2-15-719/39 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-15-719

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.aprill 2018, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-719

Tsiviilasi

XXXi ja XXXi hagi XXXi, XXXi, AS-i SEB Pank ning

Tallinna kohtutäituri Mati Kadak vastu kaasomandi

lõpetamiseks ja kinnisasja reaalosadeks jagamiseks,

alternatiivselt kinnistust osa eraldamiseks

Tsiviilasja hind

14 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX);

Hageja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX);

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merle

Järvala (Advokaadibüroo Järvala & Partnerid, e-post

merle@jarvala.ee);

Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX, XXX);

Kostja I lepinguline esindaja: Paavo Paal (isikukood

XXX, e-post paavo.paal@abkalk.ee);

Kostja

II:

XXX

(isikukood

XXX,

elukoht

rahvastikuregistri järgi XXX, tegelik elu- ja asukoht

kohtule teadmata);

Kostja III: AS SEB Pank (registrikood 10004252,

asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010, e-post info@seb.ee);

Kostja III lepinguline esindaja: Martin Velling

(isikukood

XXX,

e-post

martin.velling@seb.ee,

menetlus@seb.ee);

Kostja IV: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (asukoht

Kaupmehe

14-40,

10114

Tallinn,

e-post

mati.kadak@taitur.just.ee);

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja II poolel: Tallinna

kohtutäitur

Urmas

Tärno,

ametist

tagandatud

Justiitsministri 01.03.2018 käskkirjaga nr 9 alates

2-15-719

01.03.2018 , Ametikogu juhatuse 02.03.2018 otsusega nr

9 toimikud üle antud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile

(Põlts); büroo asukoht Tartu mnt 16b (3.korrus), Tallinn

10117, e-post: Kaire.Polts[at]taitur.just.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Lõpetada hagejate XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX ning kostjate

XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) kaasomand kinnistule, mis on

katud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX (asukoht XXX

(katastritunnus XXX), XXX (katastritunnus XXX) ja XXX (katastritunnus XXX)

järgmiselt:

2.1.

Eraldada kinnistust katastriüksus nr XXX ja selle alusel moodustatav

kinnistu jätta hagejate XXX ja XXX ainuomandisse (ühisomand);

2.2.

Ülejäänud kinnistu osas jääb kostjate XXX ja XXX kaasomand kehtima.

3. kohustada kostjaid XXX, XXX, AS SEB Pank ja Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

andma nõusolek ja asendada see käesoleva otsusega kaasomandi lõpetamiseks ja

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosast nr XXX katastriüksuse nr XXX

eraldamise teel ning selle alusel moodustatava iseseisva kinnistu omandiõiguse

üleminekuks hagejate XXX ja XXX ainuomandisse (ühisomandisse).

4. Kohustada kostjaid XXX, XXX, AS SEB Pank ja kohtutäitur Mati Kadak andma

nõusolek ja asendada kohtuotsusega kostjate tahteavaldus kinnisasja jagamise

kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks sõlmimiseks ja avalduse esitamiseks

vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse lähtudes otsuse resolutiivosa

punktidest 2 ja 3.

5. Jätta rahuldamata hagejate nõue hüpoteegipidaja ja keelumärkega õigustatud

isikute tahteavalduste asendamiseks vastavalt hüpoteegi ja keelumärke

ülekandmiseks katastriüksuse nr XXX alusel moodustatavale ja XXXi

ainuomandisse jäävale kinnistule.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja määrata kindlaks, et

menetlusosalistel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.

7. Välja mõista hagejatelt XXX ja XXX solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks (riigi

tuludesse) vähemtasutud riigilõivu osa 350 eurot. Kohustus tuleb täita otsuse

jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

8. Käesoleva otsuse p-s 6 nimetatud kohustuse tasumisega viivitamise korral tuleb

XXXil ja XXXil solidaarselt maksta Eesti Vabariigile p-s 6 nimetatud summalt

(350 eurot) otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisel kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Saata otsus menetlusosalistele. Toimetada käesolev otsus kostjale XXXile kätte

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

2-15-719

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. XXX (hageja I) ja XXX (hageja II) esitasid 16.01.2015 Harju Maakohtule hagi XXXi (kostja

I), XXXi (kostja II), AS-i SEB Pank (kostja III) ning Tallinna kohtutäituri Mati Kadak

(kostja IV) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisasja reaalosadeks jagamiseks ning taotluse

hagi tagamiseks. Harju Maakohtu 19.01.2015 määrusega jäeti hagi tagamata (t lk 46-47), hagi

võeti menetlusse (t lk 44-45).

2. Kostja IV vastas hagile 04.02.2015 (t lk 55-58).

3. 03.03.2015 esitasid hagejad alternatiivse nõude (t lk 61-65), mille Harju Maakohus võttis

11.03.2015 määrusega menetlusse (t lk 66).

4. Kostja I on hagi materjalid kätte saanud 20.03.2015 (t lk 66). Kostja II sai hagi materjalid

kätte 08.06.2015 (t lk 137-139) ja 04.09.2015 (t lk 154). Täitur Urmas Tärnole on hagi

materjalid edastatud ametikoha e-posti aadressil 03.06.2015 (t lk 141); 12.06.2015 (t lk 142);

19.08.2015 (t lk 153); vesteldud telefoni teel (t lk 142) ning loetud kätte toimetatuks 24.05.2016

täituri büroos täituriabile üleandmisega (t lk 207).

5. Kostja III vastas hagile 13.05.2015 (t lk 86-91).

6. Hagejad esitasid täiendava arvamuse 06.07.2015 (t lk 144-148) ja 21.09.2015 (t lk 159-163).

7. 02.11.2015 määrusega (t lk 205-206) kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta 3.isikuna

kostja poolele Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno ja küsis hagile vastust. Seoses Urmas Tärno

ametist

tagandamisega

Justiitsministri

01.03.2018

käskkirjaga

nr

http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/ametist-vabastatud-kohtut%C3%A4iturid)

on ametikogu juhatuse 02.03.2018 otsuse nr 9 alusel tema toimikud üle antud Tallinna

kohtutäitur Kaire Põltsile.

8. Kohus andis 25.08.2016 määrusega (t lk 223) pooltele tähtaja lõplike seisukohtade

esitamiseks. Hagejad esitasid oma lõplikud seisukohad (II kd lk 1-4) ja menetluskulude

nimekirja 30.09.2016 (II kd lk 5-6). Kostja IV esitas lõplikud seisukohad 03.10.2016 (II kd lk

7-9).

9. Kostja I esitas 21.10.2016 taotluse menetluse uuendamiseks (II kd lk 17-18). Kostja I esitas

08.11.2016 seisukoha hagile (II kd lk 27-40).

2-15-719

Hagejate nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

10. Hagejad on esitanud kohtule järgmised nõuded:

16.01.2015 hagiavaldusel alusel:

 lõpetada kaasomand kinnistule registriosa nr XXX, asukohaga XXX (XXX), XXX

(XXX) ja XXX (XXX) viisil, milles kaasomanikud on kokku leppinud 30.09.2014 ja

16.10.2007 notariaalsetes lepingutes ja vastavalt kaasomanike kasutuskorrale st jagada

kinnistu reaalosadeks vastavalt moodustatud katastriüksustele;

 jätta katastriüksuse nr XXX alusel moodustatav kinnistu hagejate ainuomandisse;

 jätta katastriüksuse nr XXX alusel moodustatav kinnistu kostja I XXX ainuomandisse;

 jätta katastriüksuse nr XXX alusel moodustatav kinnistu kostja II XXX ainuomandisse;

 kohustada kostjaid andma nõusolek ja asendada kohtuotsusega kostjate nõusolek

kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu nr XXX reaalosadeks jagamiseks neist iseseisvate

kinnistute moodustamise teel vastavalt moodustatud katastriüksustele ja nõusolek

katastriüksuse nr XXX baasil moodustatava iseseisva kinnistu omandiõiguse

üleminekuks hagejate ainuomandisse (ühisomandisse);

 kohustada kostjaid andma nõusolek ja asendada kohtuotsusega kostjate tahteavaldus

kinnisasja jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks sõlmimiseks ja avalduse

esitamiseks vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse;

 Asendada kohtuotsusega hüpoteegipidaja tahteavaldus hüpoteegi ülekandmiseks

katastriüksuse nr XXX alusel moodustatavale ja kostja XXXi ainuomandisse jäävale

kinnistule;

 Asendada kohtuotsusega keelumärke järgi õigustatud isikute tahteavaldus keelumärke

ülekandmiseks katastriüksuse nr XXX alusel moodustatavale ja kostja XXXi

ainuomandisse jäävale kinnistule;

 mõista kostjatelt solidaarselt välja hagejate menetluskulud, kostjate menetluskulud jätta

nende endi kanda.

11. Hagejad on arvamusel, et juhul, kui kaasomandi lõpetamine ei õnnestu kogu kinnistu

reaalosadeks jagamise kaudu, siis on hagejad nõus alternatiivse varaindiga. Hagejate

03.03.2015 esitatud alternatiivsed nõuded (t lk 61-65) on järgmised:

 alternatiivselt lõpetada kaasomand kinnistule registriosa nr XXX selliselt, et eraldada

kinnistust katastriüksus nr XXX;

 jätta katastriüksuse nr XXX alusel moodustatav kinnistu hagejate XXX ja XXX

ainuomandisse;

 kohustada kostjaid andma nõusolek ja asendada kohtuotsusega kostjate nõusolek

kaasomandi lõpetamiseks ja katastriüksuse nr XXX baasil moodustatava iseseisva

kinnistu omandiõiguse üleminekuks hagejate ainuomandisse (ühisomandisse);

 kohustada kostjaid andma nõusolek ja asendada kohtuotsusega kostjate tahteavaldus

kinnisasja jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks sõlmimiseks ja avalduse

esitamiseks vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.

12. Hagejad toovad hagi alusena välja järgmised asjaolud:

2-15-719

 Hagejad omandasid 30.09.2014 notariaalse müügilepinguga 1/3 mõttelise osa kinnistust

nr XXX, mille koosseisu kuuluvad maatükid asukohaga XXX (XXX); XXX (XXX) ja

XXX (XXX) (edaspidi ka kui KINNISTU).

 Müügilepingu punkt 1.2 kohaselt on lepingu esemeks KINNISTU XXXile (kostjale I)

kuuluvast mõttelisest osast osa, mis moodustab 1/3 suuruse mõttelise osa

KINNISTUST. Müügilepingu punkti 4.2. järgi on müüja ja ostja tahe, et kui kinnistu

jagatakse ja kaasomand lõpetatakse, jääks ostja (hagejate) ainuomandisse jagamisel

tekkiv kinnistu, katastritunnusega XXX, asukohaga XXX, pindalaga 1245 m². Seega on

hagejad ja üks kostja I kinnistu jagamise viisis juba müügilepingus kokku leppinud ja

nii, et kinnistu jagatakse reaalosadeks ja moodustatav kinnistu katastritunnusega nr

XXX jääb hagejate ainuomandisse.

 Müügilepingu punktist 1.1. nähtub, et kinnistusraamatu 3. jakku on kantud märkus

kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta, mis tuleneb 16.10.2007 notariaalse lepingu

punktist 5.1. ja mis on 16.10.2007 asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatusse sisse

kantud 25.10.2007.

 Kinnistu müüja kostja I ja 1/3 mõttelise osa omandaja XXX on 16.10.2007 lepingu

punktis 5.1.1 kokku leppinud, et XXXi ainuvaldusesse ja -kasutusse jääb tema

kaasomandi osa suurusele vastav maa-ala, mis on lepingu lisaks oleval kinnistu plaanil

musta joonega piiritletud viirutamata ala st maatükk katastritunnusega XXX) XXXi

ainuvaldusesse ja -kasutusse jäi plaanil viirutatud ala st maatükk katastritunnusega

XXX. XXX on oma 1/3 mõttelist osa edasi võõrandanud XXXile (kostja II), kelle

valdusesse ja kasutusse jäi kokkuleppel plaanil viirutatud ala ehk katastriüksus nr XXX.

 Seega on kinnisasja omanikud sisuliselt kokku leppinud kinnistu jagamises

reaalosadeks. Tegemata on vaid vastavasisuline asjaõigusleping ja kinnistusraamatud

kanne. XXXile (kostja II) kuuluvale 1/3 mõttelisele osale on kinnistusraamatusse

kantud hüpoteek kostja III kasuks. Kande tegemine on veninud põhjusel, et XXXi suhtes

on hüpoteegipidaja kostja III alustanud täitemenetlust.

 Kõik kaasomanikud on olnud seni nõus ja kinnitanud, et reaalosad, mis on ka eraldi

katastriüksustena moodustatud, vastavad mõtteliste osade suurusele. Pärast kinnisasja

reaalosadeks jagamist säilitaksid kõik osapooled kokku lepitud õigused ja ka maatüki

kasutusotstarve ei muutuks. Jagamisel tekkivate katastriüksuste piirid on maakatastris

kindlaks määratud ja katastriüksused moodustatud. Müügilepingus kokku lepitult on

hagejatel õigus saada pärast KINNISTU jagamist konkreetse katastriüksuse nr XXX

alusel moodustatava kinnistu omanikeks. See oli hagejatega sõlmitud müügilepingu

oluliseks tingimuseks ja üldse lepingu sõlmimise eelduseks.

 XXXi suhtes alustatud täitemenetlus on takistuseks kaasomandi lõpetamisel. Tema on

kinnistusraamatusse kantud valdamise ja kasutamise korra järgi õigustatud kasutama ja

valdama üksnes katastriüksust nr XXX. Kohtutäitur Mati Kadak on 30.12.2014

koostanud KINNISTU 1/3 mõttelise osa arestimise akti ja kandnud vastava keelumärke

kinnistusraamatusse. Asja jagamisega hüpoteegipidaja õigusi ei kahjustata ja

hüpoteegiga koormatud 1/3 XXXile kuuluva mõttelise osa väärtus ei vähene.

13. Hageja palub rahuldada hagi kostja XXXi suhtes tagaseljaotsusega, kuna kostja II ei ole

hagile vastanud.

Kostjate ja kolmanda isiku vastuväited hagile

14. Kostja I nõustub kaasomandi lõpetamisega ning kinnistu jagamisega vastavalt

katastriüksustele. Kostja I leiab, et menetluskulude tema kanda jätmine ei ole põhjendatud (II

2-15-719

kd lk 37-40). Kostja I esitas 96.11.2017 kohtule teate, et ta ei ole enam vaidlusaluse kinnisasja

kaasomanik (II kd lk 141-143).

15. Kostja II ei ole hagile vastanud.

16. Kostja III vaidleb 13.05.2015 vastuses (t lk 86-91) esimesele nõudele vastu ja

alternatiivnõude võtab omaks ning toob esile järgmised asjaolud:

 Kostja III oli oma nõusoleku KINNISTU jagamiseks juba andnud ja notariaalne tehing

jäi ära kinnisasja kaasomanike tegevuse tõttu. Kostja III ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks. Hageja I teavitas panka 21.04.2014, et soovib osta 1/3 suuruse

osa KINNISTUST ja jagada see reaalosadeks. Hageja I ja kostja III leppisid kokku, et

hüpoteegiga koormatud kaasomandi osa väärtuse vähenemise vältimiseks tuleb kostja

II moodustatava kinnistu kasuks seada teenivale kinnistule teeservituut.

 KINNISTU omanikke esindav OÜ Domus Kinnisvara kinnitas 11.09.2014 e-kirjaga, et

kinnisasja

jagamistehinguga

lepivad

omanikud

kokku

tasuta

ja

tähtajatu

ligipääsuservituudi seadmise kostja II moodustatava kinnistu kasuks, laiusega 3,5m.

 Kaasomanikud

on

pangale

edastanud

13.08.2014

OÜ

Domus

Kinnisvara

ekspertarvamuse maatüki katastritunnusega XXX turuväärtuse kohta ja selle kohaselt

on eeldusteks mh hinnatavast katastriüksusest eraldi kinnistu moodustamine ja

nimetatud kinnistu kasuks tasuta servituudi seadmine uue ligipääsutee kasutamiseks.

 Eeltoodu alusel on ühene, et teeservituudi seadmise vajalikkuse osas vaidlust ei ole ja

see on kinnisasja jagamiseks nõusoleku andmise üheks eelduseks.

 Teeservituudi seadmata jätmise korral kaotab kostja II oma moodustatavale kinnistule

juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt, mis vähendab oluliselt kostja II moodustatava

kinnistu ehk laenu tagatise turuväärtust.

 Kuna KINNISTU jagamine hagiavalduses taotletud viisil toob kaasa kostja III kasuks

hüpoteegiga koormatud kaasomandi osa (tagatise) turuväärtuse vähenemise, siis on

kostja III õigustatud kinnisasja jagamiseks nõusoleku andmisest keelduma.

-

Alternatiivnõude võtab kostja III omaks.

-

Menetluskulud palub kostja III jätta hagejate kanda, kuna kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust alternatiivnõude osas hagi esitamiseks.

17. Kostja IV leiab (t lk 56), et hagi kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisasja reaalosade

jagamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest katastriüksused ei vasta kinnistusraamatusse kantud ja

16.10.2007 kaasomanike vahel sõlmitud kokkuleppele kinnistu valdamise ja kasutamise korra

kohta ning seega kahjustab sellisel kujul iseseisvate katastriüksuste moodustamine võlausaldaja

huve.

Menetluskulud palub kostja IV jätta hagejate kanda.

18. Kolmas isik sai hagimaterjalid kätte 24.05.2016 (I kd lk 207) ning pole kohtule oma vastust

ega seisukohti avaldanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi, selle täpsustused ja täiendused, menetlusosaliste

vastused hagile, tsiviilasjas esitatud tõendid ja muud tsiviilasja materjalid, ning analüüsides

neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada alternatiivse nõue osas. Menetlusosaliste kantud

menetluskulud jätab kohus nende endi kanda.

2-15-719

20. TsMS § 442 lg-le 5 alusel lahendab kohus seni lahendamata menetluslikud küsimused:

Kohus jätab kostja I taotluse asja arutamise uuendamiseks rahuldamata, kuna kostja I ei ole

toonud esile TsMS § 437 lg-s 1-3 sätestatud asjaolusid, mis tingiksid menetluse uuendamist.

Kohus loeb kostja I 08.11.2016 seisukoha TsMS § 331 lg 1 alusel esitatud õigeaegseks, kuna

kohtu hinnangul selle menetlusse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist ja

sellega tunnistatakse ühte hagejate poolt pakutud kaasomandi jagamise viisi. Seetõttu pole

vajalik ka nõuda hagejate seisukohta sellele (TsMS § 396).

Samuti viitab kohus sellele, et kostja I on ise 06.11.2017 kohtule teatanud, et on talle kuuluva

osa KINNISTUST hagejate teadmisel võõrandanud ning pole enam vaidluse osaline (II kd lk

42).

21. Kohus jätab rahuldamata hagejate taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kostja II suhtes.

TsMS § 407 lg 1 alusel ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus (vt ka nt RKTKo nr 3-

2-1-21-17).

Kuivõrd hageja on esitanud hagi kaasomandi jagamiseks kahel alternatiivsel alusel ning kostjad

I, III ja IV on hagile vastanud, siis ei pea kohus mõistlikuks osaliselt hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega ühe kostja suhtes.

22. Kuna menetlusse on kaasatud kolmas isik oma ametitegevuse tõttu, siis täituri tagandamine

(Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno) ja tema menetluses olevate toimikute uuele täiturile

(Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts) üleandmine ei mõjuta kohtu arvates menetluse käiku ega sisu.

Kohtu hinnangul on kohane viidata analoogia korra RKTKo-le nr 3-2-1-40-13 pankrotihalduri

asendamise kohta menetluses: nimelt kui haldur menetluses asendatakse, ei ole tegemist

menetlusõigusjärglusega ja vajalik ei ole menetlusosalist asendada.

23. Kohtuasja sisulist lahendamist ei takista ka see, et kostja I on talle kuuluva osa

KINNISTUST võõrandanud. Kuna KINNISTU osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel

asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 alusel ostu eesõigus ja kostja I on oma 06.11.2017 teates

kohtule (II kd lk 42) kinnitanud, et ka hagejad on võõrandamisest teadlikud ning kohtule pole

menetlusõigusjärgluse kohta taotlusi esitatud, siis ei takista see asjas lahendi tegemist.

Tulenevalt TsMS § 210 lg-st 2 ei takista kinnisasja omaniku muutumine menetluse ajal

menetluse jätkamist seniste pooltega. Normid, mis reguleerivad poolte vahetumist

kohtumenetluses, peavad muu hulgas tagama, et vaidlusaluse eseme võõrandamisega ei oleks

võimalik tekitada õigustatud isikutele raskusi oma õiguste maksmapanekul, ja nii saab näiteks

vaidlusaluse eseme võõrandamise jätta tähelepanuta irrelevantsuspõhimõtte järgi (vt ka RKTKo

nr 3-2-1-2-15). Menetluse jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises

menetluses saavutatut. TsMS § 460 lg 1 esimese lause kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka

isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.

Materiaalõiguslikus mõttes uue kaasomaniku suhtes ei kehtiks asjas tehtav lahend TsMS § 460

lg 2 järgi ainult juhul, kui ta ei oleks teadnud ostu-müügilepingu sõlmimisel kaasomandi

lõpetamise nõudest praeguses menetluses.

Seega on käesolev otsus eelduslikult kehtiv ka uue kaasomaniku suhtes.

24. Kohtu hinnangul on hageja tasunud ettenähtust vähem riigilõivu. TsMS § 134 lg 1 näeb

ette, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on

alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja esimene alternatiivne nõue on

suurem. Hageja on esitanud esimese alternatiivina järgmised nõuded:

 kaasomandi jagamine (TsMS § 132 lg 4 p 4 – hagihind 3 500 eurot);

2-15-719

 tahteavalduste asendamine asjaõiguslepingu sõlmimiseks (TsMS § 132 lg 1 - hagihind

3 500 eurot);

 hüpoteegipidaja tahteavalduse asendamine (TsMS § 132 lg 1 - hagihind 3 500 eurot);

 keelumärke järgi õigustatud isikute tahteavalduste asendamine (TsMS § 132 lg 1 -

hagihind 3 500 eurot).

25. Kokku on seega tsiviilasja hind 14 000 eurot. (Kui on esitatud nõue kaasomandi

lõpetamiseks ja vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks, on tegemist

mitme mittevaralise nõudega, mitte TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudega – RKTKo

tsiviilasjas nr 2-11-51581/220.)

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1 tuleb viidatud hagihinnalt

tasuda riigilõivu 650 eurot. Samas määras tuleks tasuda riigilõivu ka otsuse tegemise ajal.

Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot (I kd lk 43) ja seega 350 eurot vähem nõutust.

TsMS § 179 lg 1 ja § 146 lg 2 alusel mõistab kohus hagejatelt solidaarselt riigi kasuks välja

riigilõivu tasumata osa. TsMS § 179 lg 9 alusel mõistab kohus tasumisega viivitamise korral

välja ka viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. Kohus selgitab TsMS § 179 lg 5 ja 9 alusel järgmist:

-

kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud

juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse

tähtaja;

-

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kaasomandi jagamine

27. TsMS § 5 lg-d 1-3 näevad ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (RKTKo

nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

28. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

 Hagejad ja kostja II on kinnistu registriosa nr XXX kaasomanikud. Alates 09.08.2017

on kostja I asemel neljandaks kaasomanikuks Circle O Trade OÜ (II kd lk 51;

30.09.2014 kinnistu mõttelise osa müügileping, I kd lk 10-22);

 Kinnistu koosneb järgmistest katastriksustest XXX (XXX), XXX (XXXb) ja XXX

(XXXc) (II kd lk 51; I kd lk 23) – I kd lk 39-40;

 Kinnistusraamatu neljandas jaos on kostja II mõttelisele osale seatud kostja III kasuks

hüpoteek;

 Kinnistusraamatu kolmandas jaos on kostjale II kuuluvale mõttelisele osale seatud

käsutamise keelumärge kostja III ja kohtutäitur Urmas Tärno kasuks (kanded nr 2 ja 3).

2-15-719

Samuti on kinnistusraamatus märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta (kande

nr 1);

 16.10.2007 on KINNISTU kaasomanikud sõlminud muuhulgas kokkuleppe kinnistu

valdamise ja kasutamise korra kohta, mille p 5.1.2 kohaselt jääb kostja II õiguseellase

ainukasutusse kinnistu osa katastritunnusega XXX (I kd lk 23, 25-35). Sama lepingu

p-s 6 leppisid pooled kokku ka kinnistu jagamises ja sõiduteeservituudi seadmises (I kd

lk 29, 35). Kinnistu jagamist ja servituudi seadmist ei ole kinnistusraamatusse kantud,

kuigi pooled on lepingu p-s 6.1 leppinud kokku, et seda tehakse 1 kuu jooksul pärast

detailplaneeringu kehtestamist ja uute katastriüksuste registreerimist. Detailplaneeringu

kohta pole kohtule tõendeid esitatud;

 Hagejad ja kostja I on kinnistu võõrandamise kokkuleppe punktis 4.2 (I kd lk 10-22)

kokku leppinud, et kaasomandi lõpetamisel ja KINNISTU jagamisel jääb hagejate

ainuomandisse katastriüksus nr XXX;

 30.12.2014 akti alusel on kostjale II kuuluv osa KINNISTUST arestitud kostja IV poolt

täiteasjas nr 008/2014/2713 (I kd lk 36-38);

 Kostja III esindaja jurist Ilja Sipari on 30.10.2014 pöördunud täitur Urmas Tärno poole

korduva palvega täitemenetluse lõpetamiseks võlgnik kostja II suhtes (I kd lk 41-42),

kuna aga keelumärget täitur Urmas Tärno kasuks pole kustutatud (I kd lk 51), siis on

pöördumised jäänud tulemusteta.

 Kostja III on hagejate alternatiivse nõude (kinnistust osa eraldamine) õigeks võtnud (I

kd lk 89-90);

 Detailplaneeringu väljavõtte kohaselt (lisatud Domus Kinnisvara eksperthinnangule nr

1011-14, 13.08.2014; I kd lk 129) läbib kavandatav teeservituut kostjale I jagamisel

jäävat kinnistu osa;

 09.04.2015 kokkuleppega on kaasomanikud leppinud kokku katastriüksuste piirid (II kd

lk 30, piiriprotokollid II kd lk 33-36).

 Kostja I nõustub kaasomandi lõpetamisega ning KINNISTU jagamisega vastavalt

katastriüksustele (II kd lk 38-40).

29. Kostja II ja kolmas isik kostja II poolel ei ole hagile vastanud. Kohus eeldab nende

omaksvõttu kõigi hagis esitatud asjaolude kohta TsMS § 231 lg 4 alusel. Kostja III on hagejate

alternatiivse nõude õigeks võtnud. Kostja I on nõustunud kaasomandi lõpetamise ja KINNISTU

jagamisega katastriüksuste alusel.

Kinnistu jagamisele katastriüksuste järgi on vastu ainult kostja IV, kelle arvates rikuks see

võlausaldaja õigusi, kuna katastriüksused ei vasta kaasomanike kokkuleppele kinnistu

valdamise ja kasutamise kohta.

Seega kõik kaasomanikud on nõus kaasomandi lõpetamisega ühe hageja poolt pakutud viisil,

välja arvatud kostja IV, kes pole aga selgitanud ega esitanud nõuet selle kohta, mil viisil ta oleks

kaasomandi lõpetamisega nõus.

Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis (vt nt RKTKo

nr 3-2-1-102-05, p 15). Ükski kostjatest pole käesoleval juhul vastuhagi esitanud.

30. Kaasomandi lõpetamise nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mille

kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Pooled ei ole esile

toonud, et kaasomandi lõpetamise nõudeõigus oleks kokkuleppega välistatud – vastupidi,

2-15-719

hagejad ja ka kostja I ja III on esile toonud, et kaasomandi lõpetamine ja KINNISTU jagamine

on varasemalt võlaõigusliku lepinguga kaasomanike vahel kokku lepitud.

Seega AÕS § 76 lg 1 alusel tuleb vastava nõude esitamise korral kaasomand üldreeglina igal

juhul lõpetada. (vt ka RKTKo nr 3-2-1-39-17 p 10 esimene lõik: kaasomandi lõpetamata

jätmine ei ole üldjuhul lubatud).

Ainsana kaasomandi lõpetamisele vastu vaielnud kostja IV ei ole aga esile toonud erandlikke

asjaolusid, miks peaks kaasomand käesoleval juhul kestma jääma. Väide, et kastastriüksused ei

vasta kaasomanike kasutuskorra kokkuleppele, ei ole kohtu arvates asjakohane, kuna

kaasomanikud on pärast kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist omal soovil ja kokkuleppel

katastriüksuse piire muutnud – II kd lk 30).

31. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis

või vastuhagis (RKTKo nr 3-2-1-45-06, p 19; 3-2-1-39-17). Seega tuleb käesolevas asjas

kaasomandi lõpetamise viiside valimisel kohtul lähtuda hagejate kahest alternatiivsest

kaasomandi lõpetamise viivist.

32. AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab

asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini

nende huvidele (RKTKo nr 3-2-1-39-17 p 10). St muuhulgas, et kaasomand tuleb lõpetada

viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-14-17).

33. Kohtu hinnangul kõigi kaasomanike huve enim arvestavaks jagamise viisiks kaasomandist

hagejate mõttelise omandi osale vastava suuruse eraldamine, milleks on katastriüksuse nr XXX

KINNISTUST eraldamine hagejate ainuomandisse. Sellisel juhul säiliks avalikult teel

juurdepääs kostja II kasutuses olevale kinnistu osale ja langeks ära kostja IV huviks olev oht,

et täitemenetluse esemeks oleva vara väärtus muutub (kuigi ükski menetlusosaline ei ole

esitanud tõendeid vara väärtuse vähenemise kohta või nõudeid jagamisest tekkida võivate

rahaliste kompensatsioonide kohta). Kuna kostja I on KINNISTU jagamisega nõustunud, siis

eelduslikult on ta nõus ka hagejate osa eraldamisega.

KINNISTUST osa eraldamine mõjutab ka kostja I õigusjärglase huve vähimal võimalikul

määral. Kolmanda isikuna kaasatud täitur Urmas Tärno huve ei saa kaasomandi lõpetamise viis

mõjutada seetõttu, et kohus on tuvastanud, et täitemenetluses võlausaldajaks olev kostja III on

korduvalt tulutult pöördunud Urmas Tärno poole täitemenetluse lõpetamiseks ja keelumärke

kinnistusraamatust kustutamiseks. Seega täitemenetluse võlausaldaja ei soovi täitmise

jätkamist.

34. Seadus ei nõua kaasomandi lõpetamise ja jagamise kokkuleppe kehtivuseks

hüpoteegipidaja nõusolekut (vt ka RKTK lahend nr 3-2-1-46-10). Viidatud Riigikohtu lahendi

kohaselt, vaatamata asjaolule, et kinnistule on seatud hüpoteek ja keelumärked, ei välista see

kaasomandi jagamist.

35. Kohus saab hagi lahendada vaid hagis toodud kahe alternatiivi alusel. Muid alternatiivseid

variante kaasomandi lõpetamiseks ei ole kaasomanikud kohtult taotlenud.

36. Lisaks AÕS § 77 lg 3 kohaselt võib kohus kaasomandi reaalosadena jagamisel, kui

reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata

rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga

2-15-719

teiste osade kasuks. Rahalise hüvitise saamise nõudeid ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud.

Samuti pole kohtule esitatud nõuet servituutide seadmiseks.

37. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus selliseid asjaolusid, mis välistaksid kaasomandi

lõpetamist. Kahest taotletust kaasomandi jagamise alternatiivist vastab teine kõige paremini

kaasomanike huvidele arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, et moodustatud katastriüksused ei vastaks hagejate mõttelise osa suurusele ühises

asjas. Seega lähtub kohus sellest, et hagejate omandisse eraldatav katastriüksus nr XXX vastab

nende mõttelise osas suurusele (1/3) ühises asjas.

38. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kaasomandi lõpetamine

kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise

tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi

lõpetamise kohta (RKTKo nr 3-2-1-42-13).

39. Seega tuleb hagi kaasomandi jagamiseks selliselt, et hagejate ainukasutuses olev

KINNISTU osa, mille kohta on moodustatud katastriüksus nr XXX, eraldatakse ühisest asjast,

rahuldada. Kaasomand kostja I ja II vahel jääb kehtima. Käesolev otsus asendab kaasomanike

kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks otsuses toodud viisil.

Hüpoteek

40. Hagejad paluvad asendada kohtuotsusega hüpoteegipidaja tahteavaldus hüpoteegi üle

kandmiseks katastriüksuse nr XXX alusel moodustatavale ja kostja II ainuomandisse jäävale

kinnistule. Kostja II mõttelisele osale on seatud hüpoteek kostja III kasuks.

41. Selle hagejate nõude rahuldamine ei ole võimalik, kuna kohus ei jaga kogu kinnistut, vaid

eraldab ainult hagejate osa reaalosana.

42. Siiski märgib kohus, et AÕS § 54 lg 2 näeb ette, et kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja

jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul

kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt

puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. Eriregulatsioon on seaduses

hüpoteegipidaja õiguste kohta kinnisasja jagamisel. AÕS § 356 lg 1 sätestab, et hüpoteegiga

koormatud kinnisasja jagamiseks on nõutav hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku notariaalselt

tõestatud kokkulepe, millega sama paragrahvi teise lõike järgi määratakse, milliste jagamisel

tekkinud kinnisasjade suhtes jääb hüpoteek püsima. Nimetatud säte nõuab kokkulepet

kinnisasja jagamiseks hüpoteegipidajaga ka siis, kui tema õigusi ei kahjustata. Hüpoteegi

lõpetamiseks on lisaks hüpoteegipidaja avaldusele hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks

(AÕS § 642 esimene lause) vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek

(AÕS § 330 esimene lause). See kokkulepe on kinnisasja jagamise eelduseks, kuid ei mõjuta

kaasomanikevahelise kinnisasja jagamise kokkuleppe kehtivust.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10 leidnud, et hagejatel on põhimõtteliselt võimalik

hüpoteegipidaja tahteavaldusi kinnisasja jagamiseks asendada kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 ja

TMS § 184 lg 1 esimese lause alusel. Võimalust teha kinnistusraamatu kanne kohtulahendi

alusel kinnitavad ka AÕS § 621 lg 2 ja KRS § 341 lg 7.

Käesolevas menetluses on kostja IV hüpoteegipidaja. Kostja IV ei ole nõusolekut valmis

andma, kuna kaasomandi jagamisel kostja II kaotab juurdepääsu avalikult kasutatavale teel, mis

aga vähendab kostja II kinnistu osa (ehk laenu tagatise) turuväärtust.

2-15-719

Kohus leiab, et kostja IV keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on leidnud,

et kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks vajalike hüpoteegipidaja tahteavalduse andmisest

keeldumine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui sisuliselt kinnisasja jagamisega

hüpoteegipidaja õigusi ei kahjustata ja hüpoteegiga koormatud vara (tagatise) väärtus ei vähene

(vt ka RKTKo nr 3-2-1-46-10 p 18).

Kostja IV ei ole tõendanud vara väärtuse vähenemist. Lisaks ei vasta tõele, et kostja II kaotab

juurdepääsu oma kinnistu osale: kohus leidis, et kõigi kaasomanike huvides on kaasomandi

lõpetamine ainult hagejate osas ja sellisel juhul hagejate osa KINNISTUST eraldamise korral

ei kaota kostja II võimalust oma kinnistu osale juurde pääsemiseks.

Seega pole kohus käesolevas menetluses tuvastanud, et kostjal IV oleks alust keelduda

hüpoteegi kustutamisest hagejate ainuomandisse jääva kinnistu osa suhtes.

Keelumärge

43. Hagejad taotlevad asendada kohtuotsusega keelumärke järgi õigustatud isikute tahteavaldus

keelumärke ülekandmiseks katastriüksuse nr XXX alusel moodustatavale ja kostja II

ainuomandisse jäävale kinnistule.

Kostja II mõttelisele osale on seatud keelumärked Tallinna kohtutäiturite Urmas Tärno ja Mati

Kadaku kasuks.

44. Selle hagejate nõude rahuldamine ei ole võimalik, kuna kohus ei jaga kogu kinnistut, vaid

eraldab ainult hagejate osa reaalosana.

45. Kohus märgib siiski, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10 p-des 21-26 selgitanud, et

kostja (käesoleval juhul kohtutäitur Mati Kadak) kui keelumärke järgi õigustatud isik, võib anda

ka hagejatele nõusoleku kinnisasja jagamise kokkuleppe sõlmimiseks ja muude kinnisasja

jagamiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks analoogia alusel TsMS § 378 lg-ga 6. Lisaks on

keelumärke järgi õigustatud isiku enese tahteavaldus vajalik keelumärke ülekandmise

kokkuleppeks kinnisasja jagamisel AÕS § 54 lg 2 järgi ja nõusolek puudutatud isikuna

kinnisasja jagamiseks vajalike kannete tegemiseks kinnistusraamatusse KRS § 341 lg 1 ja lg 2

p 6 järgi, kui keelumärge soovitakse kanda kaasomandi mõtteliselt osalt kinnisasja jagamisel

järelejäänud kinnisasjale.

Riigikohus on samas lahendis selgitanud, et kolleegiumi arvates võib ka keelumärke järgi

õigustatud isik olla kohustatud andma kinnisasja jagamiseks vajalikud tahteavaldused samadel

tingimustel hüpoteegipidajaga, kui tema õigusi kinnisasja jagamisega ei kahjustata, mh on

tagatud, et vahepeal ei tehtaks kinnistusraamatusse õigustatud isikut kahjustavaid kandeid, ning

neid tahteavaldusi võib ka kohtulahendiga asendada. Samadel tingimustel võib sissenõudjalt

nõuda tahteavaldust kinnisasja ajutiseks arestist vabastamiseks.

Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud, et keelumärkega õigustatud isikutel oleks

aluseid keelumärke kustutamisest keeldumiseks hagejate ainuomandisse eraldatava

KINNISTU osa suhtes.

Asjaõigusleping

46. Hagejad taotlevad kohustada kostjaid I-IV andma nõusolek ja asendada kohtuotsusega

kostjate tahteavaldus kinnisasja jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks

sõlmimiseks ja avalduse esitamiseks vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.

2-15-719

47. Nimetatud nõude alus on TsÜS § 68 lg 5, mis näeb ette, et tahteavaldust saab asendada

juhul kui isikul on tahteavalduse tegemise kohustus. Kuna kohus rahuldab hagi kaasomandi

lõpetamiseks ja kostjad pole seni andnud hagejatele nõusolekut KINNISTU jagamiseks

hagejate kaasomandi osa eraldamise teel, siis kuulub hagi selles osas rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kaasomandi lõpetamise

vaidlusega seonduvad menetluskulud võib kohus täielikult või osaliselt jätta poolte endi kanda,

sest otsus sellises asjas tehakse üldjuhul kõigi kaasomanike huvides (RKTKo nr 3-2-1-70-10,

p 14 teine lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Käesoleva juhtumi asjaoludel on

põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

49. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kulud jäävad TsMS § 167 lg 1 alusel tema enda kanda.

50. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et menetlusosalistel ei tule teineteisele

menetluskulusid hüvitada. Vähemtasutud riigilõivu mõistab kohus hagejatelt riigi kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik