1-09-9509/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. septembril 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-9509 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi süüdistus KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav B.H

elukoht: XXXXXXX X-X, isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord – Tartu Maakohtu 04.02.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 ja § 257 järgi 10 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.H KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada B.H-le mõistetud 6 kuu pikkune vangistus 360 ( ) tunni üldkasuliku tööga. kolmsada kuuskümmend

2 B.H üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel (üks) aasta 1 6 (kuus) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.H kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Tartu Maakohtu 04.02.2009. a otsus, millega B.H karistati KarS § 199 lg 2 p 7,8 ja § 257 järgi 10 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, jätta iseseisvaks täitmiseks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.H-lt (nelikümmend tuhat üheksasada 40 937 kolmkümmend seitse) krooni A.K. kasuks.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista B.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu

6525 1111.20 (üks tuhat ükssada üksteist krooni 20 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

3 Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

B.H süüdistatakse selles, et tema 06.09.2008. a ajavahemikul kell 01.00 – 02.00 Tartumaal Puhja vallas Puhja alevikus Viljandi teel asuva Piilu baari juures, olles alkoholijoobes, rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis

kallale A.K., lüües kannatanule ühel korral rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ning seejärel lõi B.H maaslamavale A.K. korduvalt jalaga näoja peapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega pani B.H toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.

Kokkulepe

KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.H-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada B.H-le mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

B.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi on esitanud kannatanu A.K. summas 40 937 krooni. B.H on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane

muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

B.H poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses

ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud kannatanu poolt esitatud ravikalkulatsiooni ja kuludokumentidega ning kuulub rahuldamisele.

4

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga

alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik