärimisele

ei vastanud ega ei andnud likvideerijale üle hageja raamatupidamisdokumente, siis tuleb

eeldada, et maksetel puudus õiguslik alus.

15. Kostjad on hageja juhatuse liikmena endale ja kolmandatele isikutele hageja pangakontolt

alusetuid makseid tehes rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Äriühingu

pangakontolt sularaha võtmine ja selle tagastamata jätmine või äriühingu hüvanguks

kasutamata jätmine kahjustab otseselt äriühingut läbi äriühingu vara vähenemise. Samuti

kahjustab äriühingut läbi äriühingu vara vähenemise kolmandatele isikutele alusetute

maksete tegemine ja alusetult tasutu tagasi nõudmata jätmine. Sellised tegevused lähevad

otseselt vastuollu juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Hoolas juhatuse liige peaks tegema

kõik endast oleneva, et äriühing ei kaotaks alusetult raha.

16. Kostjad tekitasid hagejale kahju alusetute maksetega võrdses summas. Kohustuste

rikkumise ja kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos, sest kui kostjad ei oleks võtnud hageja

pangakontolt välja sularaha ega oleks jätnud seda tagastamata või hageja hüvanguks

kasutamata ja ei oleks teinud kolmandatele isikutele alusetuid makseid ega oleks jätnud

alusetult tasutu tagasi nõudmata, ei oleks hagejale tekkinud kahju läbi vara vähenemise.

17. Kostja I tekitas hagejale kahju 176 132,91 eurot. Hageja teatas kostjale I enda nõudest

seoses sularaha väljamaksetega 15.01.2016, mistõttu on hagejal õigus nõuda 40 702,91

eurolt viivist alates 15.01.2016 seadusejärgses määras. Hagiavalduse kohtule esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviseks 654,81 eurot. Hageja teatas kostjale I enda

nõudest seoses maksetega kolmandatele isikutele 03.03.2016, mistõttu on hagejal õigus

nõuda põhivõlalt 135 430 eurolt viivist alates 03.03.2016 seadusejärgses määras.

Hagiavalduse kohtule esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviseks 746,50

eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga 1392,31

eurot.

18. Kostja II tekitas hagejale kahju 79 800 eurot. Hageja teatas kostjale II enda nõudest seoses

sularaha väljamaksetega 07.03.2016, mistõttu on hagejal õigus nõuda põhinõudelt 79 800

eurolt viivist alates 07.03.2016 seadusejärgses määras. Hagiavalduse esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 365,82 eurot.

Kostjate vastuväited

19. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei ole juhatuse

liikme hoolsuskohustust rikkunud. Kostja on kasutanud hageja arveldusarvetelt väljavõetud

sularaha hageja majandustegevuse raames. Muu hulgas on kostja sularahas täitnud hageja

laenulepingutest tulenevaid kohustusi KL Partners Assets OÜ-le (KL Partners). Kostja ei

teinud hageja juhatuse liikmena ühtegi õigusliku aluseta pangaülekannet. Kostja sooritatud

pangaülekanded tehti igapäevase majandustegevuse raames. Muu hulgas täitis kostja hageja

poolt võetud laenukohustusi. Kostja ei ole kätte saanud hageja viidatud järelpärimist,

mistõttu ei saanud ta olla sellest teadlik.

20. Kostja I müüs talle kuuluva hageja ainuosa aastal 2011 Eevanorex Invest OÜ-le, mille

juhatuse liige ja omanik oli AT. Müügile eelnevalt revideeris ostja hageja raamatupidamist

ja viis end kurssi hageja majandustegevust puudutavate küsimustega, sealhulgas hageja

õiguste ja kohustustega. Müügi üks tingimusi oli, et hageja juhatuse liikmeks valitakse ostja

poolt näidatud isik, kelleks sai kostja II. Kuivõrd hageja osad olid registreeritud EVK-s, siis

vormistati osa müük ilma notariaalse tehinguta. Osa võõrandamiseks sõlmiti võlaõiguslik

kirjalik leping, milles ostja juhatuse liige AT kinnitas, et on tutvunud hageja

raamatupidamisdokumentatsiooniga ega oma kostja I tegevuse suhtes hageja juhatuse

liikmena mistahes pretensioone. Kostja I andis hageja osa müümisel AT-le ja kostjale II üle

hageja raamatupidamisdokumentatsiooni.

21. Kostja I kasutas perioodil 31.03.2011 kuni 24.09.2011 hageja pangakontolt välja võetud

sularaha 24 725 eurot hageja huvides ja igapäevase majandustegevuse raames. Hageja võttis

KL Partnersilt aastal 2009 laenu suurusjärgus 7,5 miljonit Eesti krooni majandustegevuse

finantseerimiseks. Poolte vahel sõlmiti nii kirjalikud kui ka suulised laenulepingud. Kostjal

I on säilinud kirjalik laenulepingu raamleping, mille kohaselt andis KL Partners hagejale

laenu 6 miljonit krooni. Kostjale I teadaolevalt ei teinud KL Partners laenu väljamakseid

ühes osas, vaid vastavalt hageja vajadustele osade kaupa. KL Parners soovis saada laenu

tagasimakseid ka sularahas. Seega kasutas kostja I hageja arveldusarvelt väljavõetud

sularaha laenukohustuste täitmiseks KL Parnersi ees. Pooled fikseerisid sularaha

üleandmise.

22. Kostja I tegi 04.07.2011 enda isiklikule pangakontole ülekande 15 977,91 eurot selgitusega

“lühiajalise laenu tagasimakse”. Kostja I maksis hageja nimel enda isiklikule kontole tagasi

omanikuna antud laenu. Kostja andis hagejale korduvalt sularahas laenu, finantseerimaks

igapäevast majandustegevust. Nimetatud laenud fikseeris kostja I kassa sissetuleku

orderitena.

23. Kostja I andis hageja nimel aastal 2011 erinevatele äriühingutele laenu. Hageja andis

19.05.2011 laenu 10 000 eurot Rävala Kinnisvara OÜ-le ning 29.06.2011 ja 30.06.2011

Silveralteks Grupp OÜ-le 8500 eurot. Nii Rävala Kinnisvara OÜ kui ka Silveralteks Grupp

OÜ juhatuse liikmeks oli YY ehk kostja II. Hageja andis nimetatud ettevõtetele laenu

laenulepingu alusel. Pärast hageja osa müüki lõppesid kostja volitused hageja juhatuse

liikmena, mistõttu ta ei tegelenud enam laenude tagasinõudmisega.

24. Kostja I tegi 29.07.2011 makse 5000 eurot Sertinees OÜ-le (praegu Rae Invest OÜ) üüri

tasumiseks. Sertinees OÜ-le kuulus äriruum aadressil Jõe tn 3, Tallinn, kus toimus hageja

tegelik majandustegevus. Hageja üüris Sertinees OÜ-lt kontoripinda.

25. Kostja I maksis aastal 2011 KL Partnersile viiel korral tagasi laenulepingu alusel antud

laenu, kokku 56 400 eurot.

26. KL Partners ütles 16.10.2016 üles suulise laenulepingu, mille alusel andis KL Partners

hagejale laenu 1 500 000 krooni ja palus hagejal tagastamata laenusumma koos intressidega

tagastada. Hagejale esitati pankrotihoiatus. Hageja on vastuses pankrotihoiatusele

märkinud, et ta on enda kohustused KL Partnersi ees täitnud. Vastuses on loetletud ka kostja

poolt sooritatud maksed, mille kohaselt maksis hageja laenu tagasi. Pankrotihoiatuse

vastuses pidas hageja KL Partnersile tehtud makseid põhjendatuks, märkides muuhulgas, et

hageja laenulepingust tulenev raha tagasimaksmise kohustus on KL Partnersi ees täidetud.

27. Kostja I tegi 01.06.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le makse 50 000 eurot selgitusega

“vastavalt kokkuleppele”. Kostja I vähendas nimetatud maksega kokkuleppel KL

Partnersiga hageja kohustusi KL Partnersi ees. Kostja I tegi 21.06.2011 hageja nimel makse

2530 eurot Barrel Grupp OÜ-le, selgitusega “arve nr 57” ja 04.08.2011 makse 3000 eurot

Kamex Puit OÜ-le selgitusega “tasumine vastavalt kokkuleppele” hageja igapäevase

majandustegevuse raames ning hageja huvides.

28. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II ei rikkunud

äriühingu juhatuse liikme kohustusi ega tekitanud hagejale kahju. Kostjale II etteheidetud

pangaülekannete tegemisega vähendas kostja hageja kohustusi KL Partners ees. Hageja ja

KL Partners sõlmisid 25.09.2009 laenulepingu raamlepingu, mille kohaselt oli hagejal õigus

saada KL Partnersilt laenu kokku 6 000 000 Eesti krooni, intressiga 12 % aastas. Lepinguga

võttis KL Partners endale kohustuse leida hageja äritegevusele rahastus. Laenusummat ei

maksnud KL Partners välja koheselt, vaid osade kaupa ja vastavalt hageja äritegevuse

finantseerimise vajadustele. Samuti ei andnud tervet laenusummat KL Partners ise, vaid KL

Partnersi asemel ja korraldusel andsid hagejale laenulepingu alusel laenu ka KL Partnersiga

partnerluses olevad äriühingud. Näiteks 30.09.2009 kandis KL Partnersi korraldusel Reinart

Invest OÜ hagejale laenuna üle 1 200 000 krooni ja 02.10.2009 800 000 krooni. KL Partners

kandis hagejale laenu üle ka isiklikult, nt 16.10.2009 kandis KL Partners hagejale laenuna

üle 500 000 krooni, 24.11.2009 100 000 krooni ja 29.11.2009 50 000 krooni.

29. Täiendavalt sõlmiti hageja ja KL Partners vahel 02.10.2009 tähtajatu suuline laenuleping,

mille alusel kandis KL Partners 02.10.2009 hagejale laenuna 1 500 000 krooni. Hageja

reaalsete kohustuste maht KL Partnersi ees oli suurusjärgus 7 miljonit krooni. Kuivõrd

hagejal olid rahalised kohustused KL Partners ees, mis tulenesid laenust, siis ei saa laenu

tagasimaksete sooritamist pidada äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkuvaks

käitumiseks. Igapäevases majanduskäibes on igati normaalne, et osapooled täidavad

lepinguga võetud kohustusi. Kostja II vähendas maksega Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le

kohustusi KL Partnersi ees kokkuleppel KL Partnersiga.

30. Eelnevalt viidatud suulise tähtajatu laenulepingu ütles KL Partners 16.10.2016 üles ja palus

hagejal tagastada tagastamata laenusumma koos intressidega. Hageja asus seisukohale, et

ta on enda kohustused KL Partners ees täitnud, viidates muuhulgas ka kostja II tehtud

pangaülekannetele. Vastuses OÜ-le Dintorente pidas hageja KL Partnersile tehtud makseid

põhjendatuks, leides, et hageja laenulepingust tulenev raha tagasimaksmise kohustus on KL

Partnersi ees täidetud. Käesolevas menetluses leiab hageja, et maksed on tehtud õigusliku

aluseta. Kostja II hinnangul tõendab hageja käitumine, et ta oli enne hagiavalduse esitamist

teadlik, mille alusel kostja II pangaülekandeid tegi ja võlgnevust vähendas. Hageja käitub

pahatahtlikult.

31. Kostja II tegi sügisel 2011 hageja arveldusarvetelt sularaha väljavõtteid 25 925 eurot. Kostja

II kasutas sularaha hageja huvides. KL Partnersi soovil ja ühisel kokkuleppel tegi kostja II

KL Partnersile laenu tagasimakseid ka sularahas. Kokku vähendas kostja II hageja

laenukohustust 25 925 euro võrra. KL Partners toonane juhatuse liige on seda kinnitanud.

Esimese astme kohtu otsus

32. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

33. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja I oli hageja juhatuse liige perioodidel 26.04.2007 kuni

18.08.2009 ja 13.01.2010 kuni 29.09.2011 ning perioodil 30.11.2009 kuni 01.10.2011 oli

kostja I hageja omanik. Kostja II oli hageja juhatuse liige perioodil 29.09.2011 kuni

13.02.2013 ja likvideerija perioodil 25.11.2014 kuni 21.09.2015. Kostjad on teinud hageja

nimel hagiavalduses esile toodud perioodidel SEB Panga ja Nordea Panga pangakontodelt

endale ja kolmandatele isikutele rahalisi makseid ja võtnud välja sularaha.

34. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad tegid maksed õigusliku aluseta, rikkudes juhatuse

liikme kohustusi, ja tekitasid sellega hagejale kahju haginõude ulatuses.

35. Tartu Maakohtu 03.11.2014 kohtumäärusest nähtub, et 03.11.2014 algatati hageja

likvideerimismenetlus ja 31.08.2015 kohtumäärusest nähtub, et kostja II kutsuti likvideerija

kohalt tagasi ja määrati uus likvideerija.

36. Kostjatele 15.01.2016 saadetud järelepärimiste ja nõudekirjaga on tõendatud, et hageja

nõudis kostjatelt selgitusi pangakontodelt tehtud maksete ja sularaha maksete kohta.

Kostjate väitel ei ole nad järelepärimisi kätte saanud ja kohtule ei ole esitatud tõendeid

järelepärimiste kostjatele kättetoimetamise kohta.

37. Äriregistri väljavõtetest nähtub, et kostja II oli KL Partnersi juhatuse liige 26.10.2004 kuni

11.02.2010 ja osanik 14.10.2004 kuni 07.07.2008 ning alates 28.05.2014, mis osaliselt

langeb kokku hageja likvideerijaks oleku ajaga, kuid mitte ülekannete ja sularaha

väljavõtete tegemise ajaga.

38. KL Partnersi ja hageja vahel 25.09.2009 sõlmitud laenulepingu koopiast nähtub, et

laenuleping sõlmiti 6 miljoni Eesti krooni hagejale laenamiseks, intressiga 12% aastas.

39. SEB Panga pangakonto väljavõtte kohaselt kandis Reinart Invest OÜ 30.09.2009 hageja

kontole 1,2 miljonit Eesti krooni ja 02.10.2009 800 000 Eesti krooni. Reinart Invest OÜ

juhatuse liikme KU kinnituskirjaga on tõendatud, et Reinart Invest OÜ andis 30.09.2009

KL Partnersile laenu 2 miljonit Eesti krooni, mille ta kandis KL Partnersi juhiste kohaselt

üle hagejale kahe maksena 30.09.2009 ja 02.10.2009. Antud kinnituskiri vastab Reinart

Invest OÜ maksekorraldustele selgitustega „laen“.

40. SEB Panga pangakonto väljavõttega ja SEB maksekorraldusega on tõendatud, et KL

Partners kandis 02.10.2009 hagejale üle laenu 1,5 miljonit Eesti krooni. SEB Panga

maksekorraldusega on tõendatud, et 16.10.2009 kandis KL Partners hagejale laenuna üle

500 000 Eesti krooni ja 24.11.2009 100 000 Eesti krooni. KL Partnersi laenulepingu

ülesütlemise avaldusest nähtuvalt ütles KL Partners üles suulise lepingu, millega kanti

hagejale üle 1,5 miljonit Eesti krooni ja sooviti laenu tagastamist. Hageja vastusest

ülesütlemise avaldusele nähtub, et ta ei tunnistanud kohustust KL Partners ees ja et

pankadelt saadud info kohaselt tegi hageja KL Partnersile pärast 02.10.2009

pangaülekandeid kokku 2 526 216,21 Eesti krooni eest ehk suuremas summas, kui on nõue

hageja vastu ning et hageja ei saanud kostja II käest raamatupidamisdokumente.

41. KL Partnersi juhatuse liikme KL kinnituskiri tõendab, et kostja II maksis perioodil

30.09.2011 kuni 30.11.2011 hageja nimel KL Partnersi kassasse laenu tagasi kokku 25 925

eurot.

42. 18.01.2016 pankrotihoiatusest nähtuvalt teatas OÜ Dintorente hagejale KL Partners OÜ

nõude 1,5 miljonit krooni (95 867,47 eurot) koos kõrvalnõuetega loovutamisest OÜ-le

Dintorente

ja

tegi

pankrotihoiatuse.

18.03.2016

vastusega

OÜ

Dintorente

pankrotihoiatusele on tõendatud, et hageja tunnistas SEB Panga kontolt laenu tagasimaksete

tegemist KL Partnersile kokku 120 173,76 euro eest ja Nordea Panga kontodelt laenu

tagasimaksete tegemist KL Partnersile kokku 41 286,26 euro eest. Seega on hageja

käitumine vastuoluline, sest enne käesoleva hagi esitamist kohtusse avaldas ta, et KL

Partnersile tehtud maksed on laenu tagasimaksed, aga käesolevas asjas on ta seisukohal, et

maksed on tehtud õigusliku aluseta ja tekitanud hagejale kahju.

43. KL Partners juhatuse liikme KL kinnituskiri tõendab, et hageja tasus 11 000 eurot

28.10.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le KL Partnersi korraldusel, mille tulemusena

vähenes KL Partnersi nõue hageja vastu.

44. Hageja ei tõendanud hagiavalduse asjaolusid, mille kohaselt tegid kostjad makseid

õigusliku aluseta, vaid maksed on tehtud lepinguliste suhete täitmiseks, mida ka hageja ise

on enne hagi kohtusse esitamist kinnitanud. Järelikult ei ole kostjate vastu esitatud hagi

põhjendatud ega tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja

kanda.

Apellatsioonkaebus

45. Hageja palub võtta vastu hagist loobumise kostja I vastu 56 400 euro ulatuses ja kostja II

vastu 42 875 euro ulatuses ning teha ülejäänud nõude osas uus otsus, millega mõista kostjalt

I hageja kasuks välja 119 732,91 eurot, viivis 119 732,91 eurolt seadusejärgses määras

alates hagiavalduse kohtule esitamisest kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ja

edasi protsendina põhinõudest seadusejärgses määras ning kostjalt II 36 925 eurot, viivis

36 925 eurolt seadusejärgses määras alates hagiavalduse kohtule esitamisest kohtuotsuse

tegemise seisuga kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest seadusejärgses määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

46. Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus valesti tõendeid ning jättis hageja väited ja

tõendid arvestamata. Kohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, leides, et hageja kohustus

on tõendada, et maksetel ei olnud õiguslikku alust. Hagejal ei olnud võimalik tõendada

negatiivselt asjaolu.

47. Hageja esitas

hageja ja KL Partners 25.09.2009 laenulepingule 22.06.2016

menetlusdokumendis TsMS § 277 lg 1 kohase võltsituse vastuväite, mille maakohus jättis

tähelepanuta, sh jättis kohus tähelepanuta vastuväite põhistused. KL Partners tegi hagejale

alates 02.10.2009 kuni 24.11.2009 makseid 134 214,46 euro suuruses summas ja perioodil

25.01.2010 kuni 21.12.2010 161 460,40 euro suuruses summas. Kuigi laenusuhe ei leidnud

tõendamist, siis on hageja laenu tagastanud. Vaatamata sellele loobub hageja

menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes KL Partnersile tehtud maksetega seonduvast

hagist täies ulatuses.

48. Kohus tuvastas ebaõigesti, et KL Partners andis hagejale laenu Reinart Invest OÜ kaudu

127 823,29 euro suuruses summas. Kohus tuvastas selle KU kinnituskirja alusel, milles KU

seda väidet kinnitab. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, mille kohaselt ei ole KU

kinnituskiri usaldusväärne tõend, sest kinnituskirja .doc tekstifailist nähtub, et dokumendi

koostas Kaido (kostja II) ja seda muutis viimasena KL. Lisaks sellele, et dokument ei ole

koostatud selle allkirjastanud isiku poolt, ei ole eluliselt usutav, et KL Partners võttis

Reinart Invest OÜ-lt laenu selleks, et see omakorda hagejale välja maksta. Kui viidatud

kokkulepped ka tegelikkuses eksisteeriksid, siis oleks selle kohta säilinud muid

dokumentaalseid tõendeid.

49. Õige ei ole kohtu järeldus, et hageja on ühelt poolt laenusuhte olemasolu jaatanud, kuid

teiselt poolt on vastuoluliselt laenusuhte olemasolu kohtumenetluses eitanud. Hageja

vaidles vastu Dintorente OÜ pankrotihoiatusele, milles esitati hageja vastu väidetav laenu

tagastamise nõue, mille aluseks olid KL Partnersi poolt hagejale tehtud pangaülekanded.

Kostja II ei andnud likvideerijale üle hageja raamatupidamist, mistõttu ei ole likvideerijal

olnud võimalik tõsikindlalt laenusuhte olemasolu tuvastada. Vaatamata sellele tuvastas

likvideerija hageja pangakontode väljavõtetelt, et hageja tegi KL Partnersile enam makseid,

kui KL Partners hagejale. Sellest tulenevalt esitas hageja pankrotihoiatusele vastuväite,

mille kohaselt ei saa Dintorente OÜ-l laenunõuet olla, sest pooltevaheliste maksete saldo

on hageja kasuks suurem. Pankrotiavaldusega Dintorente OÜ kohtu poole ei pöördunud.

50. Kohtu järeldus, mille kohaselt on kõik hagi aluseks olevad maksed tehtud KL Partnersile

väidetavalt hagejale antud laenu tagastamiseks, on meelevaldne ega põhine tõenditel.

Väljamaksetel puudub tõendatud seos hageja ja KL Partnersi väidetava laenusuhtega. Seda

eriti olukorras, kus hageja on laenusuhte olemasolu korral laenu tagastanud.

51. Maakohus ei ole otsuses kostja I 31.03.2011 kuni 24.09.2011 maksetega seonduvat

analüüsinud ega selgitanud, millistele tõendile tuginedes loeb kohus tõendatuks kostja I

väite, et ta kasutas sularaha KL Partners kassasse maksmiseks.

52. Kostja I ei tõendanud, et hageja pangakontolt võetud 24 360 eurot ja 365 eurot kasutati

hageja majandustegevuses. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt

alusetult sularaha võtmisega, millega kostja I tekitas hagejale kahju. Kostja I väited

sularahas laenu tasumise kohta ei ole usutavad. Hageja vastavad selgitused ja tõendid jättis

kohus tähelepanuta. Umbes 25 000 euro sularahas käitlemine ei kuulu äriühingu igapäevase

majandustegevuse alla. Kostja I ei põhjendanud, miks ta tagastas laenu sularahas, mitte

pangaülekandega. Kui kostja I oleks sularahas hageja nimel laenu tagastanud, siis oleks see

dokumentaalselt tõendatav. Vastupidist kinnitab aga KL Partnersi 2011. aasta

majandusaasta aruanne, millest nähtuvalt oli ettevõtte kassas 2010. aasta lõpus 1 euro ja

2011. aasta lõpus 41 eurot. Majandusaasta aruandest nähtuvalt ei olnud KL Partners

äriühing, mis kasutas enda igapäevases majandusetegevuses sularaha, mistõttu ei ole usutav

ka laenu tasumine sularahas kostja I poolt viidatud summades.

53. Kostja I ei tõendanud, et ta andis hagejale omanikulaenu 15 977,91 eurot seonduvalt hageja

majandustegevusega. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult

endale pangaülekande tegemisega, millega kostja I tekitas hagejale kahju. Maakohus ei ole

otsuses 04.07.2011 pangaülekandega seonduvat analüüsinud ega selgitanud, millise tõendi

või faktiväite pinnalt kohus leidis, et makse tehti õiguslikul alusel. Maakohus seostas kõik

hagi aluseks olevad maksed KL Partnersi väidetava laenusuhtega, kuid 04.07.2011

pangaülekande osas ei ole menetlusosalised väitnud, et tegemist on KL Partnersi ja hageja

vahelise laenusuhtega seotud pangaülekandega. Maakohtu otsus ei põhine 04.07.2011

pangaülekande osas poolte poolt esitatud faktiväidetel ega tõenditel.

54. Kostja I ei tõendanud, et hageja pangakontolt tehtud ülekanded Rävala Kinnisvara OÜ-le ja

Silveralteks Grupp OÜ-le olid tehtud seonduvalt hageja majandustegevusega. Tegemist oli

juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult kolmandatele isikutele tehtud

ülekannetega, millega kostja I tekitas hagejale kahju. Maakohus ei ole otsuses analüüsinud

Rävala Kinnisvara OÜ-le ja Silveralteks Grupp OÜ-le tehtud maksetega seonduvaid

etteheited. Samuti ei nähtu otsusest, milliste tõendite pinnalt järeldas maakohus, et tegemist

oli õiguslikul alusel tehtud maksetega. Silveralteks Grupp OÜ oli kostja II omandis ja

kustutati registrist 05.09.2012 ning Rävala Kinnisvara OÜ oli samuti kostja II omandis

Bekkeri Ärikinnisvara OÜ ja KL Partners Assets OÜ kaudu. Ei ole usutav, et kostja I andis

kostja II omandis olevale registrist kustutatavale Silveralteks Grupp OÜ-le hageja

majandustegevuse raames laenu. Samuti ei ole usutav väide Rävala Kinnsivara OÜ-le laenu

andmise kohta. Kui tegemist oleks olnud reaalse laenusuhtega, oleks laen tagastatud või

seda oleks vähemalt nõutud.

55. Sertinees OÜ-le tehtud pangaülekannet ja sellega seonduvat ei ole maakohus otsuses

analüüsinud. Otsust lugedes jääb selgusetuks, millistele tõenditele või faktiväidetele

tuginedes leidis kohus, et Sertinees OÜ-le tehtud ülekandel oli õiguslik alus. Kostja I seda

ei tõendanud. Väide üüri tasumise kohta ei ole usutav, sest üürisuhet oleks võimalik

tõendada üürilepinguga. Samuti ei ole usutav, et üüri tasuti 5000 euro suuruse ühekordse

maksega, maksekorralduse kirjeldusega „arveldus“. Tegemist oli juhatuse liikme poolt

äriühingu pangakontolt alusetult kolmandale isikule tehtud ülekandega, millega kostja I

tekitas hagejale kahju.

56. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.06.2011 tegi kostja I Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le

50 000 euro suuruse makse. Maakohus ei ole eeltoodud maksega seonduvaid asjaolusid

analüüsinud. Maakohus ei viidanud tõenditele, mille pinnalt ta järeldas, et tegemist oli

õigusliku alusega pangaülekandega. Kostja I ei tõendanud, et hageja pangakontolt tehtud

ülekandel Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le oli õiguslik alus. Tegemist oli juhatuse liikme poolt

äriühingu pangakontolt alusetult kolmandale isikule tehtud ülekandega, millega kostja I

tekitas hagejale kahju.

57. Maakohus ei analüüsinud otsuses Barrel Grupp OÜ-le ja Kamex Puit OÜ-le tehtud

pangaülekandeid. Kostja I ei tõendanud, et ülekannetel oli õiguslik alus. Tegemist oli

juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt alusetult kolmandatele isikutele tehtud

ülekannetega, millega kostja I tekitas hagejale kahju.

58. Kostja I tõendamiskoormis on tõendada, et talle etteheidetavatel maksetel oli õiguslik alus,

sest hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Maakohus jättis hageja väited

tähelepanuta. Hagi kostja I vastu tuleb rahuldada ulatuses, milles hageja hagist ei loobu,

sest kostja I ei tõendanud talle etteheidetavate rahaliste soorituste õiguslikku alust.

59. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited KL kinnituskirja ebausaldusväärsuse kohta. KL

kinnituskiri ei tõenda, et 18.10.2011 maksel Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le oli õiguslik alus.

Apellandi seisukohtade kohaselt ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, sest kinnituskirja

.doc failist nähtuvalt on kirja koostanud kasutaja „Kaido“ (ehk kostja II). Kostja II on

koostöös KL-ga tekitanud kinnituskirja näol endale sobiva tõendi. Kui ka tegelikkuses

oleksid KL Partnersi, hageja ja kolmandate isikute vahel eksisteerinud võlasuhted, siis oleks

nende kohta jäänud maha dokumentaalsed tõendid. Kostja II väited ei ole usutavad põhjusel,

et tema ainus tõendiallikas on temaga tihedalt seotud isik KL (asjaolus, et KL ja kostja II

on äripartnerid ning omavahel tihedalt seotud isikud, puudub poolte vahel vaidlus). Kostja

II ei tõendanud 28.10.2011 makse õiguslikku alust. Tegemist oli juhatuse liikme poolt

äriühingu pangakontolt alusetult kolmandale isikule tehtud ülekandega, millega kostja II

tekitas hagejale kahju.

60. Kostja II ei tõendanud sularahamaksete väidetavaks aluseks oleva laenusuhte olemasolu ega

ka seda, et ta täitis sularahaga hageja kohustusi. See ei ole ka usutav. Nagu kostja I, ei ole

ka kostja II selgitanud, mis põhjustel toimus KL Partnersile väidetava laenu tagastamine

sularahas. Maakohus luges kostja II väited laenukohustuse täitmisest KL Partnersi ees

tõendatuks KL 01.06.2016 kinnituskirja pinnalt. Kinnituskiri sularaha hageja huvides

kasutamist ei tõenda ja maakohus jättis tähelepanuta hageja väited kinnituskirja

ebausaldusväärsuse kohta.

61. Ka vaidluse all oleva kinnituskirja puhul on .doc tekstifailist näha, et kinnituse on koostanud

kostja II. Samuti ei ole usutav, et KL mäletab 5 aasta tagust perioodi sellise täpsusega, et

suudab 11 erineva kuupäeva ja kuupäevale vastava rahasumma (summad 35 – 2000

eurot) puhul kinnitada, et nendel konkreetsetel kuupäevadel tagastas kostja II hageja nimel

sularahas KL Partnersi kassasse laenu. Kui KL kontrollis enne kinnituskirja andmist nt KL

Partnersi raamatupidamise dokumentatsioonist maksete kuupäevad ja summad üle, siis

oleks kostjal II võimalik esitada kohtule tõendina dokumendid, mis on KL kinnituskirja

aluseks.

62. Kostja II ei tõendanud sularaha väljavõtmiste õiguslikku alust ja seda, et sularaha kasutati

hageja majandustegevuses. Tegemist oli juhatuse liikme poolt äriühingu pangakontolt

alusetult sularaha võtmisega, millega kostja II tekitas hagejale kahju.

Vastused apellatsioonkaebusele

63. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt, kui ringkonnakohus

leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata

asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada, aga leiab, et asja saab lahendada apellatsioonimenetluses,

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I leiab, et maakohus rikkus tema vastu esitatud nõuet lahendades oluliselt

menetlusõiguse norme.

64. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

65. Hageja esitas apellatsioonkaebuses avalduse hagist osalise loobumine kohta. XX suhtes

loobus hageja 56 400 euro suurusest nõudest ja YY suhtes 42 875 euro suurusest nõudest.

66. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 esimese lause järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Ringkonnakohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 teise lause alusel

vastu võtta, maakohtu otsus nende nõuete rahuldamata jätmise kohta tühistada ja asja

menetlus loobutud nõuete osas lõpetada otsust tegemata. Loobutud nõuete osas tuleb

kostjate menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

67. Pärast osalist hagist loobumist on hageja nõude suuruseks kostja I vastu 119 732,91 eurot

ja selle summaga seonduv viivisenõue ning kostja II vastu 36 925 eurot ja sellega seonduv

viivisenõue. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

osas, millega jäeti eelnimetatud nõuded rahuldamata.

68. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jättaTsMS § 657 lg 1 p 2¹

järgi muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kostja II vastu 36 925 euro ja

viivise saamiseks ning selle nõudega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda. Maakohtu

otsus tuleb tühistada oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656

lg 5 alusel osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi kostja I vastu 119 732,91 euro ja

viivise saamiseks ning selle nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb

tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

69. Hageja nõue kostjate vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille

järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab

tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises

lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

70. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud

juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib

varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole

järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

71. Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama,

et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle

rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on

tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-129-15,

p 13, nr 3-2-1-197-13, p 14).

72. Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb eelnimetatud nõude eeldused teha kindlaks

iga juhatuse liikme kohta eraldi, st tuleb tuvastada, milles seisnes tema kohustuste

rikkumine ning kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

Maakohus ei ole eeltoodut järginud ja ringkonnakohtu hinnangul viis see osaliselt ebaõige

otsuse tegemiseni.

73. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I oli hageja juhatuse liige perioodidel 26.04.2007 kuni

18.08.2009 ja 13.01.2010 kuni 29.09.2011 ning perioodil 30.11.2009 kuni 01.10.2011 oli

kostja I hageja omanik. Kostja II oli hageja juhatuse liige perioodil 29.09.2011 kuni

13.02.2013 ja likvideerija perioodil 25.11.2014 kuni 21.09.2015. Vaidlust ei ole ka selle

üle, et kostjad on teinud hageja nimel hagiavalduses esile toodud perioodidel SEB Panga ja

Nordea Panga pangakontodelt endale ja kolmandatele isikutele rahalisi makseid ja võtnud

välja sularaha. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostjad tegid

makseid ja kasutasid väljavõetud sularaha hageja huvides.

74. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja 36 925 euro suurust nõuet kostja II vastu. Selle

nõude aluseks on asjaolu, et kostja II võttis hageja SEB pangakontolt välja sularaha 1500

eurot 22.11.2011 ja 8000 eurot 10.11.2011, kokku 9500 eurot ja perioodil 30.09.2011 kuni

29.11.2011 sularaha kogusummas 16 425 eurot järgmiselt: 2000 eurot 30.09.2011; 1200

eurot 03.10.2011; 1000 eurot 25.10.2011; 3000 eurot 28.10.2011; 3000 eurot 10.11.2011;

3000 eurot 17.11.2011; 35 eurot 20.11.2011; 2960 eurot 22.11.2011; 230 eurot 30.11.2011.

Seega võttis kostja hageja pangakontolt välja sularaha kokku 25 925 eurot, mida ta ei ole

hagejale tagastanud. Samuti on nõude aluseks asjaolu, et kostja II tegi 28.10.2011 Bekkeri

Ärikinnisvara OÜ-le makse 11 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“.

75. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendite alusel õigesti, et hageja ja KL

Partners vahel oli laenusuhe. Tõendatud on asjaolu, et Reinart Invest OÜ andis 30.09.2009

KL Partnersile laenu 2 miljonit Eesti krooni, mis kanti KL Partnersi juhiste kohaselt laenuna

üle hagejale. KL Partners kandis 02.10.2009 hagejale üle laenu 1,5 miljonit Eesti krooni,

16.10.2009 500 000 Eesti krooni ja 24.11.2009 100 000 Eesti krooni. Seega kokku on KL

Partners andnud hagejale tõendite järgi laenu 4 100 000 Eesti krooni ehk 262 037,75 eurot.

76. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti ka selle, et kostja II maksis perioodil 30.09.2011

kuni 30.11.2011 hageja nimel KL Partnersi kassasse sularahas laenu tagasi kokku 25 925

euro suuruses summas. Nimetatud summa vastab kostja II poolt hageja kontolt välja võetud

sularaha kogusummale. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja tasus 11 000 eurot

28.10.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le KL Partnersi korraldusel, mille tulemusena

vähenes KL Partnersi nõue hageja vastu. Selle ülekande tegi kostja II. Eeltoodust järeldub,

et kostja II on täitnud hageja kontolt välja võetud sularaha maksmisega KL Partners

kassasse ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le raha ülekandmisega hageja laenu tagastamise

kohustust KL Partners ees ja ta ei ole seega hagejale kahju tekitanud. Maakohus jättis hagi

kostja II vastu põhjendatult rahuldamata.

77. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostja II vastu esitatud nõuet,

märgib ringkonnakohus järgmist.

78. Põhjendatud on hageja etteheide, et maakohus ei vastanud hageja väitele 25.06.2009 hageja

ja KL Partners vahel sõlmitud laenulepingu võltsituse kohta. Asja juurde on tõendina

esitatud 25.09.2009 kirjalik laenuleping, mille järgi sõlmisid KL Partners laenuandjana ja

hageja laenusaajana laenulepingu 6 miljoni Eesti krooni hagejale laenamiseks, intressiga

12% aastas. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kostja II vastu esitatud nõude lahendamisel

tähtsust, kas hageja sai laenu kirjaliku laenulepingu raames, mille võltsitusele hageja

tugineb, või suuliste laenulepingute alusel, sest pangakonto väljavõtetega on tõendatud

hageja kontole laenude ülekandmine ja kostja II poolt laenu tagasimaksmine 36 925 euro

ulatuses. Kirjaliku laenulepingu võltsitusele (ehtsusele) oleks tulnud hinnang anda juhul,

kui lisaks laenu tagastamisele oleks makstud ka kirjaliku lepingu järgset intressi. Tõendite

järgi kostja II KL Partnersile intressi ei tasunud.

79. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Reinart Invest OÜ juhatuse liikme KU

kinnitus hagejale 2 000 000 krooni laenu ülekandmise kohta vastavalt KL Partners juhistele

on ebausaldusväärne tõend. Nimetatud kinnitus on kooskõlas hageja pangakonto

väljavõttega, millest nähtub, et see summa on kantud hageja kontole laenuna (I kd lk

141,142). KU on dokumendi digitaalselt allkirjastanud ja tähtsust ei ole asjaolul, kes selle

teksti koostas. Samal põhjusel ei saa ebausaldusäärseks pidada KL kinnituskirju (I kd lk

147, 149). Kui laenu andmine on pangakonto väljavõtetega tõendatud ja selle

tagasisaamiseks õigustatud isiku seaduslik esindaja kinnitab hageja poolt laenu

tagasimaksmist, ei saa jätta seda tõendit arvestamata seetõttu, et kinnituse andnud isik ja

kostja II on äripartnerid ning seotud isikud ning laenu andmise ja tagastamise kohta ei ole

esitatud muid dokumentaalseid tõendeid.

80. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust, millise sisuga oli OÜ

Dintorente poolt hagejale esitatud pankrotihoiatuse ja sellele esitatud hageja vastuse sisu.

See, et maakohus pidas eelnimetatud hageja vastuse sisu alusel hageja käitumist

vastuoluliseks, ei mõjutanud ringkonnakohtu arvates kostja II suhtes tehtud otsuse

lõppjäreldust.

81. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus ei ole kostja I vastu

esitatud hagi sisuliselt lahendanud. Kohtuotsuse põhjendava osa p-des 25 ja 27 on

maakohus andnud hinnangu üksnes kostjat II puudutavatele toimingutele (kostja II poolt

KL Partnersile sularahas laenu tagastamine ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le tehtud

ülekanne).

82. Kostja I vastu esitatud nõude aluseks olid järgmised asjaolud: 1) ta võttis 16.06.2011 SEB

pangakontoris hageja pangakontolt välja 365 eurot ja tegi 04.07.2011 enda isiklikule

pangakontole ülekande summas 15 977,91 eurot; 2) perioodil 31.03.2011 kuni 24.09.2011

võttis ta hageja SEB pangakontolt pangakaarti kasutades välja sularaha kogusummas

24 360 eurot; perioodil 19.05.2011 kuni 01.06.2011 tegi hageja Nordea pangakontolt

kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus kogusummas 60 000 eurot

järgmiselt: 10 000 eurot 19.05.2011 Rävala Kinnisvara OÜ-le selgitusega „Laen vastavalt

kokkuleppele“ ja 50 000 eurot 01.06.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le selgitusega

„vastavalt kokkuleppele“; 3) perioodil 10.05.2011 kuni 29.09.2011 tegi ta hageja SEB

pangakontolt kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus, kogusummas

75 430 eurot järgmiselt: 5000 eurot 10.05.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega

„laenu tagastus“, 10 000 eurot 15.06.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu

tagastus“, 2530 eurot 21.06.2011 Barrel Grupp OÜ-le selgitusega „arve nr. 57“, 8000 eurot

29.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“, 500

eurot 30.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt

lepingule“, 5000 eurot 29.07.2011 Sertinees OÜ-le selgitusega „arveldus“, 3000 eurot

04.08.2011 Kamex Puit OÜ-le selgitusega „tasumine vastavalt kokkuleppele“, 30 000 eurot

22.08.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 10 000 eurot 29.09.2011

KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 1400 eurot 29.09.2011 KL Partners

Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“.

83. Maakohus on otsuse p-s 29 üksnes üldsõnaliselt märkinud, et tõendeid kogumis hinnates on

kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduse asjaolusid, mille kohaselt on

kostjad teinud makseid õigusliku aluseta, maksed on tehtud lepinguliste suhete täitmiseks

ning hageja nõuded kostjate I ja II vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Maakohus ei ole

andnud hinnangut ühelegi kostja I poolt tehtud toimingule või ülekandele. Otsuses ei ole

märgitud, milliste asjaolude ja tõendite alusel tegi kohus järelduse, et kõik eelnimetatud

kostja I tehtud toimingud ja ülekanded on tehtud õiguslikul alusel ning millised need alused

on.

84. Kuna kostja I vastu esitatud hagi on sisuliselt lahendamata, tuleb tema kohta tehtud

maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada, sest

ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada, st ise lahendada maakohtu poolt

lahendamata jäetud nõuet.

85. Kuna kostja II osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata,

jäävad kostja II apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Maakohus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määranud. Menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 174

lg 4 alusel maakohtu poolt pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

86. Kostja I suhtes edasi menetletava nõude lahendamisega seonduvate menetluskulude jaotuse

otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Indrek Parrest

Ande Tänav