2-17-112344/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Reena Nieländer

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-112344

Hagihind

1917,09 eurot

Tsiviilasi

Korteriühistu Rae 31 hagi SPC OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu Rae 31 (registrikood: 80239117, aadress:

Rae 31.39, Paldiski 76805)

Hageja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (Markus

Õigusbüroo OÜ; registrikood: 10182031; telefon: +372 5199

5912; e-post: anastasia.nezgovorova@gmail.com)

Kostja: SPC OÜ (registrikood: 12199001; Aadress: Tornimäe tn

5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10145);

Kostja lepinguline esindaja: Irina Solovjova (e-post:

irina.solovjova@mail.ee; telefon: 5182422)

Kostja seaduslik esindaja: Konstantin Bereznjak (isikukood:

38511140327; Tornimäe tn 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10145)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja Korteriühistu Rae 31 16.04.2018 loobumine hagist SPC OÜ vastu

võlgnevuse nõudes ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-112344 menetlus.

2. Rahuldada hageja riigilõivu tagastamise taotlus osaliselt. Tagastada hagejale 50% s.o

112,50 eurot tasutud riigilõivust. Riigilõiv tagastada Korteriühistu Rae 31

arveldusarvele nr EE382200221032916899, millelt riigilõiv oli tasutud.

3. Jätta kostja SPC OÜ menetluskulud hageja Korteriühistu Rae 31 kanda.

4. Rahuldada kostja SPC OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt

Korteriühistult Rae 31 välja kostja SPC OÜ kasuks menetluskulu summas 300 eurot

(käibemaksuta).

6. Jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 60 euro osas

rahuldamata.

7. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Asjaolud

1. Korteriühistu Rae 31 esitas 8.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse SPC OÜ vastu kokku 3393,22 euro saamiseks. Kohus tegi 15.06.2017 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.06.2017 aadressil info@spc.ee. Võlgnik

SPC OÜ esitas 4.07.2017 nõudele vastuväite.

2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Kuna Korteriühistu Rae 31 maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vastanud TsMS §-s 363

sätestatud hagiavalduse nõuetele, kohustas kohus Korteriühistut Rae 31 esitama kohtule

oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis

4. Hageja esitas hagiavalduse 26.07.2017. Kohus tutvunud esitatud hagiavaldusega, leidis, et

esitatud avalduses esinesid puudused, mida tuli enne menetlusse võtmist kõrvaldada.

5. Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse 04.09.2017. Kohus võttis 04.10.2017 määrusega

hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele.

Kostja esitas 30.10.2017 oma seisukoha.

6. 26.03.2018 määrusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse ning andis

pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja menetluskulude nimekirju.

7. 16.04.2018 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Seoses hagist loobumisega hageja

taotles tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot.

8. Kohus lahendab käesoleva määrusega hageja hagist loobumise avaldust ja määrab

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohtumääruse põhjendused

Hagist loobumine

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist loobumine vastu võtta

ja asja menetlus lõpetada.

10. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi

ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et hagist

loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada.

11. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

12. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse,

kui hageja loobub hagist. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Tsiviilasja materjalidest ja Kohtute Infosüsteemist

nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 225 eurot.

Hageja taotles seoses hagist loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust,

s.o 125 eurot. Kohtu hinnangul on hageja ekslikult märkinud tagastatava riigilõivu

suuruse. Kohus selgitab, et hageja hagihinnaks on 1917,09 eurot. RLS lisa 1 järgi

tasutakse selliselt hagihinnalt 225 eurot riigilõivu. Hageja on vastavas suuruses riigilõivu

tasunud. Tagastatav riigilõivu suuruseks saab olla 112,50 eurot. Seega kohus rahuldab

hageja riigilõivu tagastamise taotlust osaliselt ja tagastab riigilõivu summas 112,50 eurot

Korteriühistu Rae 31 arveldusarvele nr EE382200221032916899, millelt riigilõiv oli

tasutud.

Menetluskulude kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

14. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 jäävad menetluskulud Korteriühistu Rae 31

kanda.

15. Kuna kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS §

175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna

(s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p

25).

16. Kostja palub määrata juhindudes TsMS §-st 173 ja §-st 174 kohtul kindlaks kostja

menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-112344 ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 360

eurot.

17. 20.04.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt kostja menetluskulud koosnevad

lepingulise esindaja kulust summas 360 eurot. Kostjale on osutatud õigusteenust 3 tunni

30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot.

18. Kostjate lepingulise esindaja toimingud on alljärgnevad:

Kuupäev

Kirjeldus

Kestus

29.10.2017

Tutvumine hagiavaldusega

30 minutit

29.-30.10.2017

Nõupidamine

kliendiga,

tõendite kogumine ja vastuse

koostamine hagile

2 tundi ja 30

minutit

10.01.2018

Tutvumine hageja seisukohaga

kostja vastuse osas

30 minutit

19. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

20. Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi

kokku 3,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot/h. Kostja nõuab hagejalt menetluskulusid

kogusummas 360 eurot.

21. Riigikohus on 10.02.2016. a lahendis nr 3-2-1-177-15 asunud seisukohale, et TsMS § 175

lg 1 kontekstis lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

kohtul muu hulgas hinnata ka seda, kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel

põhjendatud kasutada lepingulise esindaja õigusabi. Arvestades käesoleva tsiviilasja

keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab kohus, et kostjal oli

põhjendatud kasutada lepingulise esindaja õigusabi.

22. 20.04.2018 menetluskulude nimekirjas nähtub:

-

29.10.2017 tekkis kulu seoses hagiavalduse tutvumisega, kokku 30 minutit. Kohtu

hinnangul on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele.

-

29.-30.10.2017 tekkis kulu sesoses nõupidamisega, tõendite kogumisega ja vastuse

koostamisega hagile, kokku 2 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on antud kulu

osaliselt ülemäärane.

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi

koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes

40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide

analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast

ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja

esindaja 29.-30.10.2017 menetlustoimingute hindamisel.

Hagiavaldus, mida kostja lepingulisel esindajal oli vaja analüüsida, on sisuliselt

kolmel leheküljel. Kostja vastus hagiavaldusele on sisuliselt 1,5 leheküljel ja sisaldab

ühte tõendit võlgnevuste kohta ja esindusõigust tõendavaid dokumente. Arvestades

asjaoluga, et kostja lepinguline esindaja on juba varasemalt (29.10.2017) hagiavaldust

ja seda, et kostja sisuline vastus hagiavaldusele on ligikaudu 3 leheküljel, on kohtu

arvates 29.-30.10.2017 tekkinud kulu põhjendatud ja vajalik 1 tunni ja 30 minuti

ulatuses.

-

10.01.2018 tekkis kulu seoses hageja seisukoha tutvumisega kostja vastuse osas,

kokku 30 minutit. Kohtu hinnangul on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub

rahuldamisele. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud arve

10.01.2018 tehtud toimingu kohta.

Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude

kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt

väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud

(RKTKo 3-2-1-115-13 p 26).

Toimikust nähtub, et hageja on esitanud seisukohta kostja vastusele. Lähtudes

praktikast tuleb vastaspoolel esitatud menetlusdokumente ja seisukohti analüüsida.

Asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluse arvet esitatud ja see näiteks

ei ole tasutud, ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise

aluseks. Oluline on, et kulud on teisele poolele tekkinud ja kulude tekkimise aluseks

on tasulise õigusteenuse osutamine menetlustoimingute tegemisel.

Kohtu hinnang kostjate esindaja õigusabikuludele on järgmine:

Toiming ja ajakulu avalduses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

Kuupäev

Kirjeldus

Kestus

Kirjeldus

Kestus

29.10.2017

Tutvumine

hagiavaldusega

30 minutit

Põhjendatud ja vajalik

ajakulu

minutit

29.-

30.10.2017

Nõupidamine

kliendiga, tõendite

kogumine ja vastuse

koostamine hagile

2 tundi ja 30

minutit

Osaliselt ülemäärane.

Kohtu

arvates

23.03.2017 tekkinud

kulu põhjendatud ja

vajalik 1 tunni ja 30

minuti ulatuses

1 tund ja

minutit

10.01.2018

Tutvumine hageja

seisukohaga kostja

vastuse osas

30 minutit

Põhjendatud ja vajalik

ajakulu

minutit

KOKKU:

3 tundi ja 30

minutit

KOKKU:

2 tundi ja

minutit

23. Kohus leiab, et kostja esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 2 tunni 30

minuti ulatuses, seega moodustavad kostja menetluskulud kogusummas (2,5*120=300)

300 eurot (käibemaksuta).

24. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise

kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita,

et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja

ilma käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

65-13, p 16). Kostja ei ole kinnitust esitanud. Seega kohus mõistab menetluskulusid välja

ilma käibemaksuta.

25. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja

vajalikkust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-118-13 p 25).

Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120

eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p

14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Riigikohus on leidnud, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning

mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (kokku koos

käibemaksuga 183,60 eurot). Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda

tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti

menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise

esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohtu

03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab teatud juhul

põhjendatuks lugeda ka tunnitasuks 193,20 eurot. OÜ IS Hea Nõuanne arve kohaselt on

ühe tunni hind 120 eurot (arves ei ole käibemaksu märgitud). Hageja ei ole kostjate

lepingulise esindaja tunnitasu määrale vastu vaielnud. Kohus leiab, et arvestades

tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on kostjate lepingulise esindaja

tunnitasu vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.

26. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole vastavat taotlust

esitanud.

27. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3

kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik