2-17-19185/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19185

Tsiviilasi

OÜ NARVA EHITUSPROJEKT hagi TESTAMA

PROPERTIES OÜ vastu 9720 euro nõudes

Tsiviilasja hind

9720 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (registrikood

11002901),

lepinguline

esindaja

advokaat

Andrei

Matvejev

Kostja TESTAMA PROPERTIES OÜ (registrikood

12585193), lepinguline esindaja Ene Solovjev

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda OÜ NARVA EHITUSPROJEKT poolt 20.04.2018 elektrooniliselt

esitatud tõendeid ja uusi asjaolusid.

2. Jätta OÜ NARVA EHITUSPROJEKT hagi rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta OÜ NARVA EHITUSPROJEKT kanda.

4. Rahuldada TESTAMA PROPERTIES OÜ taotlus määrata maakohtumenetluse

kulude suuruseks 585,07 eurot.

5. Määrata kindlaks TESTAMA PROPERTIES OÜ maakohtus hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt NARVA EHITUSPROJEKT

TESTAMA PROPERTIES OÜ kasuks välja menetluskulud 585,07 eurot.

Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (27.04.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ NARVA EHITUSPROJEKT (hageja) esitas 26.12.2017 maakohtule hagi TESTAMA

PROPERTIES OÜ (kostja) vastu 9720 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.04.2014 projekteerimistööde töövõtuleping nr

T284/6P, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale kuuluval kinnistul asuva

kauplusehoone ja seda ümbritseva territooriumi (sh parkla ja parkla sissesõidud) ehitustööde

jaoks vajalikud projekteerimistööd ja hankima ehitusloa. Pooled leppisid kokku, et projekti

esitamise tähtaeg on 08.08.2014. Projekt oli valmis määratud tähtpäevaks ja 14.08.2014 esitati

projekti alusel ehitusloa taotlus. Esitatud projekti alusel on väljastatud 22.10.2014 ehitusluba,

mis kinnitab asjaolu, et esitatud projekt vastas projekteerimistingimustele ja ehitusprojektile

esitatavatele nõuetele. Ehitusloa alusel alustatud ehitusprotsess oli täielikult lõpetatud

08.07.2015 kasutusloa väljaandmisega.

Kostja on jätnud hagejale tasumata viimase osamakse 9720 eurot. Hageja leiab, et

lepingujärgsed tööd teostati 14.08.2014 ning lepingujärgne tasu on muutunud sissenõutavaks.

Kostja on hoidunud kõrvale tööde vastuvõtmisest.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on tööde teostamise tähtaega rikkunud ning hageja tasunõue

on lõppenud kostjapoolse leppetrahvi tasaarvestusega. Lepingu p-de 8.3 ja 8.2.3 koostoimes oli

hagejal õiguslik alus nõuda viimase osamakse tasumist summas 9720 eurot pärast hageja poolt

lõplikult tehtud töö üleandmist ja ehitusprojekti ekspertiisist tulnud kõigi vigade ja märkuste

parandamist kostja poolt vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Viimase

osamakse tasumise arve on hageja esitanud kostjale 02.07.2015, mil ei olnud tööd lõpetatud,

kõiki ehitusprojekti ekspertiisiaktis nimetatud vigu ja märkusi ei olnud parandatud ning sellest

tulenevalt puudus kostja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja on puuduste

esinemisest hagejat teavitanud ja puudusi selgitanud. Kostja saatis hagejale 19.08.2014 kirja

puudustest projekti eriosa (küte, elekter, ventilatsioon, veevarustus, kanalisatsioon ja ATS)

kohta. Töös esinevatele puudustele on tähelepanu juhtinud ka Narva Linnavalitsus. Pärast

hageja poolt 03.10.2014 töö esitamist teavitas kostja hagejat puudustest 13.10.2014. Hageja

esitas töö uuesti 03.12.2014 ja kostja teavitas järgmisel päeval, et töö on puudustega.

07.01.2015 saatis kostja täiendavalt hagejale puuduste nimekirja. Hageja teavitas kostjat

23.04.2015, et kõik puudused on projekti sisse viidud, kuid ka siis esinesid puudused, sest

projekteerimata oli taarapunkt. Kostja sai posti teel hageja poolt edastatud lepingu p 7.5 kohases

formaadis oleva dokumentatsiooni kätte 05.06.2015. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et hageja töö osas esitatud pretensioonid võiksid olla põhjendamatud.

Lepingu p 7.1 kohaselt oli tööde lõpliku valmimise tähtaeg 08.08.2014. Töö esitati kostjale

05.06.2015. Sellest tulenevalt oli töövõtja viivituses 300 päeva. Lepingu p-s 5.2.5 on

ennenähtud leppetrahv tööde lõpliku valmimisega viivitamise korral 0,5 % lepingu tasust iga

viivitatud päeva eest. Kostja on hagejale 03.08.2015 edastanud teate nõuete tasaarvestamise

kohta ning hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-

de 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

 pooled sõlmisid 24.04.2014 projekteerimistööde töövõtuleping nr T284/6P (edaspidi

leping), mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale kuuluval kinnistul asuva

kauplusehoone ja seda ümbritseva territooriumi (sh parkla ja parkla sissesõidud)

ehitustööde jaoks vajalikud projekteerimistööd ja hankima ehitusloa (tl 7-11);

 lepingu p 7.1 järgi on projekti esitamise tähtaeg 08.08.2014;

 ehitusluba kaubandushoone püstitamiseks väljastati 28.10.2014 (tl 17-18).

5. Esmalt selgitab kohus, milliseid asjaolusid ja tõendeid kohus menetleb. Kohus menetleb asja

poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1). Kostja vastas hagile tähtaegselt.

Seega ei ole tagaseljaotsuse tegemise üks põhilisemaid eeldusi täidetud (TsMS § 407 lg 1).

Kohus selgitas kirjalikus eelmenetluses pooltele nõude eeldusi ja tõendamiskohustust. Kohus

määras hagejale asjaolude ja tõendite esitamiseks tähtaja 26.03.2018 (vt kohtu selgituskiri tl

104). Hageja esindajale toimetati kohtu selgituskiri koos määratud tähtajaga kätte 13.03.2018

(tl 105).

Hageja kohtule määratud tähtaja jooksul ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud. Seejärel määras

kohus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja, sh avalduste ja dokumentide ning

menetluskulude nimekirja esitamise tähtajad (tl 123).

20.04.2018 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „Kohtuvaidluste teesid,

vastuväide menetluskulude peale ja menetluskulude nimekiri“. Nimetatud menetlusdokument

sisaldab uusi väiteid ja taotlust tõendite vastuvõtmiseks.

TsMS § 330 lg 1 järgi avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne

eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

TsMS § 330 lg 3 järgi pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste

esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti

tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg

1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva

seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite,

menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus oli määranud kirjalikus menetluses tähtaja, mille jooksul sai hageja esitada uusi

asjaolusid ja tõendeid. Hageja selle tähtaja jooksul avaldusi ja taotlusi kohtule ei esitanud.

Kohus ei menetle 20.04.2018 esitatud tõendeid ega menetlusdokumendis sisalduvaid uusi

asjaolusid tulenevalt TsMS § 331 lg-st 1. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub

vajadus neid füüsiliselt tagastada.

6. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja

tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja leiab, et on teostanud temalt tellitud töö nõuetekohaselt. Hageja on esitanud kostja vastu

lepingu p-st 8.2.3 tuleneva tasunõude summas 8150 eurot, millele lisandub käibemaks

(02.07.2015 arve nr 40 maksetähtajaga 01.08.2015, tl 47).

7. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja täitis töövõtulepingust tuleneva

kohustuse nõuetekohaselt ning kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Seejärel tuleb

kohtul tuvastada, kas hageja nõue on VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega lõppenud.

8. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist.

Pooled on lepingu p-s 7.5 kokku leppinud, et töö antakse tellijale üle 3 eksemplaris paberil ja

digitaalselt DWG-formaadis CD-l. Lepingu p 8.3 järgi töö eest tasumine toimub esitatud arve

alusel 30 päeva jooksul pärast töö vastuvõtmist ja arve kättesaamist tellija poolt. Tellija poolt

allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt on arve esitamise aluseks. Puudub vaidlus, et hageja

arve nr 40 oli koostatud kuupäevaga 02.07.2015 ja maksetähtajaga 01.08.2015 (tl 47).

Pooled ei ole töö üleandmist-vastuvõtmist aktiga fikseerinud. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas

hageja on töö üleandmise ja kostja töö vastuvõtmise kohustuse täitnud. VÕS § 636 lg 1 esimese

lause järgi kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse

saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 638 järgi tellija on

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg 4

järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle

anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 järgi tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus

asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused

ei anna talle selleks võimalust.

9. Puudub vaidlus, et kostja ei ole tööde vastuvõtmise aktile alla kirjutanud. Seega pole poolte

kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks täidetud. Hageja pidi VÕS § 638 teise

lause järgi tõendama, et ta on tööd üleandmiseks kostjale esitanud ehk praegusel juhul tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti kostjale esitanud. Eeltoodud asjaolu on tõendamata. Seega

tulnuks hagejal tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö

tegemist ning töö lepingukohasust.

10. Kostja on vastu vaielnud, et töö on nõuetekohaselt teostatud lepingus sätestatud tähtaja jooksul.

Seega tulnuks hagejal tõendada, et ta on lepingutingimustele vastava töö tähtaja jooksul kostjale

üle andnud, töö vastuvõtmisest keeldumise korral andnud kostjale mõistliku tähtaja tööde

vastuvõtmiseks, misjärel saab tööd lugeda vastuvõetuks. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama

lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641

lg 2 p 1).

11. Hageja leiab, et kuna 14.08.2014 kohalikule omavalitsusele esitatud ehitusloa taotluse alusel

väljastati 28.10.2014 ehitusluba, siis on ta töö nõuetekohaselt teostanud (tl 17). Siinjuures viitab

hageja ehitusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 2 p-le 2.

Esmalt märgib kohus, et töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleeris leping ning samuti ei ole

kohus tuvastanud VÕS § 638 teise lause eelduse olemasolu. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja

on rikkunud töö vastuvõtmise kohustust.

Kohtu hinnangul ei viita üksnes kaubandushoonele ehitusloa väljastamine, et hageja teostas töö

nõuetekohaselt. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et töö eesmärgiks ei olnud üksnes

kaubandushoonele ehitusloa väljastamine. Lisaks kaubandushoonele tuli ehitusluba saada ka

taarapunktile (vt poolte kirjavahetus, tl 97, tõlge 120). Ehitusloa taotlemisel oli aluseks

ehitusprojekt eelprojekti mahus. Lepingu lisa 1 järgi kuulus töövõtu koosseisu kauplusehoone

täiemahuline projekteerimine, mille alla kuulus muuhulgas ehitusprojekti ja selle eriosa

projektide koostamine tööprojekti mahus.

12. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja töö ei olnud tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostatud.

Asjas on tõendatud, et hageja laadis töö terviklikult üles oma serverisse 03.10.2014 (tl 108).

Hageja ei teavitanud kostjat vastavalt lepingu p-le 4.1.10, et ei saa järgida töö valmimise

tähtaega. Pooled leppisid kokku, et kui hageja töö lõpptähtaega mõjutavast probleemist kostjat

nõuetekohaselt ei teavita, siis kaotab ta õiguse sellele hiljem tugineda. Tähtaja ületamise tingis

hageja enda tegevus, sest töö ei vastanud nõuetele. Enne seda oli kostja 19.08.2014 saatnud

hagejale nimekirja projekti eriosa puudustest (tl 53-55, tõlge 109-111). Töö mittevastavust

kinnitas ka Narva Linnavalitsus 28.08.2014 kirjaga (tl 56).

13. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 03.10.2014 serverisse laetud töö ei vastanud nõuetele. Hageja

ei ole tõendanud, et kostja esitas nõudeid projekti muutmiseks, mis ei olnud kooskõlas lepingu

p-s 2.2 loetletud dokumentide lähteandmetega. Kostja teavitas hagejat 13.10.2014 uuesti

puuduste esinemisest. Puudus arhitektuuriosa selgituskiri (tl 57, tõlge 113). Projekti esmane

ekspertiis, mille kostja saatis hagejale 07.11.2014, tuvastas hulgaliselt puuduseid, mille tõttu ei

olnud võimalik ekspertiisiga lõplikku hinnangut projekti sobivuse kohta anda (tl 59-74, tõlge

114). Kostja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14.11.2014. Hageja laadis projekti uuesti

serverisse 03.12.2014, millele kostja järgmisel päeval vastas, et projektis on endiselt puudused

(tl 115-117). Kostja saatis hagejale 05.01.2015 projekti teise ekspertiisi koos märkustega (tl 77-

93, tõlge 118). Kostja viitas, et lisaks täiendavatele puudustele ei ole esimeses ekspertiisis välja

toodud puuduseid täies ulatuses kõrvaldatud ning nõudis jätkuvalt puuduste kõrvaldamist.

Kostja saatis hagejale 07.01.2015 kirja puuduste nimekirjaga, viidates kõrvaldamata

puudustele. Kanalisatsiooniprojekti täies mahus projekti saatis hageja kostjale alles 10.03.2015

(tl 95-96, tõlge 119-120). Hageja teavitas kostjat 23.04.2015, et kõik parandused on projekti

sisse viidud ning projekt on välja prinditud kujul valmis kostjale üleandmiseks. Kostja vastas

14.05.2015 ja palus projekti saata Tallinnasse ning küsis täiendavalt taarapunktile välja antud

ehitusloa kohta. Hageja vastas 18.05.2015, et taarapunkti ehitamiseks ehitusluba eraldi ei ole

ning täiendavalt on vaja korrigeerida projekti ning esitada ehitusloa taotlus (tl 121-122).

Esitatud tõenditest nähtuvalt ei esitanud hageja kostja poolt esitatud puudustele vastuväiteid

ning tegeles nende kõrvaldamisega kuni ajani, mil kostja luges tööd vastuvõetuks, s.o

05.06.2015 (tl 102). Pooled olid kokku leppinud lepingu p-s 7.5 töö üleandmise viisis. Hageja

on ise 18.05.2015 kirjas tunnistanud, et töö ei ole lõplikult valmis (tl 122 pöördel).

Taarapunktile väljastati ehitusluba alles 17.06.2015. Esitatud kirjavahetus tõendab, et kostjal

oli õiguslik alus keelduda töö vastuvõtmisest, kuni hageja kõrvaldas töös puudusi. Kohtu

hinnangul ei olnud tegemist ebaoluliste puudustega ning kostja täitis VÕS §-s 644 täidetud

kohustuse, teavitades hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest ja kirjeldades

mittevastavusi piisavalt täpselt. Kostjal oli õigus nõuda lepingu täitmist VÕS § 646 alusel.

14. Kuna kostja võttis töö vastu 05.06.2015, siis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel enam

tähtsust kostja väide, et ehitamise käigus ilmnes projektis täiendavalt vigu (tl 100-101). Kostja

ei ole lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet menetluses esitanud ning käesoleval

juhul piirdub kohus asjaolu tuvastamisega, kas hageja on rikkunud lepingus kokku lepitud töö

teostamise tähtaega.

15. Puudub vaidlus, et pärast hageja väljastatud arve saamist esitas kostja hagejale 03.08.2015

tasaarvestuse avalduse (tl 19-21, 47). Pooled on kohtuväliselt nõude tasaarvestuse osas esitanud

seisukohti (tl 48-51).

Kostja on menetluses esitanud tasaarvestuse vastuväite ning leidnud, et tasaarvestuse tõttu

puudub hagejal kostja vastu nõue. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled)

on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib

kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Kostja on esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Seega on tasaarvestuse formaalsed

eeldused täidetud (VÕS § 198).

16. Kostja nõudeks on leppetrahv, mis tuleneb lepingu p-st 5.2.5. Nimetatud punkti kohaselt on

tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi summas 0,5% lepingu tasust iga viivitatud päeva eest

tööde teostamise graafikus määratud tähtaegade rikkumise korral. Tellijal on õigus ühepoolselt

arvestada leppetrahv maha tasust ilma täiendavaid tahteavaldusi esitamata ja maksta töövõtjale

selle võrra alandatud tasu.

VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja võib nõuda

leppetrahvi lisaks kohustuse täitmisele (VÕS § 159 lg 1).

Kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud leppetrahvi nõudmist välistavaid asjaolusid.

Lepingu p 7.1 ja lisa 5 järgi oli tööprojekti valmistamise tähtaeg 08.08.2014 (tl 16 pöördel).

Hageja sai vastavalt lepingu p-le 7.5 töö kätte 05.06.2015. Seega oli hageja viivituses 301 päeva.

Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 161,70 eurot. Kostja on arvestanud

hagejale leppetrahvi 300 päeva eest summas 48 510 eurot. Kostja on teinud hageja tasunõudega

tasaarvestuse, mistõttu hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.

Menetluskulud

17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

18. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus kostja menetluskulude suurust (tl 142).

Kostja menetluskuludeks on tõlgikulud 62,57 eurot ja lepingulise esindaja kulud 522,50 eurot.

Tegemist on menetluskuludega TsMS § 143 p 1 ja § 144 p 1 alusel. Menetluskulud on

käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane.

19. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Hageja leiab, et kostjal ei ole käesolevas

menetluses lepingulist esindajat, mistõttu kostjal puudub õigus taotleda esindaja kulude

hüvitamist (tl 130).

20. Kohus leiab, et tõlgikulud 62,57 eurot on põhjendatud menetluskulu.

21. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

22. Kohtu hinnangul vastab kostja lepinguline esindaja TsMS § 175 lg 1 sätestatud tingimustele.

Kostja on esitanud esindaja diplomi ja volikirja (tl 40-42). Kohus peab tunnitasu 95 eurot

käibemaksuta põhjendatuks. Kohtu hinnangul on kostja esindaja teostatud toimingud ja nende

ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise

esindaja kulud 522,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist

(TsMS § 177 lg 4).

23. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik