4-09-6237/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2009.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-6237 (09008772) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kertu Hanni Valeri Helmar Väärteoasi OÜ Intertakso kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.04.2009. a otsuse peale, millega karistati osaühingut ÜTS § 542 lg 4 järgi 25 000 krooni suuruse rahatrahviga. Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist. Menetlusalune isik: OÜ Intertakso (reg.kood 11332337; asukoht xxx) Kaitsja Peeter Malve Kohtuväline menetleja Esindaja Ülle Aliorg

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 3, § 134 ja § 135 lg 2

1. Kaebus rahuldada. 2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus tühistada ning lõpetada OÜ Intertakso väärteoasjas ÜTS § 542 lg 4 järgi menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (see on hiljemalt 4. septembril 2009. a). Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik 1. OÜ-le Intertakso koostati 4. märtsil 2009. a väärteoprotokoll, mille kohaselt rikkus OÜ Intertakso ühistranspordiseaduse nõudeid sellega, et vedajana ei sõlminud töölepingut OÜ Intertakso töötaja YD. Taksojuhina töötav YD ei esitanud kontrollimisel töölepingut või selle tööandja poolt kinnitatud väljavõtet. Teo pani toime OÜ Intertakso juhatuse liige Hanoglan Salimov, kes vastavalt 03.11.2008 osaomanike koosoleku protokollile ja 03.11.2008. a käskkirjale oli kohustatud vedude eest vastutava isikuna vormistama töölepingud, kuid jättis 10.02.2009. a tööle võetud Y. D töölepingu sõlmimata. Seetõttu ei olnud viimasel võimalik esitada kontrollimise käigus töölepingut. Sellega rikkus OÜ Intertakso ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 49 lg-t 4 ja pani sellega toime ÜTS § 542 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 2. aprilli 2009. a otsusega karistati OÜ-d Intertakso ÜTS § 542 lg 4 järgi 25 000 krooni suuruse rahatrahviga. Otsuse põhjenduste kohaselt oli H. Salimovi süü suur, kuna ta pidi teadma ja aru saama, et peab sõlmima kirjaliku töölepingu taksojuhiga, mida on vaja selleks, et taksojuht saaks selle vajadusel esitada politseiametnikule või muule järelevalveametnikule. H. Salimov sõlmis töötajaga 10 päevaks, nn katseajaks töötajaga suulise töölepingu.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse OÜ Intertakso kaitsja P. Malve, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Taotlust põhjendatakse sellega, et esialgu oli tööleping sõlmitud kaheks nädalaks ja teo toimepanemise ajal kehtinud töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 1 kohaselt võis töö tegemiseks, mille kestus ei kesta üle kahe nädala, sõlmida töölepingu suuliselt. Kaebuse esitaja leiab, et kuna TLS § 28 lg 1 ei sisaldanud formuleeringut „kui seaduses pole sätestatud teisiti“, tuleb töölepinguseaduse regulatsiooni käsitada erinormina. Samuti leitakse kaebuses, et ÜTS § 49 sätestab töölepingu esitamise kohustuse üksnes taksojuhile ega reguleeri vedaja kohustusi. Seega oleks saanud vastutusele võtta ainult taksojuhi, mitte vedajat.

4.1 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud seisukohtade juurde, kuid taotles karistuse vähendamist juhul, kui kohus leiab, et väärtegu on toime pandud,.

4.2 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on põhjendatud ja palus jätta see muutmata. Samas leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et vedaja kohustus tagada, et taksojuht esitab kontrollimisel kirjaliku töölepingu tuleneb mitte ÜTS §-st 49, vaid Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005. a määruse nr 16 „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine“ punktist 14.7.

Kohtu seisukohad 5.1 Väärteoprotokolli kohaselt seisneb OÜ Intertakso tegu selles, et selle juhatuse liige H. Salimov ei sõlminud taksojuhi Y. D töölepingut, mistõttu viimasel ei olnud võimalik seda kontrollimisel esitada. Samas nimetatakse, et YD ei esitanud kontrollimise käigus töölepingut või tööandja poolt kinnitatud väljavõtet sellest.

Kuigi väärteoprotokollis kasutatakse formuleeringut „ei sõlminud …. töölepingut“, on ilmne, et ette heidetakse just kirjaliku lepingu vormistamata jätmist. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selles, et sõlmitud oli suuline tööleping, ning väärteoprotokollis nimetatakse ära, et sõlmimata jätmise tõttu ei olnud võimalik taksojuhil seda kontrollimisel esitada. Kohus märgib, et ÜTS § 49 lg 4 ei sätesta vedajale kohustust sõlmida töötajaga kirjalik tööleping. Selle sätte esimene lause sätestab: „Kui ühissõidukijuht ja vedaja on eri isikud, on ühissõidukijuht kohustatud esitama töölepingu või tööandja kinnitatud väljavõtte sellest.“ Seega ei pea juht kontrollimisel esitama just töölepingut, vaid võib esitada üksnes selle tööandja poolt kinnitatud väljavõtte. Sama lõike teine lause loetleb andmed, mis peavad väljavõttes kajastuma: tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtimise aeg. Just asjaolu, et seadus annab vedajale õiguse vormistada eraldi dokument, näitab kohtu hinnangul, et ühistranspordiseadus ei kehtesta töölepinguseadusest erinevaid vorminõudeid töölepingule. Seega kehtivad ka vedaja ja taksojuhi vahel sõlmitava töölepingu puhul töölepingu seaduses sätestatud vorminõuded, kuid küsimus, kas neid on järgitud, ei oma tähendust käesoleva väärteoasja seisukohalt. Kohus leiab, et ÜTS § 49 lg 4 nõuete eesmärgiks on tagada, et kui veoluba ei ole väljastatud juhi nimele, oleks võimalik kontrollida, et tal on õigus osutada veoteenust vastavat luba omava vedaja nimel. Nimetatud seisukoht tuleneb järgmistest asjaoludest: ÜTS § 49 lg 4 sätestab, et leping või selle väljavõte tuleb esitada, kui „ühissõidukijuht ja vedaja on eri isikud“. ÜTS § 2 p-s 2 antud legaaldefinitsioon määratleb vedajana füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja, kellele on väljastatud ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba. ÜTS § 44 ei näe ette juhi nime märkimist tegevusloale ega sõidukikaardile, mistõttu ongi vajalik juhi ja vedaja vahelise töösuhte tõendamine eraldi dokumendiga. Eelnevalt tulenevalt on ÜTS § 49 lg 4 rikkumisega tegemist siis, kui juhile ei antud kirjalikku töölepingut ega selle väljavõtet.

5.2 Kaebuse esitaja leidis, et ÜTS § 49 lg 4 ei kehtesta üldse vedajale kohustusi, vaid paneb üksnes juhile kohustuse dokumente esitada. Kohus sellega ei nõustu: kuna nii töölepingu sõlmimine kui töölepingu väljavõtte koostamine eeldab vältimatult vedaja poolset tegevust, tuleneb ÜTS § 49 lg-st 4 kohustus anda juhile kas kirjalik tööleping või selle väljavõte. Kuivõrd on tuvastatud, et kirjalikku töölepingut Y. D ei sõlmitud ega talle antud, omab tähtsust küsimus, kas Y. D oli antud töölepingu väljavõte. Asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et Y. D oleks antud taoline dokument. Seega on OÜ Intertakso formaalselt tõepoolest ÜTS § 49 lg-t 4 rikkunud.

5.3 Eelnevast hoolimata leiab kohus, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. H. Salimovi kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt väljastatakse taksojuhtidele suulise töölepingu sõlmimisel taksojuhi teenindajakaart. Taksojuhi teenindajakaardi mõiste annab ÜTS § 2 p 20, sätestades, et taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument. ÜTS ise teenindajakaardi sisu ega selle väljastamist ei reguleeri, vaid näeb § 5 lg 1 punktis 2 ette, et kohalik omavalitsusorgan kehtestab taksoveol taksojuhi teenindajakaardi andmete loetelu ja kaardi vormi. Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005. a määruse nr 16 „Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine“ p 5 reguleerib teenindajakaardi väljastamise korda ja selle andmete loetelu. Vastavalt p 5.1 väljastab teenindajakaardi taksojuhile vedaja. Punkt 5.3 annab taksojuhi teenindajakaardile kantavate andmete loetelu, mis on järgmine: vedaja nimi, teenindajakaardi järjekorra number , taksoveoloa number, taksojuhi eesja perekonnanimi, tema foto, teenindajakaardi väljaandmise aeg, teenindajakaardi kehtivusaeg, kaardi omaniku allkiri. Vastavalt p 5.7 väljastatakse

teenindajakaart vedaja ja taksojuhi vahel sõlmitud lepingu kehtivuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui taksoveoloa kehtivuse aeg. Kõrvutades teenindajakaardile kantavaid andmeid ÜTS § 49 lg 4 teises lauses nimetatud töölepingu väljavõttega, ilmneb, et teenindajakaardile kantavad andmed kattuvad üldjoontes ÜTS § 49 lg-s 4 nimetatud töölepingu väljavõtte andmetega. Erandiks on see, et teenindajakaardi väljaandmise ja kehtimise kuupäevad ei pruugi alati kattuda lepingu sõlmimise ja selle tähtaja kuupäevadega, kuna teenindajakaardi kehtivuse lõpu võib määrata ka tegevusloa tähtaja möödumine. Nähtuvalt ÜTS § 2 p 20 täidab teenindajakaart sisuliselt sama funktsiooni, mis töölepingu väljavõte. Sellest tulenevalt leiab kohus, et OÜ Intertakso süü töölepingu või selle väljavõtte eraldi juhile andmata jätmises ei ole suur ja väärteomenetluse võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus lisab, et kuna mõlemad väljastab vedaja ja töölepingu väljavõttele ei ole vorminõudeid kehtestatud, saaks teenindajakaart asendada töölepingu väljavõtet, kui selles kajastuksid kõik samad andmed, mis on nõutud töölepingu väljavõttel.

Sten Lind Kohtunik